|
|
Eesti kunst paguluses
HANS TSIRK (1899-1987)
tekst: Kersti Koll
Foto: EKM fotoarhiiv
|
Hans Tsirk. Kaks naist. 1950. Süsi. |
Eelmisel sügisel
Kumus avatud suure eesti pagulaskunsti näituse ajal tulid
mitmed väärikas eas vaatajad küsima, kas Hans Tsirgi
näol on tõesti tegemist arstiga, keda nad oma varasest
lapsepõlvest suure soojusega mäletasid.
Hans Tsirk sündis
26. mail 1899. aastal Valgamaal Karula vallas vallasekretäri
perekonnas. 1917. aastal lõpetas ta Valga Reaalkooli eriauhinnaga
joonistamises. Nii kunsti kui reaalainete alal andeka noormehena
läks ta Peterburi, et õppida sealses kunstiakadeemias
arhitektuuri. Õpingud katkesid aga kiirelt peagi alanud
Oktoobrirevolutsiooni tõttu. Koju naastes tegi Hans Tsirk
oma eriala valikul täieliku kannapöörde ning astus
hoopis Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas
1925. aastal. Õpingutele järgnes 1944. aastani erapraksis
sise- ja lastearstina Nõmmel. Eelmisel sügisel Kumus
avatud suure eesti pagulaskunsti näituse ajal tulid mitmed
väärikas eas vaatajad küsima, kas tõesti
on tegemist sama arstiga, keda nad oma varasest lapsepõlvest
suure soojusega mäletasid.
Arstikutsele pühendunult loobus Hans Tsirk teadlikult aastateks
kunstiga tegelemise mõttest. Kirjas 26.02.1956 Stockholmi
Ajaloomuuseumis töötanud Lilli Lüüdik-Kaelasele,
kes kogus plaanitava entsüklopeedia jaoks eesti pagulaskunstnike
biograafilisi materjale, on Tsirk maininud, et ta ei külastanud
sel perioodil isegi kunstinäitusi, kartes vana joonistamiskire
ärkamist, mis võiks kahjustada ta tööd arstina.
Kuid pärast paarikümneaastast vaheaega hakkas ta 1938.
aastal taas joonistama ning tegeles sealtpeale arstipraksise kõrval
kunstiga elu lõpuni. Küpses eas tärkas vana joonistuskirg
tänu juhusele – kui üks noor kunstnik tema uus
kodus nende perekonda portreteerides jänni jäi, asus
Tsirk ise oma pereliikmeid skitseerima. 1943. aastal valis þürii,
kuhu kuulus ka Eduard Wiiralt, mõned tema joonistused kevadnäitusele
Tallinna Kunstihoones.
Hans Tsirk oli ka kirglik loodus- ja aiandushuviline ning harrastas
regulaarselt tervisesporti ja vabakehakultuuri, 1930-ndatel oli
ta ka Eestis Vabakehakultuuri Ühingu esimees.
1944. aasta 21. septembril põgenes Hans Tsirk koos abikaasa
ja viie lapsega laevaga Lapland Danzigisse. 1951. aastani elas
Tsirk oma perega mitmel pool Saksamaal ja põgenikelaagreis,
kõige pikemalt Geislingenis (1945–1950) ning töötas
ka põgenike organisatsioonide UNRRA ja IRO arstina. 1951.
aastal emigreerus koos abikaasa ja kahe pojaga USA-sse. Seal sooritas
ta 1955. aastal uuesti arsti kutseeksamid ning töötas
psühhiaatrina New Yorgi osariigis Letchworth Village`is vaimsete
häiretega patsientide hoolekandeasutuses kuni pensionile
minekuni 1969. aastal. Seejärel elas ta Connecticuti osariigis
East Hartfordis.
|
Hans Tsirk. Sõjapõgenike
laeval. 09. 1944, süsi. |
Andekas ja
omanäoline looja
Hans Tsirk oli erakordselt
andekas ja omanäoline looja, samas oli ta kunstis eelkõige
iseõppija, mida ta oma biograafilistes materjalides alati
ka rõhutas. Oma varasemates joonistustes on ta kujutanud
maastikke ja inimesi, väga sageli oma pereliikmeid. Tema
käsitluslaadis köidab loomuomane tugev karakteritabamine,
aga ka teatud sugulaslikkus Kristjan Raua laadiga. Sõja-aastail
lisandub loomingusse üha enam ekspressiivsust. Oma söejoonistustes
on Tsirk tundliku joonega jäädvustanud nii lahkumise
oma Nõmme kodunt, põgenikelaeva rusuva ängi
ja hirmu kui ka Saksamaa põgenikelaagreis valitsenud meeleolu.
Neis töödes, aga ka 1950-ndate joonistustes on suure
sisseelamisvõimega kujutatud olustikku, inimeste hingehaprust,
kodumaatuse traagikat, ümberasumise ootust ja hirme ning
oma koha otsimist uues keskkonnas. Need sugestiivsed joonistused
on ka suure kultuuriloolise väärtusega. Tsirki kui arsti
huvitas kahtlemata inimese sisemaailm, see avaldub ka ta arvukates
visandites ja portreedes.
Sõjajärgse Saksamaa põgenikelaagreis hakati
eesti identiteeti hoides erakordselt aktiivselt oma haridus- ja
kultuurielu korraldama. 1946. aastal loodi Eesti Kunstnike Koondis
ning kuni 1951. aastani astusid eesti kunstnikud üles peaaegu
kuuekümnel näitusel. Ka Hans Tsirgile on see aktiivseks
loomeperioodiks. Weimaris näitas Tsirk oma töid sealse
kunstiakadeemia professor Walter Klemmile, kelle hinnang julgustas
teda kunstnikuna jätkama. Saksamaal külastas Tsirk võimaluste
piires ka sealseid kunstikogusid ning oli loomupäraselt vastuvõtlik
saksa ekspressionismi mõjudele.
