550 aastat Venemaa vallutussõdasid

tekst: Üllar Reino,
jurist ja ajaloohuviline

Euroopa on elanud Vene sõjakurjategijate karistamatuse nõiaringis vähemalt 550 aastat. Julgen väita, et ka tänase Venemaa eesmärk on suurem või laiem, kui üksnes Ukraina riigi hävitamine. Eesmärgiks on oma despootliku võimu kehtestamine ning kogu Euroopa rahvaste alistamine, mille saavutamiseks on võetud kasutusele kõik võimalused ja vahendid.

Ajaleht “Postimees” avaldas 28. jaanuaril Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni esimehe Eerik-Niiles Krossi kõne assambleel, millega kutsutakse maailma riike üles looma rahvusvahelist eritribunali Venemaa ukrainavastase agressioonikuriteo üle kohtu mõistmiseks. Oma kõnes (tuginen Postimehele) väidab Riigikogu liige, et “Vene imperialistlike agressioonisõdade traditsioon Venemaa naabrite vastu ulatub vähemalt 1918. aastasse. See tähendab sada aastat Vene imperialistlikke sõdu”;
Ma väidan, et “Postimehe” artikli pealkiri “Euroopa on elanud 100 aastat Vene sõjakurjategijate karistamatuse nõiaringis”, tulnuks pealkirjas kajastada numbrit 105. Aga see selleks, olgu 100 asemel kasvõi 105, see on üksnes tilk Venemaa (Moskoovia) kuritegudest ning Vene (moskoviitide) sõjakurjategijate käes olevast anastatud rahvaste verest pilgeni täis karikast.
Käesolevas artiklis käsitlen perioodi tsaar Ivan III valitsemisajast kuni tänapäevani, märkides vaid, et pärast vürst Vsevolodi (1176–1212) jätkasid Vladimiri vürstid Oka ja Kesk-Volga aladel sealse soomesugu rahvaste (mordvalaste) allutamist. Ning kuigi märkimisväärseks pean veel ka vene vürsti Igori sõjaretke türgi rändrahva polovetside vastu aastal 1185 ei pea ma siinkohal vajalikuks käsitleda pikemalt ka Tartu esmamainimise aastat 1030, kuna Tartu rajajaks oli väidetavalt Kiievi suurvürsti Jaroslav Tark.
Tuginen üksnes neile allikmaterjalidele, mis mulle kui tavakodanikule on olnud kättesaadavad. Lisaks eestiaegsetele ajalooallikatele ning perioodikale ja Vikipeediale ka nõukogudeaegsed ajalooraamatud ja ajalehed, mille alusel ma olin sunnitud oma kooliajal n.ö “nõukogulikult väänatud” ajalugu õppima.

• Nagu lubatud alustan Ivan III-dast. Tema valitsemisajal (1462–1505) toimus:
  1472 – Moskoovia esimene rünnak Siberi suunas, Uurali jalamil Permi soomehõimu vallutamiseks;
  1478 – moskoviitide sissetung PõhjaDvina aladele, sealsete soomesugu rahvaste vähendamiseks  (genotsiid);
  1485 – Tveri suurvürstiriigi vallutamine; 
  1487 – Kaasani kanaadi 1. vallutamine; 
  1489 – Vjatka vallutamine;
  Ivan III oli isikuks, kes suurendas Moskoovia territooriumi 600 000 km2-lt 2,5 miljoni km2-ni.
• Vassili III valitsemisajal (1505–1533) toimus: 
  1503 – Tšernihivi (Tšernigivi) vallutamine;
  1510 – Pihkva suurvürstiriigi vallutamine;
  1514 – Smolenski ja selle ümbruskonna vallutamine;
  1521 – Rjazani vallutamine;
• Ivan IV ka Ivan Groznõi, eesti keeles Ivan Hirmus või Ivan Julm, aga ka Juhan Julm valitsemisajal (1533–1584) pandi Vene tsaaririigi poolt toime:
  1552 – Tatari Kaasani kanaadi  2. vallutamine; 
  1556 – Tatari Astrahani kanaadi vallutamine; 
  1558 – Tartu I vallutamine;
  1563 – Polotski vallutamine;
  1572 – Tartu kodanike küüditamine Venemaale;
  1581 – moskoviitide 1. sissetung Siberisse;
  Ivan Julm, keda võib pidada ka küüditamise isaks, väärib täiega oma nime, mis ligi viis sajandit on kinnistanud oma nime teiste rahvaste allutamise ja hävitamisega, pettustega, lepingute murdmiste ja jõhkrustega maailma ajalukku.
