Ajakirja uus trükinumber on jõudnud müügile. Varasemaid väljaandeid saab lugeda meie kodulehe arhiivi küljel.
Kultuur ja Elu talvenumbri 4/2016 sisukord:
Intervjuu 4 Kui polnud enam veterane, kelle mälestusi kirja panna, kolisin arhiivi. Eesti Leegioni eramuuseumi pidav Leo Tammiksaar on pühendunud ühena vähestest Teise maailmasõja aegsele Eesti sõjaajaloo uurimisele.
Toimetaja veerg Vene ime
Arvamus 14 Sõjameeste vaprusest ja poliitikute närususest ehk kuidas Hendrik Tõevälja endale uuesti nime sai. 29 Ja minust ei saanudki professionaalset muusikut. Mart Nikluse meenutused muusikaõpingutest ja Mordva vangilaagrist, kui muusika oli poliitvangile hindamatuks toeks.
Krimmi foorum 16 Lvivis tähistati Ukraina Helsingi Grupi moodustamise 40. aastapäeva. Sama ürituse raames peeti ka II Krimmi Foorum. 18 Endiste kommunistlike režiimide poliitvangide ja inimõiguslaste II Krimmi Foorumi pöördumine maailma avalikkuse poole. 21 Krimmitatarlased on pidanud aastakümneid kestnud võitlust õiguse eest tagasi pöörduda Krimmi. Venemaa annektsiooni tõttu on poolsaare põlisrahvas asetatud järjekordselt üliraskesse olukorda.
Tagasivaade 33 Toome lugejateni Karl Noore meenutused sõjasündmustest Eesti, Saksa ja Soome poolel; põgenemisest Rootsi ja hilisemast tööst USA kosmoseprojektides. 48 Hävituspataljonid olid oluline osa Nõukogude repressiivaparaadist. Vaatleme lähemalt organisatsiooni juhtimist, struktuuri ja isikkoosseisu.
Kultuurilugu 62 Krahv Jacob Johann von Sievers. Mees, keda iseloomustas erakordne energilisus ja arukus nii diplomaadi, sõjaväelase, teedeehitaja kui ka kubernerina. 64 Ootamatu leid Aaviku talust. Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu avastamise lugu ja teisi huvitavaid eluseiku aitab meenutada Laine Pärloja. 68 Ants Laikmaa – karikaturistina Düsseldorfis. Toome esmakordselt lugeja ette tuntud kunstiklassiku enam kui 120 aasta tagused seniavaldamata kuus karikatuuri, mis ilmusid ajakirjas Meggendorfers Humoristische Blätter. 44 Ajaloohõngulises Kivimäe jaamahoones on omale muusikalise „pesa” leidnud kultuurikollektiiv Amulett. 76 Lydia Mei (120) kujunes kahe maailmasõja vahelistel aastakümnetel Eesti üheks tähelepanuväärsemaks akvarellportree ja natüürmordi meistriks.
