Läti politseipataljoni luurajad operatsiooni „Talvevõlu“ ajal

Valdemārs Veiss –
Läti Leegioni esimene Rüütliristikavaler
Tegevus Läti Omavalitsuses 1942–1943

tekst: Oskars Krigers
Läti Ülikooli ajaloo- ja filosoofiateaduskonna magister

Algusosa Kultuur ja Elu 1/2018

8. juulil 1941, kuusteist päeva pärast Natsionaalsotsialistliku Saksamaa rünnakut Nõukogude Liidule, oli Saksa armee vabastanud kogu Läti ja sellega oli kommunistliku režiimi terror lätlaste vastu lõppenud.

Üheksa päeva hiljem – 17. juulil 1941 andis Kolmanda Riigi juht Adolf Hitler korralduse Ostlandi Riigikomissariaadi moodustamiseks ja tsiviilvalitsuse sisse seadmiseks Saksa armeele alluvatel ida-aladel. Läti koos Leedu, Eesti ja osa Valgevenega moodustasid Ostlandi. Lühikest aega pärast Riigikomissariaadi moodustamist jõudis mõni selle juht arusaamisele, et Baltimaade juhtimisse tuleb kaasata rohkem kohalikke. Nii sündis mõte kohalikust Maavalitsusest ehk Kindraldirektoraadist. Läti omavalitsuse juhiks kinnitasid sakslased Läti armee kindrali Oskars Dankeri. 1941. aasta lõpus õnnestus O. Dankeril formeerida kindraldirektoorium, kus ta ise tegutses kui siseasjade kindraldirektor. Oma asetäitjaks korrakaitseteenistuse ja läti vabatahtlike pataljonide alal, usaldas Dankers kolonelleitnant Valdemārs Veissile, kes, nagu juba mainitud, täitis sel hetkel Riia korrakaitse abipolitsei ülema ülesandeid.
Uusi ametikohustusi riigi omavalitsuses hakkas V. Veiss täitma
1. jaanuarist 1942. Arutelud keskendusid peamisele: Läti rahva osalemisele võitluses bolševismi vastu. Saksa ametivõimu üleskutse peale formeerida uusi vabatahtlike üksusi, pöördus Valdemārs Veiss 12. veebruaril raadio kaudu läti rahva poole sõnadega: „Läti patrioodid! Endised Läti armee sõdurid! Juba rohkem kui pool aastat vaadeldes meie tööd uuel ajastul, on meie vabastajad hinnanud meid väärilisteks, et formeerida laiaulatuslikke läti vabatahtlike lahinguüksusi. See on suur samm edasi läti rahva edasises arengus. Kui me mäletame möödunud aasta juulikuu alguspäevi, siis mäletame ka meie palavaimat soovi, mis meid tookord valdas – osaleda aktiivses võitluses bolševismi vastu. Nüüd on see võimalus meile antud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kelle kuulsusrikas kilp meid viimase seitsme kuu jooksul on varjanud, tunnistab meid võrväärseteks võitlejateks ja ulatab meile käe ühiseks võitluseks ühise vaenlase – bolševismi – vastu. See tähendab, et oma töö ja positsiooniga oleme juba tõestanud meie samaväärsust kõikide teiste Euroopa rahvastega. Nüüd on meil seda vaja näidata ka lahinguväljal. Pole kahtlust, et läti rahvas oskab seda võimalust ka vääriliselt hinnata. Mille eest hakkab võitlema läti sõjamees? Sellele saab olla vaid üks vastus: esmalt oma isamaa, Läti eest, kes kaks korda kannatanud bolševismi õudusi, kolmandal bolševiku valitsemise ajal saaks aga täielikult maa pealt pühitud. Ja ainus, mis meid selle ettekavatsetud hävitamise eest kaitseb, on sangarlike saksa sõjameeste ja nende liitlaste vägi idas.” Tuleb märkida, et V. Veissi öeldu vastab täielikult tegelikkusele, sest peale Saksa armee polnud tookord mingit teist reaalset jõudu, kes oleks võinud takistada nõukogude okupatsioonirežiimi tagasitulekut Lätti.
Mitu kuud järjest pühendas Valdemārs Veiss oma sõjameheenergia sellele, et kanda iseseisvalt hoolt läti pataljonide eest, kes täitsid kas tagalakaitse kohustusi või olid rindel. 1942. aasta suvel õnnestus Veissil saada luba külastada 19. ja 21. läti pataljone, kes olid lahingutes Leningradi rindel. Sama aasta sügisel kontrollis Veiss ka Ukrainas olevaid kuut läti pataljoni. Ta püüdis teha kõike võimalikku, et Venemaa ja Ukraina avarustes laiali pillutud läti üksustel oleks ühtne juhtimine. Tänu tema diplomaadiandele, laitmatule ohvitserihoiakule ja järjekindlusele õnnestus Veissil saavutada tulemusi.

