Kultuur ja Elu 1/2011

Kultuur ja Elu 4/2010

Melliste lahing

tekst: Kalju Aarop

Metsavendade salga juht Alfred Lehes, (hüüdnimega„Alfa“).

Eesti metsavendade suurlahingutest (Kultuur ja Elu 2/2008) jäi välja Melliste lahing, kuna selle toimumise koha suhtes olid vastukäivad andmed.

Melliste lahingu toimu­miskohana on NKVD materjalides märgitud mitmeid erinevaid kohti. Ühe dokumendi järgi toimus see lahing Mäksa valla Melliste küla Nisu talus, teise järgi Mäksa valla Mäeküla talus, kolmanda järgi aga Võnnu valla Melliste küla rajoonis jne. Kord on tegu lahinguga, mis toimus talus, teisalt jääb aga mulje, et tegemist oli kohtamislahinguga kusagil väljas. Nii on ka M. Laari „Metsavendades“ käsitletud seda kohtamislahinguna. Tegelikult toimus see lahing siiski Melliste küla Nisu talus.
Kogu lugu sai alguse metsavendade rünnakust Sõmerpalu valla keskusele Osulas 13. märtsil 1946. 13. märtsi varahommikul sisenesid metsavennad Osula asulasse, võtsid seal võimu üle ning hoidsid seda oma käes terve päeva. See oli tollal ennekuulmatu juhtum, et ühes Eesti NSV vallakeskuses ei kehtinud terve päev nõukogude võim. Metsavendade taba­miseks käivitati seejärel võimude poolt suuroperatsioon, mida juhtis ENSV SARKi banditismi vastu võitlemise osakonna ülem major Živaga isiklikult.
Rünnakust Osulale võtsid kohalike metsavendade kõrval osa ka metsavendade grupid Koorastest, Kanepist ja Tartumaalt Võnnu vallast. Pärast rünnakut Osula ja Sulbi asulale lahkusid need grupid jälle oma alalistesse dislokatsioonipiirkondadesse. Kui teised grupid tegid seda vaikselt, ilma jälgi jätmata, siis Tartumaalt pärit grupp käitus millegipärast väga ettevaatamatult, tähistades oma lahkumistee rünnakutega mitmesugustele objektidele ning juhtis sellega NKVD oma jälgedele. Kõigepealt tungisid nad 15. märtsil kell 1 öösel Vastse-Kuuste külanõukogu ruumidesse, hävitasid seal dokumentatsiooni, rikkusid telefoniside, peksid puruks riigijuhtide pildid ning lahkusid Ahja suunas. Seejärel tungisid nad Ahja kaup­lusse ning lõpuks veel ühte tallu Hammaste külas. Pärast seda läksid nad Tartumaal Mäksa vallas Melliste külas asuvasse Nisu tallu ning jäid sinna peatuma. Seal jõudis neile 20. märtsil 1946 järele neid jälitav NKVD operatiivgrupp ning puhkes lahing.
Allpool on ära toodud mõned väljavõtted seda lahingut käsitlevatest NKVD dokumenti­dest (Kõik dokumendid on tõlgitud vene keelest):

1. Väljavõte ENSV Siseministeeriumi banditismi vastu võitlemise osakonna informatsi­ooni­lisest teatest nr. 15 banditismi vastu võitlemise tulemustest ENSV territooriumil (teatel oleva märkuse järgi saadeti see peale Moskva ülemuste ka sm Veimerile ja sm Karotam­mele):

„/--/ Bandet saadeti jälitama Siseministeeriumi banditismi vastu võitlemise osakonna jaoskonnaülema kapten Gavrilevitši juhitud sõjaväeline operatiivgrupp, kes 20. märtsil k.a. kell 23.30 põrkas Võnnu vallas Melliste küla rajoonis kokku selle bandega. Bande oli relvas­tatud kuulipildujate, automaatide, vintpüsside ja granaatidega.
Puhkenud tulevahetuses tapeti 6 ja haavati 2 bandiiti, haavatute hulgas oli üks nais­bandiit, ülejäänud bandiitidel õnnestus kahel hobuveokil kaduda Tartumaa Meeksi valla suunas, võttes endaga kaasa 3 tapetut ja 2 haavatut.
Mahajäänud tapetud bandiitidest oli üks riietatud vanemleitnandi pagunitega punaarmee sõjaväevormi. Tema riietest leiti ja võeti ära dokument Alfred Tamme nimele ja Võnnu valla maa-aktiivi nimekiri, keda bandiidid kavatsesid hävitada.
Mahajäänud bandiitide laibad saadeti isikute kindlakstegemiseks Võru maakonda.
Lahinguväljalt leiti kaks bandiitidele kuulunud tapetud hobust koos veokitega, kergekuu­li­pilduja, automaat, vintpüss, padruneid ja raadiovastuvõtja.
Meie poolelt on tapetud 3 Siseministeeriumi sisevägede 138. vahipolgu punaarmeelast, haavatud sama polgu nooremleitnant Kuznetsov, miilitsavolinik Aleksejev ja raskelt haavatud sõjaväelise operatiivgrupi ülem kapten Gavrilevitš. /--/” (ERAF, 131SM, n.1, s.51, lk.193)

