Teenuse mõis Märjamaal – üks paljudest von Maydellide perekonnale kuulunud mõisatest Eestis. Foto: marjamaa.kovtp.ee

Teenuse tegusad naised

tekst: Leho Männiksoo

Eesti Vabariigi sajanda aasta puhul on meie ajakirja lehekülgedel olnud juttu meesteühendustest, naised on jäänud oma seltsidega veidi tagasihoidlikumalt kajastatuteks. Et seda viga parandada, teeme juttu Teenusest, kus on tegutsemas hästi aktiivne kogu naisi – Teenuse Naiste Ühendus, eesotsas esinaise Helle Rehepapiga –, kelle tegevust tasub ajakirjanduses peegeldada kui eeskuju veel ühistegevuses kahtlevatele naistele.

Ühenduse esinaine ootab meid Teenuse mõisa trepil. Juba enne mõisatrepist üles sammumist torkab kiviseinal silma veidi tuhmunud tahvel, mis teadustab, et siin sündis graafik ja maalikunstnik Friedrich Ludvig von Maydell (1795–1846). Huviline saab ajalugu uurides teada, et Teenuse mõis sai iseseisvaks üksuseks 1530–1540. aastatel. Kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus see Maydellidele. Viimane omanik oli Richard von Maydell. 16. sajandil ehitati siia kivist kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnus Stenhusen. Poolkelpkatusega ühekorruseline hilisbarokne mõisahoone on arvatavasti ehitatud 18. sajandi lõpul. Fassaadi kaunistavad pilastrid. Pärast 1905. aasta mõisapõletamist taastati hoone endisel kujul, küll veidi lihtsustatult. Fassaad sai veidi vaesem, ärkliehitisi otstes ei uuendatud. Võõrandamisjärgselt tegutses mõisahoones kool, praegu on siin raamatukogu. Mõisa piirab kolmest küljest vesi. Külje all voolav Luiste jõgi suundub Teenuse jõkke.
Astume kivitrepist üles ja siseneme ruumidesse, kus kohe on näha, et käimas on neile värske näo andmine ja kohendamine. Muljet avaldab remondi läbi teinud saal koos lavaga, kus on võimalusi nii näitemängudeks kui ka muusikalisteks ettekanneteks. On ka omaette käsitöötuba, millest annab märku hele vaip, millele ühendusest igaüks kudus ühe eri värvi lapi.
Teenuse Naiste Ühendus tuli kokku 9. märtsil 1992. Muidugi on see suur asi, et nende käsutuses on täna nii ilusad ja värskendatud ruumid. Mõtteliselt peetakse end aga hoopiski 1929. aastal asutatud Teenuste Perenaiste Seltsi järglasteks See likvideeriti 1940. aastal. Praegu on Teenuse Naiste Ühendusel 11 liiget ja oma algaastatest peale suutnud vedada siinset kultuurielu. Muidugi on läbi elatud nii häid kui ka halbu päevi. Kohtumisel näen aga ainult rõõmsaid ja asjalikke nägusid. Üheks Teenuse naiste tähtsaks väljundiks on heategevus, mis tähendab kootud esemeid enneaegsetele lastele ning heegeldatud parte vähihaigetele lastele.
Ühenduse teabelehel on kirjutatud: „Mida annab kuulumine ühendusse? Teadmise, et oleme kogukonnale vajalikud. Meie ühistegevus on vabastanud meid igapäevarutiinist ning hoiab vaimu virge. Samuti on olnud julgustav südantsoojendav tagasiside meie üritustele – on öeldud, et need on tänapäevaste suurürituste kõrval väga hingepaitavad ning osalistel ei teki eemalseisja tunnet. Kõik on kuidagi kodune!”

Kui palju on ümbruskonnas naisühendusi?

