Kultuur ja Elu 1/2011


Kultuur ja Elu 4/2010

 

 

 

 


MTÜ Julius Kuperjanovi Selts

Leitnant Julius Kuperjanovi panus Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisele ja Vabadussõja võidu saavutamisele tuleb riigi poolt õiglaselt ümberhinnata.

Austatud Eesti Vabariigi President härra T. - H. Ilves!

Eesti Vabariik, soovides Põhiseaduse kohaselt olla „rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele. . . “, peab riiklikul tasemel, veel enne oma 95. sünniaastapäeva, ümberhindama leitnant J. Kuperjanovi ajalooline panus Eesti Vabariigi loomisel ja Vabadussõja võidu saavutamisel ning lõpetama valede võimendamise riigipalgaliste abiga, kes süütut kangelast tahtlikult alavääristavad ning mõnitavad. Riik, kes ei suuda kaitsta oma loodud valesid, peab süü lunastamiseks neist ametlikult loobuma!

Ltn. Kuperjanovit puudutavate valede levitamise algatas Soomusrongide Brigaadi Ajaloo Komitee korraldusel Ed. Laamann 1923. a. kogumikuga „Soomusrongide diwiis wabadussõjas I. Punawäe sissetungimine ja wäljatõrjumine“, milles autor võttis omavoliliselt ajalooliste dokumentide reaalsust ignoreerides arvesse ainult kogumiku tellija eestkõneleja, endise soomusrongide divisjoni ülema kapten K. Partsi versiooni ltn. Kuperjanovi allumatusest ning mõtlematust kiirustamisest Paju lahingus. Kapten Parts ei saanud Tartu haigemajas viibimise tõttu edastada eelnimetatud Komiteele tõeseid fakte ltn. Kuperjanovi tegevuse või veelgi vähem tema poolt öeldu osas, kuna Partsi motiiv oli päästa Paju lahingust eemalseisnud soomusrongide (kahurtule ja 600-mehelise dessandi puudumine) hea maine. Ülimalt ebaloogilised – „ltn. Kuperjanov olevat öelnud, tahtnud vms. “ – väljamõeldised toetavad teises järjekorras Soome abivägede „Pohjan Pojat“ ülema polkovnik H. Kalmi süüdimatust, mis oli poliitiliselt tarvilik ka Sõjavägede Ülemjuhatusele.

Polkovnik H. Kalm oli otseselt määratud Valga operatsiooni juhiks, kellele allusid nii soomusrongid kui ka leitnant Kuperjanovi pataljon. Tegutsedes võimu positsioonil asus Kalm koheselt pärast ohvriterikast Paju lahingut varjama oma tegelikke ainuisiklikke püüdlusi taganeva vastase vara omandamiseks ning leidis lihtsa võimaluse süüdistada oma Paju lahingu hilinenud korralduse tõttu lahingus surmava haava saanud alluvat. Ltn. Kuperjanovi süüdistamiseks esitas ta ühepoolselt Paju lahingueelseid mõttetuid, ebaloogilisi ning tähtsusetute dialoogide versioone. On väga suur tõenäosus, et polkovnik Kalm võltsis enese valeotsuste päästmiseks leitnant Kuperjanovi operatiivset päevakäsu nr. 6, 31. 01. 19. , asendades selle vigadest kubiseva nr. 4-ga, 31. 01. 19. , mille lõppu on kantud ka Kuperjanovi nimi, kuid esmakordselt ilma adjutandi nimeta. Võltsimise motiiviks oli oberst Kalmil hankida surnud leitnant J. Kuperjanovilt toetust enese operatiivpäevakäsus nr. 4, 30. 01. 19. esitatud tahtlikule valeversioonile „enamlaste pealetungist Laatre suunast“ ning vajadust rõhutada ltn. Kuperjanovi otsuste ebapädevust.

Polkovnik Kalmi sallimatust leitnant Kuperjanovi suhtes võisid võimendada tema poliitilised vaated suhtumises vastase vangide tapmisse ja juutidesse. Eelnimetatu tunnistusena oli Kalmi 29. 01. 19. päevakäsu algvariandi lõppu lisatud laused: „Vange ei võeta. Juute ei hellitata!“ Mida võis arvata sellest ltn. Kuperjanov, kelle pataljoni isikkoosseseisu kuulus samal ajal minimaalselt kaks juuti (Goldov Bernhard Tartust ja Krupkin Movscha Tallinnast), kes ilma juhi nõusolekuta poleks ametlikult väeossa pääsenudki. Samuti annetas Tartu juudikogudus partisanidele raha linna vabastamise tänuks ning hiljem, juhi matusetseremoonial asetas koguduse esindaja Hirschovitš lugupidamisest pärja langenu sargale. Samuti ei olnud ltn. Kuperjanovil kindlasti kombeks hukata enamlastest vange.

Lisaks jätkuvatele Paju lahingu ebapädevatele hinnangutele on ltn. Kuperjanovi salga mõjuvõim nn. „Puurmani perioodil“ Kursi kihelkonna 350 km2 suurusel alal Eesti Vabadussõja kaardi 2008. a. (Kaitseministeeriumi tellimus) väljaandelt pahatahtlikult eemaldatud, mistõttu on nimetatud maa-ala riigialamate lubamatutel volitusel määratud ebaseaduslikult enamlaste vallutatud alade mõjupiirkonda. Eesti Vabariigi territoorium on parajalt nii pisike, et riigi ametnikkonna pädevad isikud suudaksid ilma eriliste pingutusteta määrata Vabadussõja ajal kulgenud rindeliini joone just nõndaviisi, nagu see omal ajal reaalselt kulges. Tahaks siiski uskuda, et süüdi on pigem heatahte puudujääk, ükskõiksus ja lohakus, kui paarkümmend aastat tagasi hääbunud riigi jätkuv truualamlik teenimine.

Palume Teie, kui Eesti Vabariigi Presidendi initsiatiivi riigi ajalooringkondade kaasamiseks arhiivitööpõhisele tervele mõistusele, et lõpetada 1923. riiklikult alustatud valede levitamine ja võimendamine, millega tahtlikult ning poliitiliselt alatute võtetega moonutatakse märtrina hukkunud Eesti rahvuskangelase leitnant J. Kuperjanovi puhast mainet oma rahva ja riigi teenimisel.

Demokraatliku riigi ajaloolaste arvamuste paljususest ei tohiks riik eelistada elanikkonda informeerivas kirjanduses teadlikult võltsitud Vabadussõja seikade ebapädevaid hinnangud, mis Eesti rahvast tahtlikult petavad, alandavad, lõhestavad ja omavahel tülli ajavad. Tõde on Riigiarhiivis kättesaadav ning ajalooesteetika nõuab sellele mittepolitiseeritud hinnangut!

Suurima lugupidamisega Tartu Rahu 91. aastapäeval
J. Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees Olev Teder
J. Kuperjanovi 92. surma - aastapäeval



 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv