|
Kultuur ja Elu kevadnumbri 1/2011 sisukord:
Intervjuu
4 Muinsuskaitse Seltsi esimees
Jaan Tamm meenutab aega, mil eesti rahvas oli nagu pikast
süngest unest üles raputatud. Kõik tahtsid midagi
ära teha, käed külge lüüa, et Eestit
taas oma riigiks ehitada.
Toimetaja veerg
Pakasuhha!
Arvamus
12 Veel aasta tagasi valis ajaleht
Postimees Sofi Oksaneni aasta inimeseks Eestis, kuid mõõdunud
sügisel alanud räige rünnak kirjaniku vastu üllatab
nagu välk selgest taevast. Kriitikuid näib solvavat
eesti naistest väära ja häbistava kuvandi loomine
välismaailma jaoks.
21 Kiri Vabariigi Presidendile.
Leitnant Julius Kuperjanovi osa Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisel
ja Vabadussõja võidu saavutamisel tuleb riigi poolt
õiglaselt ümber hinnata.
Tagasivaade
16 Meenutades Gerta ja Theodor
Reinholdit. Theodor oli üks nendest teadaolevalt seitsmest
eestlasest, kes istus ära talle Nõukogude võimu
poolt määratud 25-aastase karistuse.
19 Kirjastaja ja fotokunstnik Carl
Sarapi panus eesti kultuuri hüvanguks ja traagilise lõpuga
elulugu on kui filmistsenaarium, mis vääriks kultuuriloolase
uurimust.
22 Austusavaldus Ronald Reaganile.
Presidendi sihikindlal ja julgel poliitikal ning majanduslikul
survel oli ülioluline osa Baltimaade riikliku iseseisvuse
taastamisel.
Minevik ei unune
24 Meenutame Melliste lahingut
NKVD operatiivgrupi ja Nisu talus peatunud Alfred Lehese juhitud
metsavendade vahel 20. märtsil 1946.
27 SS Allgemeine
kaardivägi oli Kolmanda Reichi au ja uhkus. Mustad mundrid
ja pruunid särgid panid kiiremini põksuma saksa naiste
südamed ning tegid kadedaks mehi ning innustasid noori.
31 Möödub 70 aastat
kolme Balti vabariigi ohvitseride küüditamisest
NKVD Norilski sunnitöölaagrite konglomeraati.1991. aasta
augustis rajas Baltimaade ühisekspeditsioon Norilskisse hukkunud
kaasmaalastele mälestusmemoriaali.
51 Siberi mulda on jäänud
palju meile kalleid inimesi. Aeg teeb oma töö ning
hauad on kadumas Venemaa avarustes. Veel pole hilja mõelda
oma lähedaste ümbermatmisele.
Muusika
52 60 aastat tagasi esitleti
tollal alles aastavanuses Tallinna Klaverivabrikus Eesti esimest
kontsert-tiibklaverit “Estonia”. Selle loojaks oli
meie klaveriehituse grand old man Ernst Hiis.
55 Uno Tambre – 100. Uno
Tambre juubeliaastale pühendatud mälestusõhtu
leidis aset 26. jaanuaril 2011 Tallinn-Nõmme Muusikakoolis.
58 Dirigent Neeme Järvi
lummav kontserdiõhtu Baden-Badenis Saksamaa ühes
kuulsamas muusikahoones.
Elu
62 Eisenhüttenstadt
– esimene “sotsialistlik linn” Saksamaa pinnal,
Brandenburgi liidumaa idaosas Oderi jõe ääres
on niivõrd eriline, et seda tasub minna külastama.
70 Jätkub sari Eesti kunst paguluses.
Põhitööna arstikutset pidanud andekas ja
omanäoline looja Hans Tsirk tegeles kunstiga kuni elu lõpuni.
74 Lätlased tegid
filmi sõjast ja armastusest. Ajalooline draama „Tants
kolmekesi“ räägib ajaloost nii, et rahule jäävad
nii need, kel Teise maailmasõja kohta on väga selged
seisukohad, kui ka need, kes sellest varem suurt midagi ei
teadnud.
|
