Kultuur ja Elu 1/2011


Kultuur ja Elu 4/2010

 

 

 

 


Pakasuhha!

Vanemad inimesed võiksid mäletada, kuidas vene ajal kompartei rakukeste sekretärid usinasti parteibüroodele, rajoonikomiteedele jne aruandeid ja protokolle vorpisid. Seda tegevust nimetati „pakasuhhaks”, sest ülesannet koostada, vastata, püstitada, ülevaate tegemist EKP rajoonikomiteele tuli täita.

Rajoonikomitee instruktor omakorda saatis need edasi – aina edasi ja edasi, ikka kaugemale ja kõrgemale. Aruandelehti täideti sadade kaupa – tühja mulaga. Kommunistid pidid ju näitama, et tegelevad kommunismi ehitamisega, ­rahvastevahelise sõpruse arendamisega, plaani ületamisega jne, jne.

Samalaadne pakasuhha jõudis ka muu rahva hulka, aruandeid tehti massiliselt, aga mitte ­sisuliselt. Inimene, kes vangi ei tahtnud minna, ei saanud ju tõtt kirja panna – et plaanimajandus on terve mõistuse vastu, venelased okupandid, partorg, ametiühingu- ja täitevkomitee esimees küüditaja-mõrtsukas jne. NSVL-aegsed aruanded koosnesidki valdavalt uitmõtetest ja -soovidest, mida keegi ellu ei viinud ning mida polnudki terve mõistusega võimalik ellu viia.

Miks loodi Venemaa presidendi juurde koda­nikuühiskonna ja inimõiguste nõukogu töörühm?
Ajaloomälu nõukogu töörühma 1. veebruari 2011 ettepanekutes seisab: „Hädavajalik on osutada abi meie seas elavatele repressioonide ohvritele: neid on alles käputäis, kuid ebaõiglus, mida nende suhtes on toime pandud, tuleb kindlasti lunastada. Hädavajalik on lõpuks muuta avalikuks arhiivid, et mitte enam varjata iseenda eest kohutavat tõde kuritegude kohta, mida meie maal on toime pandud. Kõigile teada tõe varjamisega häbistame iseennast ja seostame end totalitaarse reziimiga. Nähtavasti on ühiskond sellise programmi elluviimiseks valmis...”

Tuleb tuttav ette, kas pole? Kõik ilusad sõnad nagu NSVL ajal, mil vangi saadeti pooled kaasmaalased ja mittekaasmaalased – ilusate sõnade saatel, kommunismi nimel ja nende (kommunistide) hüvanguks!
Musta minevikuga lõpparve tegemise soovi NÄITAMINE on tühine, kui ei eelne ega järgne tegu. Aga tegu on väga vähe. Pakazuhhasid vorpida on lihtne ja kasulik – paneme rumalad-naiivsed Lääne-Euroopast uskuma, et Venemaa puhastab ennast. Andke ometi juba ükskord meile viisavabadus – oleme nüüdseks juba ilusad siledad, kenad inimesed!

Andke seda ja andke teist – ongi vast kogu asja mõte, või kuidas?

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv