Kultuur ja Elu kevadnumbri 1/2023 sisukord:

Intervjuu
4 Ma räägin seda, mis oli... Ruuben Lambur (97) on meie viimane metsavend. Seltskondlik vanahärra, kes peale vaadates pole vähimalgi määral kibestunud, on hoidnud mälestust relvastatud vabadusvõitlusest ja kirjutanud sellest raamatu „Alutaguse saaga“.

Toimetaja veerg
Võim on magus
loe edasi....

Arvamus
14 Kuidas nurjus Venemaa välksõda Ukraina vastu? Möödus aasta Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest Ukrainas. Ajaloolane Urmas Salo käsitleb põhjalikult selle sõja algusperioodi aga ka eellugu.
22 Eesti riik on jätnud oma kodanikud kaitseta. Sõjakuriteo ohvrite Siberis sundasumisel sündinud lapsed ei leia meie õigusriigis seadusest tulenevat kaitset.
62 Kronoloogia – 550 aastat Venemaa vallutussõdasid. Euroopa on elanud Vene sõjakurjategijate karistamatuse nõiaringis vähemalt pool tuhat aastat. Julgen väita, et ka tänase Venemaa eesmärk on suurem või laiem, kui üksnes Ukraina riigi hävitamine.

Need aastad ei unune
46 Metsavennalugu. Nad ei alistunud surreski mitte. Jätkame Ruuben Lamburi mälestuste avaldamist: NKVD kätte sattumine ja elu Nõukogude vangilaagrites.
32 Eestlaste põgenemine Saksamaale Teise maailmasõja ajal. Vaatleme nede eestlaste saatust, kes Teise maailmasõja keerises liikusid Saksamaale ning pärast sõja lõppu koondusid põgenikelaagritesse ja sealt edasi juba järgmistes riikides püüdsid uut elu alustada.
26 Väljasõit – Veera Muhhina nimelise kombinaadi kollektiiviga Moskvast.
40 Kuhu lähed, Eesti rahvas? Vabadusvõitleja Valdur Raudvassar kirjutas sügaval vene ajal traktaadi nõukogude ikkesse surutud kodumaa olukorrast, mis kujutas tollal üha suureamt ohtu Eesti rahva olemasolule.

Ajaloo radadel
66 Lugu jäälahingust – taevased sõjaväed ja virmalised. 1242. aastal toimus Peipsi järve jääl Liivi Ordu rüütliväe ja Novgorodi vürsti Aleksander Nevski vägede kokkupõrge. Jäälahingus olevat murrangu toonud ime, kui vürst Aleksandrile tõttasid appi taevased väesalgad.
12 100 aastat Vabadussõja mälestusmärke. Kaante vahele on saanud raamat Vabadussõja mälestusmärkidest, millele on materjali kogutud ligi 40 aastat.
56 Rahumäe raudteejaamal on läinud paremini kui nii mõnelgi kunagisel uhkel, kuid nüüdseks tühjaks jäänud, jaamahoonel. Enam kui 90-aastase ajaloo vältel on see säilitanud oma välimuse peaaegu muutmatul kujul ja püsib samal kohal praegugi.

Kultuurilugu
60 Elu viimane peatükk. Jüri Kotšinev: „Igal asjal, millel on algus, on ka lõpp. Kus pole lõppu, ei saa ka algust olla. Elu, meie elu, oma maise kulgemise mõttes, on ju iseenesest oma alghetkest peale liikumine paratamatu surma poole.“
75 „Krigale-kurr”. Hiljuti Kondase keskuses personaalnäitusega esinenud kunstnik Katri Smitt: „Ma ei tea miks, kuid joontest maailmade loomine võlus mind juba tüdrukuna kõige enam”. Kunstnikuga tegi juttu ajakirja toimetus.
73 Nimi kirjandusloos: Karl-Hanto Selmet. Meenutus Viljandi kultuurilukku jälje jätnud keeletaiduri eluteest.