• Fjodor I valitsemisajal (1584–1598) toimus:
  1590–1593 Venemaa-Rootsi sõda, kus vallutati Ingerimaa ja Vadjamaa ning Jaanilinn;
• Vassili IV valitsemisajal (1606–1610) valitsemisajal toimus: 
  1607 – Tuula vallutamine;
• Mihhail I pani aluse Romanovite dünastiale jning tema valitsemisajal (1613–1645) toimus:
  1617 – osa Karjala liitmine Venemaaga; 
  1618 – Siberi vallutamine Jenissei jõeni; 
  1632 – Siberi vallutamine Leena jõeni; 
  1645 – Siberi vallutamine Ohhoota mereni;
• Aleksei I valitsemisajal (1645–1676) toimus:
  1654 – IdaUkraina vallutamine;
• Fjodor III valitsemisajal (1676–1682) toimus:
  1680 – Ukraina Kiievi regiooni vallutamine;
• Ivan V valitsemisajal (1682–1698) toimus:
  1695–1697 – Kamtšatka, Tšuktši poolsaare vallutamine ning Siberi vallutuste lõpetamine;
• Peeter I valitsemisajal (1682–1725) toimus: 
  1696 – Doni äärse Aasovi vallutamine;
  1703 – Ingerimaa vallutamine;
  1721 – Liivi-, Eesti- ja Ingeri maa ning Viiburi liitmine Venemaaga; 
  1723 – Kaspia mere läänekalda, Derbenti ja Bakuu vallutamine;
• Keisrinna Anna Ivanovna valitsemisajal (1730–1740) toimus: 
  1739 – Doni ja Bugi jõgede vahelise Musta mere rannikuala vallutamine;
• Keisrinna Jelizaveta Petrovna valitsemisajal (1741–1761) toimus: 
  1743 – Soome maaalade vallutamine kuni Sestra (Kümeni) jõeni;
• Keisrinna Katariina II ehk Katariina Suure valitsemisajal (1762–1796) toimus:
  1772 – ValgeVenemaa liitmine (1. Poola jagamine);
  1774 – Krimmi poolsaare, Dnestri ja Dnepri jõgede vahelise Musta mere rannikuala ning Kaukaasia rannikualade vallutamine ning Doonau vürstiriikide sõjaline haldamine; 
  1775 – Ukraina Zaporižžja Sitši vallutamine;     
  1782 – Kubani maaalade vallutamine;
  1783 – sõjakäigu algus Georgia (Gruusia) vastu;
  1792 – kogu Musta mere põhjakalda vallutamine;
  1793 – Poola 2. jagamine; Ukraina, v.a. IdaGaliitsia, vallutamine. Valgevene Minski ja Pinski alade liitmine;
  1795 – Poola 3. jagamine. Kogu Leedu, Kuramaa ja Valgevene terviklik liitmine Venemaaga, lisaks neile veel Podoolia ja Volõõnia;
• Paul I valitsemisajal (1796–1891) toimus:
  1798 (algas) –1801 – Kreeka Joonia saarte, Korfu, Paksose ja Ithaka okupatsioon;
• Aleksander I valitsemisajal (1801–1825) toimus:
  1801 (jätkus) – 1807 – Kreeka Joonia saarte, Korfu, Paksose ja Ithaka okupatsioon;
  1801 – Georgia (Gruusia) lõplik liitmine Venemaaga;
  1807 – Danzigi (Gdinia) ja Uus IdaPreisimaa okupatsioon; 
  1809 – Soome ja Ahvenamaa saarte vallutamine;
  1812 – Bessaraabia liitmine Venemaaga; 
  1813 – Bakuu  teistkordne vallutamine;
  1815 – nn KongressiPoola liitmine Venemaaga;
  1820 – algasid sõjakäigud Kasahstani, Aserbaidžani ja Armeenia           vallutamiseks;
  Aleksander  I  surma järgselt oli Venemaa impeerium kasvanud  20 200 000 km2
• Nikolai I valitsemisajal (1825–1855) toimus:
  1828 – Turkmantshai ning Pärsiale kuulunud  Armeenia osa vallutamine;
  1829 – Doonau suudmeala liitmine Venemaaga. Kaukaasia Musta mere ranniku alistamine; 
  1850–1853 – LõunaSahhalini ja osa Korea vallutamine;
  1855 – Kuriilide saarestiku annekteerimine;
• Aleksander II valitsemisajal (1885–1881) toimus:         
  1858–1860 –  Põhja-Mandžuuria Amuuri jõe vasaku kaldaala vallutamine. Vladivostoki asutamine; 
  1860 – Amuuri piirkonna vallutamine;
  1864 – Põhja-Kaukaasia vallutamine. Tšerkessi rahva küüditamine; 
  1865 – Taškenti vallutamine;
  1868 – Vene edasitung Turkestani. Samarkandi ja Buhhara Emiraadi vallutamine;
  1873 – Hiiva kanaadi vallutamine;
  1875 – Põhja-Sahhalini liitmine Venemaaga;
  1878 – Bessaraabia taasanastamine koos Armeenia osadega ning Karsi ja Batumi linnadega;
• Aleksander III valitsemisajal (1881–1894) toimus: 
  1881 – Turkmeenia vallutamine.