Valdemārs Veissi osalemine operatsioonis „Talvevõlu“

1943. aasta jaanuari lõpus formeeris Valdemārs Veiss Riia ja Vidzeme politseitöötajatest Riias 281. politseipataljoni, mille koosseisus oli 48 ohvitseri, 224 instruktorit ja 362 sõjameest. Relvastuseks püssid, automaadid ja kuulipildujad. Kuna pataljon koosnes ainult eri ametikohal olevatest politseitöötajatest, siis muutus aktuaalseks teenistusastmete küsimus selles üksuses. Lätlased pidasid kõiki pataljone militaarseteks, mitte politseiüksusteks, ja viisid kõikidesse varem formeeritud pataljonidesse sisse endise Läti armee teenistusastmes. Nii järgis ka Veissi juhitud pataljon sama põhimõtet.
Tuleb rõhutada, et 281. politseipataljoni formeeris Veiss SS Obergruppenführer Friedrich Jeckelni (kõrgeim SS ja politseijuht Ostlandis alates 1941. aasta sügisest) käsul. Pataljon pidi osalema operatsioonis Winterzauber (Talvevõlu), mille põhiülesanne oli Läti ja Valgevene piiriäärne ala punapartisanidest puhastada. Saksa politsei- ja julgeolekujuhatus lootis, et niimoodi õnnestub ära hoida partisanide tungimine Läti aladele. Mis puutus nõukogude partisani­üksustesse Valge­venes, siis selles seoses on oluline märkida, et need koosnesid peaaegu täielikult tšekistidest. Sisuliselt olid need karistus- ja diversioonigrupid, kes oma rünnakutega mitte ainult ei provotseerinud saksa asutusi vasturünnakutele, vaid ründasid ka ise ­halastamatult valgevene talupoegi, kes ei näidanud üles erilist soovi aidata punaseid partisane. Selle terrori tulemusena hakkasid Valgevene elanikud stiihiliselt relvastuma ja moodustama kohalikke omakaitseüksusi, et kaitsta end kommunistlike kurjategijate eest, kes ennast metsas peitsid. Sakslastel jäi vaid üle need relvastatud grupid oma kontrolli alla võtta ja muuta need politseijõududeks.
Winterzauberi kavandamine toimus SS Obergruppenführer Friedrich Jeckelni juhatusel. Paralleelselt saksa üksustega planeeriti võitlusse partisanide vastu kaasata kaheksa läti politseipataljoni, kaasaarvatud Valdemārs Veissi formeeritud 281. pataljon. Lisaks kaasati aktsiooni teised jõud, näiteks ukraina ja eesti politseipataljonid, õhujõud jms.
Operatsioon „Talvevõlu“ kulges 1943. aasta 15. veebruarist 2. aprillini. Kogu tegevus toimus Valgevene territooriumil. Kahjutundega tuleb tunnistada, et puuduvad dokumendid V. Veissi juhitud 281. pataljoni võitlustest punaste partisanide vastu. Ligipääsetava informatsiooni kohaselt on teada, et operatsiooni Winter­zauber ajal osales Veissi pataljon regulaarselt lahingutes partisanidega.
1943. aasta aprilli alguses sai operatsioon Talvevõlu läbi ja selle eesmärk – Valgevene ala, mis asus Läti piirist idas, vabastamine punastest bandiitidest, oli saavutatud. Just sellel ajal sai Veiss, asudes pataljoni positsioonil Osveja juures, teate, et ta nimetati formeeritava Läti SS vabatahtlike leegioni 1. polgu komandöriks.
järgneb