Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2018 sisukord:

Intervjuu
4 Mart Niklus on Eesti vabadusvõitluse sümbol. Eestis pole punakurjategijate üle tõsiseltvõetavat kohut mõistetud. Laulva revolutsiooni ajal üksnes vahetati värve ja silte.

Toimetaja veerg
Kes kandideerivad?

Toimub
14 Eesti Vabariigi 100. aastal avati Tallinnas Maarjamäel Kommunismiohvrite Memoriaal. Seinaplaatidele on kantud Eesti kodanike nimed, kes pool sajandit kestnud nõukogude okupatsiooni ajal hukati või hukkusid kommunistide terrori tulemusena.
20 Artur Sirk sai 118. sünnipäeval mälestusmärgi, vaatamata sellele, et Eesti riik muinsuskaitseameti kaudu kõvasti pingutas, et seda takistada.

Minevik ei unune
22 Kollaboratsioon – mis teeb koostöö võõrvõimuga mõne inimese jaoks ahvatlevaks?
36 Metsavennalugu. Raplamaa metsad, rabad ja soosaared olid II maailmasõja järel varjupaigaks neile, keda ähvardas vangistus ja küüditamine külmale maale – Siberisse.

Arvamus
50 Hädas mõistuse ja rahvuslusega ehk Edevuse laadapäevad. Olen aastaid mõelnud, kes, miks ja millal pani võrdusmärgi sõjameeste ja vabadusvõitlejate vahele. Kas see juhtus lauslollusest või kurikavalusest?
27 Vabadusristi Vennaskonna moodustumine võiks olla üks sügavama tähendusega tegu EESTI 100 tähistamise raames.

Ajalugu
40 Juminda miinilahing. 28.–30. augustil 1941 okupantide kiire pagemise tulemuseks oli üks ajaloo ohvriterikkamaid meretragöödiaid.
43 Valdemārs Veiss – Läti Leegioni esimene Rüütliristikavaler. Tegevus Läti Omavalitsuses 1942–1943.

Tagasivaade
28 Maimu Karjamaa-Viiding. Põgenemine Eestist Saksamaa kaudu Austraaliasse. Olime pidanud rajama oma elu võõrsil sõjapõgenikena, kellelt oli võimuahnitsemises võetud kodumaa.
46 Rahvuslus okupatsioonijärgses Eestis. Poleks arvanudki, kui probleemseks võib osutuda vastus küsimusele, kes on rahvuslane.
33 Admiral Pitka staabi viimaseid päevi meenutab Pitka-poiss Heino Jalakas.
53 „Mu isamaa on minu arm”. Laulu muutumine ühest ilusast koorilaulust laulupidude pühaks hümniks.

Kultuurilugu
56 Pühendagem Euroopa kultuuripärandi aasta mälestuste kogumisele, säilitamisele ja väärtustamisele!
58 Maarjamaalaulik Henrik Visnapuu jõudis tänavu suveharjal kodumaa mulda, Ingi kõrvale Kloostrimetsa mändide alla.
64 Saksa aadlisoost ratsaväekindral krahv von Benckendorff.
66 Teenusel on tegutsemas üks hästi aktiivne kogu naisi – Teenuse Naiste Ühendus.
72 Gunnar Neeme – üks kõige märkimisväärseim Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik.