|
|
Pöördumine Okupatsioonide muuseumi nime küsimuses
Me hindame positiivseks muuseumi laiendamise kava ja eriti toetame Pagari tänava KGB piinakambrite kasutamist muuseumi osana. Seda ideed soovitasid meie organisatsioonid kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Okupatsioonide muuseum on taastatud Eesti Vabariigi jaoks sümboli tähendusega ning vajalik just sellesama õige nimega. Täpselt samasugused rahva ränka minevikku meenutavad muuseumid on Riias ja Kaunases ning paljudes teistes riikides.
Kas oleks mõeldav, et mõnes teises riigis tehakse abstraktse vabaduse mõiste kasutamisega nime muutmine muuseumile, millel on nii sügav tähendust riigi kodanikele? Näiteks kui Iisraelis nimetataks holokaustimuuseum ümber juudi rahva vabaduse muuseumiks. See kohatu näide selgitab, et eestlastel on palju õppida teistelt rahvastelt selleks, et mitte lubada kergemeelset suhtumist lähiminevikku. On vaja õppida austama oma kodanikke, kes läbi raskuste ning võitluses okupantidega on kindlalt seisnud Eesti riigi eest. Meelelahutusele ja kommertsile toetuvad lood ja teod meie mineviku ähmaseks muutmisega ei sobi okupatsioonimuuseumi ekspositsiooni. Täpne nimi ongi muuseumi kõige tähtsam eksponaat. Nimemuutmine tähendab eesti rahvale katset okupatsioonide eitamiseks ning on meile sama tähendusega kui holokausti eitamine.
Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus võib ju olla eraõiguslik muuseum nagu arvavad praegused nõukogu liikmed, aga see ei tähenda nende ainuõigust praeguse muuseumi nime muutmiseks.
Meie sügavaim kummardus ja tänu Eesti patrioodile, pr Olga Kistler-Ritsole eesti rahvale tehtud hindamatu kingituse eest! Meie pagulastega ühiselt läbielatud kannatuste kaudu tunnetame, et auväärne annetaja sooviski selle muuseumi kinkida oma rahvale. Suurema osa muuseumi eksponaatidest on annetanud meie saatusekaaslased nii kodumaalt kui ka Lääne pagulaste seast. Muuseumis demonstreeritakse ajaloolisi materjale, mida on ette valmistanud ning läbi töötanud mitme põlvkonna eesti ajaloolased. Kõik see kokku on eesti rahva vaimne, füüsiline ja ka moraalne ühisvara. See on ühtlasi meie rahva vastupanuvõitluse lugu. Ei ole mõeldav, et rahva arvamust eirates otsustaks kõige selle üle mõnest liikmest koosnev eraõiguslik nõukogu. Eesti riik ei saa selle juures olla häbiväärses kõrvalseisja rollis. Ta peab oma sõna ütlema, kui tahab olla koos rahvaga!
Selleks tuleb astuda järgmised sammud:
- Okupatsioonide muuseum tuleb muuta riiklikuks asutuseks ning omanikele
(pärijatele) välja maksta nende kulutused.
- Seejärel uuendada muuseumi nõukogu koosseisu.
- Kaaluda muuseumi esimese direktori ja endise poliitvangi Heiki Ahoneni ametisse tagasikutsumist.
- Soovitava atraktiivsuse tagamiseks nimetada muuseum ümber kommu-
nismi kuritegude muuseumiks, rahvusvaheliseks muuseumiks, kus tutvustatakse ka meie naaberriikides toimunud okupatsioonikuritegusid.
28. märtsil 2016
Leo Õispuu,
Eesti Memento Liit
Harri Tromp,
Eesti Endiste Poliitvangide Liit
Gunnar Laev,
Eesti Vabadusvõitlejate Liit
Saadetud Riigikogule, justiitsministrile ja kultuuriministrile
|
|
|
