|
|
|
“Võitleja” tegevtoimetaja
Endel Lindaja koos Marina Rebasega Tallinnas Metsakalmistul
kol. Alfons Rebase haual. Foto: ERKI NURK |
Globaalne ajaleht “Võitleja”
– rahuaegne relv iga eestlase lauale!
Tekst: jaanika kressa
1952. aasta juulis
ilmus Saksamaal Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate
üleilmse häälekandja “Võitleja”
esimene number. “Seda toimetati telgis, kusagil Heidelbergi
ligiduses,” meenutab ajalehe praegune tegevtoimetaja Endel
Lindaja.
Esimese numbri päise
alt loeme, et ajalehe väljaandja oli Eesti Võitlejate
Ühing, toimetusse kuulusid L. Jakobson, V. Kudres, A. Schmidt
(Saksamaal), A. Rebane, H. Riipalu (Inglismaal), P. Kangro, E.
Tiivel (Rootsis), L. Kõva (Kanadas), B. Juht (L.-Ameerikas),
vastutav- ja tegevtoimetaja oli A. Joonson.
Esimese numbri esimesel leheküljel pöördus lugejate
poole kolonel Rebane: “Tuleb tunnistada, et Eesti Võitlejate
Ühing oma raugematus isamaalises tegevuses ja võitluses
on jõudnud oma häälekandjani, et praeguses faasis
sõnarelvaga tõhustada tööd ja organiseerida
kõiki endiseid võitlejaid oma ühingu ümber.”
Rebane manitseb aga ka sõdurite lehte jääma erapooletuks
sisemistes parteipoliitilistes ambitsioonides. Täiesti ajakohastena
kõlavad täna Alfons Rebase 56 aastat tagasi kirja
pandud sõnad: “Sõdurile on alati ja kõigis
võitlustes ning eluavaldustes tähtsamaks teguriks
olnud isamaa ja rahvas tema tervikus, kelle au, vabaduse ja heaolu
nimel ta on haaranud relva välise surmahädaohu tunnil
ja kes on muigega suhtunud sellistesse sisepoliitilistesse tegelastesse,
kes oma kitsapiirilistes omapartei huvides on tõmbunud
eemale rahvast ja püüelnud saavutada kitsaid omahuvisid.”
Heidelbergist
Torontosse
“Kannatav kodumaa
ootab tegusid, mitte suuri sõnu ja eneseülistust,”
kirjutas Rebane 1952. aastal.
Nagu soovis Rebane, kujunes “Võitleja” eeskujuks
ja ühendajaks eelolevaiks võitlusiks. 1979. aastal
viidi “Võitleja” toimetamine Saksamaalt Kanadasse.
Siis loodi ka SA “Vôitleja”, mille ülesandeks
sai ajalehe tootmine
Ajalehe praegune tegevtoimetaja Endel Lindaja on olnud SA “Vôitleja”
juhatuses alates selle loomisest 1979. aastal, samal ajal liitus
lehega ka praegune majandusjuht Ilor Tamm.
“Nagu tuhanded eesti sõjamehed enne seda, on nüüd,
oludest tingituna, selle sama teekonna üle ookeani Euroopast
Kanadasse ette võtnud nende häälekandja “Võitleja”,”
tervitas “Võitlejat” 1980. aastal vabade eestlaste
kõige suuremasse keskusesse Torontosse kolimise puhul Eesti
Vabariigi aupeakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo.
Eesti sõjameeste häälekandja esimene peatoimetaja
Torontos, tollane Ülemaailme Eesti Vabadusvõitluse
Keskuse esimees A. Jurs kirjutas: “”Võitleja”
ei asu võitlusesse teiste eesti ajalehtedega, kuna meie
sihid on teised. Me pole igapäevaste ülduudiste vahendajad,
vaid oleme ideoloogilised võitlejad. Meie lehe põhimiseks
kandepinnaks on Eesti vabadusvõitlus.”
Me kestame
üle aja
Nüüd, mil
kodumaa on vaba, ilmub “Võitleja” ikka edasi
ja rääkida võib lehe kolmandast perioodist.
Kuigi aeg on teinud oma töö ja mitmed sõjameeste
ühingud on suletud, on Kanadas asuval Ülemaailmsel Eesti
Vabadusvõitlejate Keskusel liikmesorganisatsioone üle
maailma. Eesti Vabadusvõitlejate Liit, asukohaga Eestis,
on Kanadas asuva keskuse noorim ja kõige väiksemate
kogemustega liige.
Ajalehe toimetus asub endiselt Torontos, kuid lehte trükitakse
Keilas. „Võitleja” praegune toimetus ja talitus
annab lehte välja neli korda aastas ja on jäänud
nendesamade arusaamade ja väärtushinnangute juurde,
millega alustati lehe väljaandmist Heidelbergis 57 aastat
tagasi.
“Me kestame üle aja – seesugused oleme küll!”
jättis eesti vabadusvõitluse esilaulik Henrik Visnapuu
endast maha vaimse testamendi eesti rahvale. Ta kirjutas, et võitlus
peab olema aus, võitluse hindamise aluseks on inimlikkus.
Humaansus on eestilise eetika põhiidee, jesuiitlik ja kommunistlik
“otstarve pühendab abinõu” on eestilisele
õigustundmisele vastuvõetamatu.
Nii jääb „Võitleja” esmalt truuks lahkunud
kaasvõitlejaile, hoides nende au ja mälestust alati
esiplaanil.
“Võitlejat”
saab lugeda ka Eestis
Endel Lindaja andmetel, kes on “Võitleja”
tegevtoimetaja 1996. aastast alates, saab “Võitleja”
kõikide seni ilmunud numbritega tutvuda Tallinna Ülikooli
Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas
Rävala pst 10. Kogu info on ka digitaliseeritud ja saadaval
tasuta kõikidele soovijatele “Võitleja”
ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vahelise lepingu
pôhjal, mis on sõlmitud 2005. aasta mais.
Ajaleht “Võitleja” on Eesti Posti tellimiste
kataloogis, kood 00889. Aastatellimus Eestis maksab vaid 75 krooni.
Niisiis võib tõeliselt globaalne ajaleht “Võitleja”
– rahuaegne relv – jõuda juba uuel aastal iga
rahvuslikult mõtleva eestlase lauale!
|
|
|