1951. aastal USA-sse New Yorgi osariiki elama asununa avanes talle
võimalus vahetult osa saada maailma ühe kunstimetropoli,
sõjajärgse avangardismi keskuse New Yorgi kunstielust.
Kahtlemata oli arstist kunstniku loomelaadi kujunemisel erakordselt
oluline vastuvõtlik suhestumine sealsete muuseumide rikkalike
kogudega ja galeriides nähtuga. Jõulise figuurilihtsustuse
ja -deformatsiooni kaudu jõudis Tsirk oma andelaadile hästi
sobiva abstraktse ekspressionismini. Tihti oli ta loomemeetodiks
ka automatism, mis talle sügavat muljet avaldanud action
painting-us taas aktuaalseks oli tõusnud. Oma spontaanseid,
sisetundest lähtuvaid töid on kunstnik nimetanud sisemaastikeks.
1960-ndatel ja 1970-ndatel jõudis ta monumentaalselt mõjuvate
ning meisterlikult must-valge gradatsiooni nüansirikkusel
põhinevate jõuliste abstraktsete söejoonistuste
või söemaalideni, nagu nimetas neid kunstnik ise.
Üheks eeskujuks oli talle ka Franz Kline oma efektse must-valge
kasutusega.
Kuigi Hans Tsirgi kõige iseloomulikum tehnika kogu loometee
vältel oli sisemiselt erakordselt läbitunnetatud söejoonistus
ja söemaal, jõudis ta 1950-ndate lõpus ka akrüül-
ja õlimaalini. Ka neis enamasti abstraktsetes kompositsioonides
jäi ta valdavalt napi värviskaala juurde: sinakashall,
lilla, valge, kohati lisab erksust kollane aktsent või
jõulist kontrastust must. Nagu söejoonistustes, nii
on Tsirk ka maalides kasutanud väga tundlikult põhitooni
nüansse. Ta tegi ka üksikuid linoollõikeid ja
akvarelle ning katsetas vanemas eas ka skulptuuriga.
|
Hans Tsirk. Mandala. 1965. ÕLI.
|
Aktiivne näitusetegevus
Näitustel hakkas Tsirk esinema 1943.
aastal, kui ta joonistused olid väljas kevadnäitusel
Tallinna Kunstihoones. See jäigi tema eluajal ainsaks näituseks
kodumaal. Sõja järel Saksamaal elamise ajal osales
ta aktiivselt nii eestlaste kui baltlaste korraldatud väljapanekuil
ning ka rahvusvahelistel pagulaskunstnike näitustel Saksamaal
Baden-Badenis (1946), Oldenburgis (1947) ja Rottweilis ning Stuttgardis
(1949) ning võttis osa ka ühest suurejoonelisemast
pagulaskunsti näitusest Amsterdamis (Stedelijk Museum 1949).
Hans Tsirk oli USA Arstide Kunstiühingu (American Physician-s
Art Association) liige ning esines selle organisatsiooni näitustel,
võites korduvalt ka auhindu. Regulaarselt osales ta eesti
pagulaskunstnike näitustel, ja Ameerika avalikel þüriiga
näitustel. 1960. aastal osales ta New Yorgis Riverside muuseumis
toimunud näitusel „Seitseteist eesti kunstnikku”,
mis on jäänudki meie meie pagulaskultuurielus üheks
olulisemaks näituseks. Aastail 1952–1979 esines ta mitmetes
New Yorgis galeriides, Philadelphias, Bostonis ja Hartfordis.
1957. aastal olid ta söejoonistused New Yorgis City Center
Gallery-s. Oma kirjas kunstiteadlasele Rudolf Parisele (3.01.1963).
mainib Tsirk, et vastuvõtt sellele näitusele, mille
þüriisse kuulus ka Franz Kline, oli talle väga
ergutavaks tunnustuseks. Hans Tsirgi isikunäitused olid 1964.
aastal New Yorgis Ahda Artzt Gallery-s, 1972. aastal Connecticuti
osariigis Hartfordis 5 East Gallery-is.
Hans Tsirk oli Eesti Kujutavkunstnike Keskuse liige. Tema töid
on Hartfordis Greater Hartford Arts Council-i kogus, Lakewoodis
Eesti Arhiivis Ühendriikides, Eesti Kultuurfondi Ameerika
Ühendriiges kunstikogus, mis anti mõned aastad tagasi
üle Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele
Tallinnas, perekonna kunstikogus ning paljudes erakogudes. Tänu
Aare Tsirgile on Hans Tsirgi töid nüüd ka Eesti
Kunstimuuseumi kogudes. Hans Tsirgu looming on aastate jooksul
pälvinud mitmeid tunnustusi: 1961. ja 1969. aastal I auhind
American Physician-s Art Association näitustelt New Yorgis,
1971. aastal I auhind Eesti Kultuuripäevade näitusel
New Yorgis ja 1973. aastal tunnustus Hartfordi kunsti festivalil.
Eesti publikul on varem olnud Hans Tsirgi loominguga võimalik
tutvuda 2001. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud näitusel
ning nüüd on aprilli lõpuni kunstniku joonistusi
ja maale võimalik näha Tartu Kunstimuuseumis näitusel
“Eesti kunst paguluses”.
|
|
|