2. „/--/ 20.03.46. a. Tartumaal Mäksa valla Melliste küla Nisu talus operatiivgrupp ENSV Siseministeeriumi banditismi vastu võitlemise osakonna 2. jaoskonna ülema kapten Gavr­i­levitši juhtimisel viis läbi operatsiooni 12–15-liikmelise bandiidigrupi likvideerimiseks. Opera­tiivgrupp pidas bandega maha lahingu ja tappis tulevahetuses 6 bandiiti ja haavas kahte. Kolm tapetut ja kaks haavatut viisid bandiidid endaga veokitel kaasa. Allesjäänud tapetud viidi Võru linna, nende hulgas ühes, punaarmee vanemleitnandi vormiriietatus, tunti ära Alfred Stepani p. Lehes, Meremäe valla elanik, bandepealik Avo Pruusi abi, kes võttis osa kallale­tungist Osulale ja Sulbile.
Operatiivgrupi koosseisust tapeti bandiitide poolt kolm punaarmeelast Siseministeeriumi sisevägede 138. vahipolgust, haavati sama polgu nooremleitnant Kuznetsovi, miilitsa jaos­­kon­navolinikku Aleksejevit ja haavati raskelt kapten Gavrilevitšit. /--/” (ERAF, 131SM, n.1, s.54, lk.90)

3. Sündmuskohal 21. märtsil 1946 koostatud aktist võib aga lugeda:
„Mina, ENSV Sise­ministeeriumi banditismi vastu võitlemise osakonna Tartu linnaosakonna vanem operatiiv­volinik leitnant Korobkov, Siseministeeriumi 138. vahipolgu pataljonikomandöri kapten Gro­movi, sama polgu roodukomandöri leitnant Andrejevi, punaarmeelase Zenkovi ja seersant Potsinkini juuresolekul koostasin käesoleva akti alljärgnevas:
20. märtsil k.a. saadud andmete alusel asus operatiivgrupp ENSV Siseministeeriumi banditismi vastu võitlemise osakonna 1. jaoskonna ülema kapten Gavrilevitši ja leitnant Andrejevi juhtimisel läbi viima 10–12-liikmelise bande likvideerimise operatsiooni Mäksa valla Mäeküla talu rajoonis.
Talule lähenedes piirati see ümber ja rünnakgrupp nõudis ukse avamist, millist nõudmist peremees algul ei täitnud, alles mõningase aja möödudes avas ta ukse, andes sellega majas olevatele bandiitidele võimaluse väljuda tagumise väljapääsu kaudu talu küüni.
Bande, kasutades pimedust, ründas ootamatult kolmemehelist valveposti, tappes need ja seejärel tulistades talu haavasid raskelt kapten Gavrilevitšit, leitnant Kuznetsovi ja miilitsa jaoskonnavolinikku Aleksejevit.
Sõjaväe ja bandiitide vahelises tulevahetuses tapeti bandiitide poolel 1 bandiit ja 2 bandiitide abistajat. Tulevahetuse käigus tekkinud kaotuste tõttu avanes bandiitidel võimalus karistamatult varjuda.
Bandiitidelt võeti ära: 2 kuulipildujat, 2 vintpüssi, 1 automaat, 600 padrunit.
Haavatud kapten Gavrilevitš ja Aleksejev viidi Tartu haavakliinikusse. /--/” (ERAF, 129SM, n. 1, s.14093, lk.265)