• Nikolai II valitsemisajal (1894–1918) toimus:
  1898 – Kvantungi, Port-Arthuri ja Daireni sõjalise surve abil Hiinalt “rentimine”;              
  1900–1901 – Mandžuuria vallutamine; Venemaa sõjaline lüüasaamine Jaapanilt, siseriiklikud rahutused 1905–1906,
  I Maailmasõda ja sellele järgnenud 2 riigipööret katkestasid vene imperialistliku maadevallutuse iha ligemale kaheks aastakümneks, aga siis algas kõik uuesti.
• Vladimir I. Lenini valitsemisajal (1917–1924) toimus: 
  1919 – Valgevene ja Ukraina vabariikide taasvallutamine bolševike poolt;
  1920 – Põhja-Kaukaasia kasakate küüditamine;
  1920 – Turkestani, Buhhaara ja Hiiva vallutamine punaste jõukude poolt;      1920–1921 – Georgia,  Aserbaidžani ja Armeenia vallutamine;
  1922 – Siberis tekkinud Kaug-Ida Vabariigi hävitamine; 
  Bolševike vallutuste tulemusena kasvas Venemaa territoorium 21 176 000 km2
• Josif V. Stalini (s. Džugašvili) valitsemisajal (1924–1953) toimus: 
  1924 – Eestis (1.12.1924) korraldatud punaste riigipöördekatse mahitamine;
  1930–1938 – hulk küüditamislaineid koos kollektiviseerimisega;
  1932–1933 – holodomor Ukrainas, kus kunstlikult tekitatud näljahäda tulemusena hukkus vähemalt 3,9 miljomit inimest – genotsiid;
  1939 – Ida-Poola annekteerimine. Venemaa pidi ründama Poolat vastavalt Saksamaaga sõlmitud kokkuleppele koos sakslastega 1. IX.1939, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole veel valmis, ja ründas alles 17.IX.1939, millega jättis saksalastele II Maailmasõja algataja tiitli.
  1940 – Venemaa poolt “igaveseks ajaks” vabadeks riikideks tunnustatud Eesti, Läti ja Leedu vallutamine;
  Enne vene-saksa sõja puhkemist oli Vene impeerium kasvanud 21 572 000 km2.
  1940–1951 – II Maailmasõja aegsed ja järgsed küüditamised (Eestist 14. VI. 1941 ca 10 000 inimest ja III. 1949 20 702 inimest;
  1944 – Eesti, Läti, Leedu, osa Soome ja LääneUkraina taasvallutamine. Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari okupeerimine;
  1945 – Ida-Karjala ja Petsamo annekteerimine;
  1945 – Kirde-Preisimaa ja Königsbergi linna annekteerimine. Saksamaa idaosa okupatsioon ning Venemaale kuuleka valitsuse ametissepanek, Ida-Berliini okupatsioon.
  1945 – Karpaato-Ukraina annekteerimine;
  1945 – Põhja-Sahhalini ja Kuriilide okupeerimine;
  Vene impeerium suurenes II Maailmasõja järgselt 22 403 000 km2
  1946–1953 – kommunistlike mässude, riigipöörete ja kodusõdade lavastamine, relvastatud sekkumine ja relvaabi andmine Kreekas, Poolas, Koreas;
• Nikita S. Hrustšovi valitsemisajal (1953–1964) toimus:
  1953–1964 – relvastatud sekkumine ja relvaabi andmine Ida-Saksamaal, Ungaris, Kuubal, Belgia- Kongos, Lähis-Idas (Jeemeni Araabia Vabariigis, Ühinenud Araabia Vabariidis), jne.