Vana mõisahoone avaras saalis, ümmarguse, suupistetega kaetud laua ümber, on istet võtnud ühenduse asutajaliikmed. Kõik väga auväärse ilmega daamid.
Alustuseks uurin, kui palju on ümbruskonnas veel selliseid naisühendusi, kes ka midagi mainimisväärset ära teevad? Saan vastuseks, et Sipal oli, see aga on oma tegevuse peatanud, Lauknal tegutseb natuke, aga kõige aktiivsem ja lähim on Vigala.
„Nendega teeme koostööd, sealt käivad meile ringide juhendajad ja nad võtavad osa ka meie algatatud koolitustest-õppustest. Neil on seal suisa kaks tegijat – rahvamaja juures tegutsev, ja siis veel Jätkusuutlik Vigala, kes korraldab ka väga asjalikke õppusi ja ekskursioone. Meil on ka kõik avatud üritused, ja kui me tahaksime ja suudaksime kõiges osaleda, nagu nemad meie üritustel, siis oleks see tegevus vägagi aktiivne. Koos on näiteks tehtud nii trühvli- kui ka tordikoolitusi. Viimane kestis hommikust õhtuni ja igaüks tegi ühe tordi. Kokku sai 11 torti, just niipalju on meie seltsis praegu liikmeid. Päev oli ikka päris väsitav, nii et me torte ära süüa ei jõudnud! Aga maitsvad olid need küll!”
Teie ühenduses on keskealised ja vanemad liikmed. „Kahjuks nii! Olukorda näitab vast kõige paremini see, et koolibussi peale läheb Teenuse külast ainult üks laps.

Tordikoolituse tulemus

Kas siin leidub ka meesteklubisid, kellega koos midagi ette võtta?

Saan vastuseks läbi naeru, et lausa kooskäimist ei ole, mehi tuleb aga kiita selle eest, et nad lasevad naistel vabalt väljas käia! Aga tõsisemaks jäädes kiidavad nad mehi, sest need on naistele selles seltsielus ikka abiks ka.
„Nägite ju, missugune uhke pink on siia lipuvarda alla endisele mõisaomanikule tehtud! Seltsi ühe liikme abikaasa võttis kätte ja tagus selle valmis! Ja kui vabariigi sajanda aastapäeva tulesid süütasime, siis panime kaksteist pakku või sada meeste tehtud lapiküünalt põlema. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks korraldatud sündmust ju tähistasime kõik rõõmsalt koos! Naaberkülad olid nii tigedad, et miks neile midagi niisugust välja ei mõeldud!”
Pärast väliüritust oli mõisahoones mõisa perenaise ja naiste ühenduse esinaise Helle Rehepapi organiseeritud tordi ja kringlisöömine. Lisaks võileivad lipukestega, tee ja kohv. Mõnus ühendav üritus! Kringli tegi koosviibimise jaoks külapagar.
Mõisahoones on ka kangasteljed, millega on tehtud käsitöövaipu. Ka üleriigilisele laulupeole, üleskutset järgides, käsitsi kootud istumisaluseid. Tehtud on endile ka siidisalle, rahvariideid ja vöösid.
„Jooga on olnud päevakorral, kaks korda kuus, sest juhendaja käis siin kohal vaid kaks korda kuu jooksul. On tehtud palju keraamikat, mida põletamas käidi Vana-Vigala rahvamajas.”
„Üldiselt on meie avatud üritustel hind soodne, kuna need on projektidega rahastatud ja see tõmbab rahvast kokku, sest ega iga inimene ei saakski muidu nendel üritustel käia. Pealegi on ka siinkandis ühiskondlik transport tasuta, sellele ollakse väga tänulikud. Nii sõidab siit kohalik buss neli korda päevas läbi ja Haapsalu-Pärnu liinil käib ka üks buss.

Lapitehnika kursus Naiste ühistööna valminud vaip

Kas olete ise kõik ikka Teenuselt pärit?