Nagu eeltoodust nähtub, on lahingu toimumise kohamäärang neis dokumentides erinev. Kuid kõigis seda lahingut käsitlevais NKVD dokumentides on kirjas, et selles lahingus said haavata operatiivgrupi ülem kapten Gavrilevitš, nooremleitnant Kuznetsov ja miilitsavolinik Aleksejev ning surma kolm punaarmeelast. Seega on tegemist ikka ühe ja sama lahinguga, mis toimus Mäksa valla Melliste küla Nisu talus ja algas 20. märtsil 1946 kell 23.30.
Küll on NKVD dokumentides erinev selles lahingus langenud metsavendade arv: opera­tiiv­teadetes ja aruannetes on kirjas, et langes 6 ja sai haavata 2 metsavenda („bandiiti“), kohapeal koostatud aktis aga, et surma sai üks metsavend ja 2 metsavendade abistajat. Siin on tegemist sovetiajal väga levinud nähtusega, mida nimetati vene keeles pokazuha’ks, see tähendas ülemuste ees oma tegevuse kaunistamist, paremas valguses näitamist. Ei saanud ju ülemustele teatada, et meil sai surma 3 meest ja 3 haavata, aga vastaspoolel sai surma ainult üks bandiit. Nii teatatigi operatiivteadetes ja aruannetes, et surma sai 6 ja haavata 2 bandiiti, aga 3 surnut ja haavatud viisid bandiidid endaga kaasa. Kohapeal koostatud aktis polnud enam vaja asju ilustada ning see kajastab enam-vähem tegelikku olukorda. Kuid ka see akt ei kirjelda päris täpselt Nisu talus toimunut.

Mis tegelikult Nisu talus toimus?

Allpool toodud lahingu kirjelduses on peale NKVD materjalide kasutatud ka Nisu talu omaniku sugulastelt saadud andmeid.
20. märtsil jõudis Alfred Lehese poolt juhitud kümmekond metsavenda Nisu tallu ja jäid sinna peatuma. Nisu talu peremeheks oli August Tatrik. Tema poeg Osvald Tatrik oli metsa­vend ja varjas end Sulbi lähedal Hindriku (Määritsa) talus, seal elas ka tema õde Erna Tatrik (mõlemad langesid seal 1. aprillil 1946 toimunud lahingus).
20. märtsil kell 23.30 jõudis Nisu talu juurde kapten Gavrilevitši juhitud sõjaväeline ope­ra­tiivgrupp ja piiras talu vaikselt sisse. Et metsavendi ootamatult tabada, võeti NKVD-laste poolt kaasa naabruses asuva Laane talu peremees August Tohver ja kästi tal koputada Nisu talu elumaja uksele. Ilmselt loodeti, et naabrimehe koputuse peale avab August Tatrik kohe ukse. August Tatrik aga kohe ust ei avanud, vaid ootas, kuni toas olnud metsavennad tagu­mise ukse kaudu majaga ühe katuse all olevasse küüni läksid ning avas alles siis ukse. Metsa­vennad kasutasid väljas valitsevat pimedust, väljusid küünist ja tapsid kolm õues valves olnud punaarmeelast ning avasid tule talu elumajale, kus nüüd asusid NKVD-lased. Tule­vahetuse ajal rakendasid metsavennad hobused õues olevate regede ette ja lahkusid Meeksi valla suunas.
Tulevahetuse käigus said Nisu talu õues surma metsavendade juht Alfred Lehes, Nisu talu peremees August Tatrik ja naabertalu peremees August Tohver. Ühe versiooni järgi löödi peremees Alfred Tatrikule pärast seda, kui ta ukse avas, püssipäraga nii tugevalt vastu pead, et ta suri sellest. Teise versiooni kohaselt sai ta aga surma õues, kui aitas metsavendadel hobuseid regede ette rakendada. Naabertalu peremehe August Tohvri surmas on aga täiesti süüdi NKVD-lased, kes tema Nisu tallu kaasa käsutasid. Eespool toodud aktis on ka teda nimetatud metsavendade abistajaks, mis on aga selge vale. Seega sai Melliste lahingus surma üks metsavend, üks metsavendade abistaja ning NKVD-laste süül üks süütu kõrvaline isik. Peale selle olevat järgmisel hommikul Mellistes surma saanud veel üks Ahja valla talu­mees, kes sõitis mööda maanteed Tartusse ega peatunud punaarmeelasest tunnimehe hüüde peale ja lasti maha. Pärast selgus, et mees oli poolkurt ega kuulnud käsklust.
Melliste lahingus langenud metsavend Alfred Lehes (hüüdnimi „Alfa“) oli sündinud Mere­mäe vallas 3. mail 1924. Osula ründamise ajal oli ta sealse metsavendade juhi Avo Pruusi abi. NKVD andmeil kuulus Alfred Lehes Saksa ajal Omakaitsesse ja enne Osulat olevat tema püstolipäral olnud 8 sälku. Pole teada, kus oli Alfred Lehese juhitud metsa­vendade salga alaline asukoht. Alfred Lehese surnukeha viidi Osulasse ja pandi seal välja rahvale äratundmiseks. Hiljem olevat tema surnukeha visatud mahajäetud sõjavangide baraki juures olevasse kaevu.
Paar päeva pärast lahingut avastati Nisu talu laudast lambasulu alt maskeeritud punker, kust leiti relvi ja laskemoona. Samuti leiti talust umbes poole kilomeetri kaugusel metsast tühi punker.