• Leonid I. Brežnevi valitsemisajal (1964–1982) toimus:
  1964–1982 – relvastatud sekkumine ja relvaabi andmine Kuubal, Lähis-Idas (Egiptuses, Jordaanias, Süürias,...), Kagu-Aasias (Vietnamis, Kambodžas ja Laoses), Aafrikas (Etioopias, Angolas, Beninis, ... jne.);
  1968 – Tšehhoslovakkia sõjaline invasioon;
  1979–1989 – algas Afganistani invasioon ja kestis sõda, mida mahitasid ka järgmised Venemaa ehk NSV Liidu riigijuhid Juri Antropov, Nikolai Tšernenko ja Mihhail Gorbatšov.
• Boriss Jeltsini Venemaa presidendi valitsemisajal (1991–1999) toimus: 
  1991–1992 – Transnistria sõda, mille käigus nn Transnistria Moldaavia Vabariik (rahvusvaheliselt tunnustamata riik, mille territoorium kuulub ametlikult Moldova riigile) suutis, tänu Venemaa vägede seesolekule, kehtestada sõltumatuse Moldovast;
  1994–1996 – 1. Tšetšeenia sõda, mille lõpus hukkus Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president Džohhar Dudajev ning kes aasta varem (IV.1995) enne oma hukkumist ütles prohvetlikud sõnad – “Venemaa ja tema juhtkond on maailmale juba tuhandeid kordi demonstreerinud oma tegelikku poliitikat. Kui ohver osutub abituks, hävitab Venemaa ta kohe hirmsa kurjuse ja vihkamise jõuga. Venemaa lubadusi ei tasukahjuks mitte kunagi uskuda.” Ja Dudajev lisas – Ukraina on järgmine!!!.
  1999–2000 – 2. Tšetšeenia sõda, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus.
• Vladimir Putini peaministriks oleku (VIII.1999–2000) ja presidendi kt oleku (XII.1999–V.2000) ajal toimus:
  1999–2000 – 2. Tšetseenia sõda, mille käigus likvideeriti Tsetšeenia suhteline iseseisvus ning väidetavalt oli sõja puhkemise ajendiks Putini kui Venemaa FSB endise juhi (1998–1999 poolt korraldatud provokatsioonid (pommiplahvatused) korterelamutes Moskvas, Rostovi oblastis Volgodonskis ja Dagestanis Buinakskis;
• Dmitri Medvedjevi presidendiks oleku ajal (2008–2012) toimus
  2008 – Gruusia sõda, mille käigus Venemaa relvajõud sisenesid Gruusia territooriumile ning asusid toetama Gruusia territooriumil asuvate nn isehakanud moodustiste Lõuna-Osseetia ja Abhaasia Vabariikide “iseseisvust”. Vene väekontingendid asuvad Gruusia territooriumiol tänaseni.
• Vladimir Putini presidendiks oleku ajal (2012–2023) toimus ja toimub:
  2014 – Krimmi (Ukraina osa) okupeerimine ja annekteerimine, algas Vene-Ukraina sõda;
  2014 – tänaseni Donbassi sõda;
  2015 – tänaseni Süüria sõda
  24.II.2022 – tänaseni – Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, eesmärgiks Ukraina riigi hävitamine ja ukrainlaste genotsiid.

* * *

Ja siinkohal väidan ma täie kindlusega, et Venemaa eesmärk on siiski tunduvalt suurem või laiem, kui üksnes Ukraina riigi hävitamine. Eesmärgiks on oma despootliku ja värdjaliku võimu kehtestamine ning kogu Euroopa (kas üksnes?) rahvaste alistamine, mille saavutamiseks kasutab ta kõiki võimalusi ja vahendeid, mis iganes leiab. Vahet pole, kas Putin või kes iganes, aga sellele suudab edumeelne maailm vastu hakata üksnes siis kui demokraatlikud riigid hoiavad ühte ning annavad ühise vastulöögi. Tasuks meelde tuletada ja meeles pidada tõsiasja, et Venemaa on oma naabrid purustanud alati teiste abiga. Venemaa jaoks on ka igasugune tegevusetus abiks. Lõpetan oma heietuse, toetudes omaaegse Eesti poliitiku Oskar Angeluse kunagisele artiklile, Vene tsarinna Katariina II sõnadega “Sõda on Venemaa jaoks ammu sisseharjunud kutse, mille abil ta ikka suuremale õitsengule on jõudnud”, öeldes veel vaid üht – hoidkem ühte ja pidagem vastu!