|
|
|
Kontsert Kadrioru kõlakojas 1949. Foto: EFA 335.0-70277
|
Kommunistlik tuuletõmbus Kadrioru pargis kevadel 1941
tekst: Küllike Kaplinski
Tänavu 22. juulil möödub 298 aastat Kadrioru lossi ja aia/pargi esmaste piirjoonte mahamärkimisest. Tõsi, pole juubeliaasta. Seda enam tundub just praegu kohane meenutada üht seika, nimelt Kadrioru pargi kuulutamist Töötava Rahva Kultuur- ja Puhkepargiks Tallinna täitevkomitee otsusega 1941. aasta 8. aprillil. Dokument on seni olnud tähelepanu fookusest väljas.
Otsusele eelneb otsuse kava, mille punkt 13 käsitleb eeltööde 1941. aasta eelarvet. See telliti Tallinna Kommunaalmajanduse Osakonnalt, sõjaeelse Tallinna linnavalitsuse Ehitusosakonna järeltulijalt (1).
Mainitud 13. punkti preambulast loeme: „Seoses Kadrioru pargi kuulutamisega Töötava Rahva Kultuur- ja Puhkepargiks ühes uute maa-alade liitmisega Kadrioru pargi külge, osutub hädavajalikuks Kadrioru pargi ümberkorraldamine ja uute pargi alla võetud maa-alade korrastamine.”
Kommunaalmajanduse osakond, mille koosseisus oli siis veel endisi ehitusosakonna spetsialiste, teatas, et eeltähendatud töödeks vajaneb (sic!) 1941. aastal summasid järgmiselt: Uue kõlakoja ehituseks Kontsertväljakule (rajati 1930. aastatel) rbl 90 000. Kulutust põhjendati sellega, et praegune kõlakoda ei vasta akustilistele nõuetele, kuna on ehitatud nii, et helid ei pääse sealt mõjule, vaid sumbuvad. Kõlakoja praegune asukoht on täiesti sobimatu, sest õhtune päike paistab sinna otse sisse ja suvel on seal kontsertide ajal suur kuumus. Ka ei saa mängijad vastu päikest jälgida orkestri juhti. Uus kõlakoda tuleks ehitada neljakandilise kontsertväljaku lõunapoolsele küljele.
Orkestrile – „52 orkestranti, igale 500 rbl kuus, on nähtud ette kontsertide 3-kuulise kestvuse juhuks.” Orkestri kulude hulka loeti ka orkestrijuhi ja solistide tasud, nootide muretsemine jms.
Kontsertide korraldamiskuludeks 1941. aasta suvel arvestati koguni
100 000 rbl.
|
Kadrioru Noortepargi ujumisbassein käesoleva ajani säilinud liumäega. Foto: EFA 0-62711
|
Noortepargi laienduse maksumust hinnati samuti 100 000 rbl. Kulude põhjenduseks toodi, et Noortepark (rajati 1930. aastatel) on praegusel kujul juba jäänud kitsaks ega vasta enam nõuetele. „Noortepargi praegune asukoht tuleks edaspidi jätta väikeste laste jaoks ja ujujatele, kuna suuremate laste jaoks oleks vajalik Noortepargi alla võtta Koidula ja Mäekalda tänava nurgal asetsev maa-ala, kuhu tuleksid rajada spordi- ja mänguväljakud, õppeaiad, teaduslikud kabinetid jne ühes vastavate kõrvalhoonetega.”
Kadrioru pargi väljaarendamise projektide saamiseks kavandati üleliidulist võistlust. Selleks eraldati 50 000, võistlustööde auhindadeks 20 000 rbl. Peale nimetatu veel eeltööd, žürii tasud jne.
Kadrioru pargi taguse maa-ala kohta, mis kavatseti liita Kadrioru pargiga, märgitakse, et see on seni täpselt mõõtmata ja loodimata, „ilma milliste tööde teostamiseta ei saa asuda Kultuur- ja Puhkepargi lõplikule projekteerimisele.
Mõõtmistööd teostada linna üldmõõtmiste kohaselt mõõdus: algplaan 1:500 ja teisend 1:2000.”
Vajalike mõõtmis- ja loodimistööde teostamiseks ning maa-alade korrastamiseks nähti ette 135 000 rbl.
Laulupeo ja Näituse väljaku maa-ala ja selle ümbruse kuivendustööde alustamiseks ja osaliseks teostamiseks kavatseti kulutada suurim summa eelarvest – 145 000 rbl.
Maakuivendamist ja torutamist peeti hädatarvilikuks eeltööks Kadrioru pargi taguste maade kultuur- ja puhkepargi alla võtmisel. „Neid tuleb jätkata järgmistel aastatel.”
Mõistagi ei saadud jätta kõrvale ka poliitilist kasvatustööd. Selleks oli kavas eraldada eelarvest 30 000 rbl: „Kadriorus poliitilise kasvatuse teostamise eesmärgil korraldatavate loengute, ettekannete, konsultatsioonide jne tarbeks tuleks mõnesse selleks sobivasse paika ehitada midagi väikse amfiteatri taolist kõnelejatribüüni ja pealtkuulajate istekohtade ridadega. Samas võiks leida ülesseadmist maakaardid jms. Selleks planeeritud summade hulgas on ette nähtud ühtlasi ka lektorite ja esinejate tasud.”
Eelarve kohaselt oleks Kadrioru pargi korrastamine kokku läinud linnale maksma 650 000 rbl tollases vääringus.
Samas on huvitav märkida, et 15. aprillil 1941 korraldati ümber Tallinna linnavalitsuse kommunaalmajanduse osakonna koosseis ning kinnitati uued palgamäärad skaalal 300–700 rbl kuus. Kõrgeim ametipalk – 700 rbl kuus – nähti ette pearaamatupidajale. 300 rublaga kuus pidid toime tulema kassapidaja, arveametnik ja masinakirjutaja.(2)
Täitevkomitee otsustas: „Kiita heaks Kadrioru pargi Töötava Rahva Kultuur- ja Puhkepargiks ümberkorraldamise kava ning 1941. aasta kulude eelarve Kommunaalmajanduse Osakonna poolt”.(3)
1) kiri nr 4744-2022, 31. märtsist 1941, ühtegi nime ei nimetata
2) TLA, F. R-1, n. 9-1, s. 1. Kõrgemalseisva organisatsiooni otsused, korraldused, käskkirjad, mis käsitlevad osakonna tegevust.)
3) TLA, F. R-1, n. I-1, s. 2. TLV üldtoimik. Linna 1941. aasta eelarve kavad ja kirjavahetus. 7. okt 1940 – 6. juuni 1941, l. 191 – 192
|
|
|
