|
Kultuur ja Elu talvenumbri 4/2008 sisukord:
Intervjuu
4
Kaitseminister Jaak Aaviksoo: “Oleme ajaloost palju
õppinud”
Toimetaja veerg
Palju õnne, Kultuur
ja Elu!
Poliitika
12
Jaanus Kaljusto: Kas Eesti ja eestlased on süüdi
kõigis Venemaa hädades nii minevikus, olevikus kui
ka tulevikus?
24
Ülo Vooglaid: Kas eliitülikool on eliidile või
rahvale? Turumajanduse tingimustes muutusid ka ülikoolid
kommertsasutusteks, kus domineerib argumendina raha, aga mitte
haridus ja aated.
31 Risto Tanner: Teaduse rahastamisest
Eestis.
Arvamus
39 Kes
kaitseks Eesti ohvitsere laimu eest? Ühest Eesti nädalalehest
võib lugeda endiste aegade vaimus kirjutatud lugudest,
kuidas NKVD-KGB mehed pidasid ennastsalgavalt võitlust
igat masti vaenlastega. Kas polegi enam Eesti Vabariiki ning N.
Liit on tagasi tulnud?
44
Eesti rahvas austas oma suurimat elavat sõjasangarit,
Rüütliristikavaleri kapten Harald Nugiseksi – Eesti
Rahva Tänumedaliga.
46 Eesti sõjameeste mälestuskirikus,
Kuno Raude ülevaade.
Ajalugu
62
Saksamaal väljaõppe saanud Soome vabatahtlikel
oli täita oluline roll kodumaa iseseisvuse kaitsmisel.
42 Jaak Pihlau koostatud „Auraamat
Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele” sisaldab andmeid 1763
EV ohvitseri kohta, nende hulgas 430 hukatu või hukkunu
lühibiograafiat.
38 Tartus toimus konverents “Balti
riigid Stalini valitsemise all”
Tagasivaade
53 Möödus
20 aastat esimestest muinsuskaitsepäevadest Pärnus.
56 August Torma arhiivi uurimise
käigus on ilmsiks tulnud huvitavaid tahke nii tema isiku
kohta kui saatkonna arhiivi saatusest üldisemalt.
60 Fotograaf Hilja Rieti loomingu
kõige tuntumaks osaks on kindlasti pühade- ja õnnesoovikaardid.
Minevik ei unune
32
Kapten Johannes Pedaja – luureagent L/127, mees kes
värvati Nõukogude Vene välisluure poolt 1933.
aastal, oma teeneid pakkus ta Nõukogude sõjaväeluurele
kuni 1941. aastani.
49 Enn Sarv: Vabadusvõitlejad
väärivad lugupidamist. Saksa sõjaväkke mobiliseeritud
eesti vabadusvõitlejad olid Genfi konventsiooni kohaselt
sõjakuriteo ohvrid.
51 Globaalne ajaleht “Võitleja”
– rahuaegne relv iga isamaalise eestlase lauale!
Kunst
66 Henrik
Visnapuu juubeliaasta algab temast valmiva filmiga “Henrik
Visnapuu üheteistkümnes kiri”.
75 Ikoone ei maalita, neid kirjutatakse.
Eero Sepponeni loodud Püha Platoni ikoon jõudis Püha
Siimeoni kirikusse Tallinnas.
|
