Kultuur ja Elu suvenumbri 2/2016 sisukord:

Intervjuu
4 Muusikamees Vello Ainsalu on väärtusliku jäädvustanud lauludesse. Tema lauludega võiks katta kogu Eesti kaardi, on tal enda sõnul südames armastuse kolmnurk: Avinurme, Tallinn ja Karksi-Nuia.

Toimetaja veerg
Olgad ja Hendrikud me peade kohal.

Minevik ei unune
20 Mõtteid kodanikuväärikusest leinapäeval. Kommunistide genotsiidi laine hävitas demokraatliku Eesti Vabariigi rahvastikust juhtiva osa. Vastupidiselt okupatsioonivõimude taotlustele ei murdnud julm genotsiidikuritegude jada eesti rahvast, vaid liitis veel enam ühte.
51 Lagedil tunnustati aatekaaslasi välismaalt, kes on endale hingeasjaks võtnud uurida ja jäädvustada Eesti Leegioni/Diviisi ajalugu, andes sellega oma tubli panuse meie väikse riigi ajaloo tutvustamisele laias maailmas.

Tagasivaade
36 Piiri taha paradiisi! Juhtusin Konstantiniga heietama noorpõlve mälestusi ning ta hakkas rääkima, mida oli üle elanud, kui läks „kommunistlikust paradiisist“ head elu ja haridust otsima. See oli aastal 1937.
71 Eesti Sõjameeste Sakala Ühing (ESSÜ) oli esimene Saksa poolel võidelnud Eesti sõjameeste ühing, mis vabanenud kodumaal moodustati.
28 Gordy Jõelaidi päevik II. Värvikad mälestused oma perekonnast ja ajaloosündmustest läbi mitme aastakümne.

Arvamus
12 Presidendivalimiste eelmäng Eesti moodi. Presidendivalimiste eelmängus on nüüd kõne all ka presidendi rahvus. Eesti Vabariigi põhiseadusest lähtudes võib Eesti Vabariigi president olla eestlane, venelane või ka mõnest muust siinsest rahvusest.
44 Reetmise hind 1939–1941. Vastupanu osutamata allkirjastas kindral Johan Laidoner valitsuse nimel eriprotokolli okupatsiooni seadustamiseks, loovutades rahva volituseta ja antud sõjaväelise vande vastaselt Eesti riigi ründajale.
27 Pöördumine Okupatsioonide muuseumi nime küsimuses

Ajalugu
40 Valitud katkendid kirjastuse Grenader peagi ilmuvast raamatust „Saksa aatomipommi saladus".
48 Territoriaalkorpus Eesti ajaloos. Kuidas eesti vabariigi sõjaväelastest said punaarmee korpusepoisid.
55 Kommunistlik tuuletõmbus Kadrioru pargis. Meenutame üht unustatud ajaloolist seika, nimelt Kadrioru pargi kuulutamist Töötava Rahva Kultuur- ja Puhkepargiks 1941. aasta 8. aprillil

Kultuur ja Elu
58 Tõlkija, luuletaja ja ulmekirjanik Rein Sepp – 95. Värvikat eluteed jäid tähistama teenistus rindekirjasaatjana, metsavenna-aastad ning vangilaager.
66 August Friedrich Ferdinand von Kotzebue suguvõsa Venemaal ja järglased Eestimaa kubermangus.
76 Kai-Mai Olbri luulest põimitud akvarellikunst.