Naised muigavad kavalalt. „Kaia on ainus, kes Teenuselt pärit. Meil on külas selline olukord, et noormehed, kes on tublid olnud, on endale naised siia külasse toonud!”
Tõetera on see, et siin oli kolhooside ajal raamatupidajate praktikamajand ja tüdrukud tulid praktikale. Paljud leidsidki siit endale abikaasa.
„Tegijaid aga on tänaseks väheks jäänud. Eks meiegi peame arvestama võimalustega. Tahaks kiita nooremaid naisi, kes lastekaitsepäeval näomaalinguid, töötubasid ja muid üritusi organiseerivad. Praegu on meie seas Helle Rehepapp, mõisa perenaine ja raamatukogu töötaja. Kõik asjad tulevad temale ja tema rabeleb siin. Kuna ta on tagasihoidlik ka ülesandeid teistele deklareerima, siis ta koormab ennast üle ja meil on temast natuke kahju ka! Aga eks need esinaised on kõik siin vitsa ja vilet saanud.”
Eelnevad esinaised, alates 1992. aastast, on olnud Inge Pulla, Katrin Einling ja Silvi Resik. Alates 2010. aastast siis Helle Rehepapp. Kokku neli, nagu taassündinud Eesti Vabariigil presidente. Aastapäevadele ja sünnipäevadele on ikka alati kokku tuldud ja ära peetud.
„Aktiivse liikme Kristi Algma nime ei tohiks kirjutisest välja jätta, tema on meie hea ingel projektikirjutajana, ringide juhendajana, igasuguste uute asjade väljamõtlejana, noor tubli inimene!”
„Siis on meil Gerly Sein, tegime õmbluskursuse tema juhendusel, organiseeris meile vormiriietuse .”
„Ühendusele on vald olnud rahastajana abiks. Vald aitab aga vaid siis, kui näeb, et omaosalus on ka olemas. Ka kohalikud ettevõtjad on meid hädast välja aidanud.”
Tänu projektidele ja vallale on Teenusel üldkasutamiseks paljugi muretsetud: uued lauad, millele saab korraliku pidulaua katta 70-le inimesele, laudlinad sinna peale, ilusad kardinad, töötubadele kaardi valmistamiseks igasugused aparaadid ja kõige suurem asi on – võimendustehnika. Sellest saab kasu kogu ümbruskond.
Traditsioonilised on alati juulikuus perepäev, vana aasta ärasaatmine, sünnipäevad omas ringis, vastlapäev, jaanipäev, iga viie aasta tagant küla aastapäev. Suvine ekskursioon, mingi sihitlusega, kus käiakse mõnes teises maakonnas.
„Tänavu lõpetasime aiakoolituse, talvel oli meil neli korda aiakoolitust kohapeal, siis augustikuus ühine ekskursioon aedades. Varasematel aastatel oleme teinud kuni kahepäevaseid suveekskursioone ka koos Sipa ja Laukna naisteseltsiga. Nüüd aga vanemana oleme piirdunud ühepäevastega. Kaja Kallasega käisime Brüsselis, meid soovitati talle! Oma kümnendat aastapäeva tähistasime reisiga Rootsi. Oleme käinud Narvas, Tartus, Vormsi saarega tutvumas ja mujalgi. Eelmisel aastal täitus meie seltsil alustamisest 25 aastat.
Isegi kaks näidendit on ära õpitud – „Kapsapea ja „Väike nõid”. Seda ajal, mil tehti kohtumisi naaberseltsidega. Millessegi ei ole sügavalt juurdutud. Naised leiavad, et ehk ongi mitmekesisus kõige parem ja jätab valikuvõimalusi.

Kas oma aastapäeva tähistamine on üks tähtsamaid traditsioone?

„Ikka toome välja šampuse välja ja laulame „elagu”,” naeravad naised.

Mõisa, milles koos käite, aastapäeva pole veel tähistatud?

„Ei ole, aga võiks mõelda küll! Me oleme küll rääkinud neid jutte, et mis see võiks olla. Mõni plaan jääb vahel ka venima. Oktoobris aga on meil eakate päev!”
Naisteühingus siin Teenusel igav küll ei hakka ja kogukonna jaoks tehakse ka paljugi ära. Annaks aeg neile naistele tarmu ja energiat oma vanusestki jagu saada ning loodetavasti leidub nende tegevusele ka nooremaid jätkajaid. Praegu veel pole probleemi.