Hävituspataljonide komissarid. Foto: Ühises rivis ühise vaenlase vastu. Eesti Raamat 1969

Hävituspataljonid Eestis 1944–1954

tekst: Tiit Noormets, Valdur Ohmann
„Hävitajad". Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954”

Hävituspataljonid olid oluline osa Nõukogude repressiivaparaadist. Hävituspataljond aitasid kaasa küüditamisele, elanike terroriseerimisele, „kulakute” ja metsavendade pereliikmete vangistamisele, tapmisele ning nende varade konfiskeerimisele. Hävitajate sisevaenlasteks oli kogu Eesti rahvas, keda oli vaja sovetiseerida. Vaata ka samal teemal KE 3/2016, KE 4/2016

Seaduserikkumistest ENSV RJM organites.

EK(b) KK administratiivosakonna juhataja teatis KK sekretärile 17.9.1951
1951. aasta märtsis ja teistkordselt mais laekus Eestimaa K(b)P Keskkomiteesse kaebus Jõgeva rajoonis elavalt kodanikult Metsoja, Klara Taaveti tütrelt selle kohta, et 1950. aasta augustis tapsid Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakonna töötajad tema poja Metsoja Leonhard Jaani poja, aga ka selle kohta, et Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötajad võtsid talt seadusevastaselt ära 5000 rubla raha. Oma kaebustes protesteerib kodanik Metsoja riikliku julgeoleku töötajate nende ebaseaduslike tegude vastu, ta palub anda talle välja poja surnukeha ja samuti tagastada tema maja läbiotsimisel temalt ära võetud raha. Metsoja, K. T. on nimetanud ka isikud, kes võivad kinnitada, et tema poeg Metsoja, L. J. ei ole end kunagi varjanud, vaid töötas kolhoosis kuni oma tapmise päevani 23. augustil 1950. aastal.
Eestimaa K(b)P Keskkomitee järelepärimisele vastates teatas Eesti NSV riikliku julgeoleku minister sm. Moskalenko, et kodanik Metsoja, K. T. kaebuse alusel viis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsioon läbi uurimise, mille tulemusena tehti kindlaks, et Mets­oja, Leonhard Jaani poeg astus 1941. aastal pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt vabatahtlikult sõjaväelisse fašistlikku organisatsiooni Omakaitse ning oli selle organisatsiooni aktiivne liige, ta võttis osa haarangutest ja Nõukogude kodanike arreteerimistest. Vastutusele võtmist kartes sõitis Metsoja, L. J. Saksa vägede taandumisel Eesti NSV-st Saksamaale, kuid 1946. aastal repartrieerus endisesse elukohta Eesti NSV-s. 1950. aastal tunnistati Metsoja majapidamine kulaklikuks, misjärel ta läks põranda alla. Kolhoosis oli Metsoja arvel alates 1949. aastast, kuid ei töötanud. Kui 23. augustil 1950. aastal riikliku julgeoleku ministeeriumi töötajad Metsoja kinni pidasid, osutas viimane füüsilist vastupanu ja püüdis põgeneda, kuid tema pihta avati tuli ja ta sai surmavalt haavata. Kodanik Metsoja, K. T. avalduses märgitud fakt, et tema talu läbiotsimisel võtsid riikliku julgeoleku ministeeriumi töötajad ära tema raha, uurimisel kinnitust ei leidnud.

Kontrollimise tulemused

Eestimaa K(b)P Keskkomitee brigaadi poolt teostatud kontrollimise käigus tehti kindlaks, et Metsoja, Leonhard ei ole Saksa sõjaväes teeninud, Saksamaal ta olnud ei ole, tema majapidamist ei ole kunagi kulaklikuks tunnistatud ja ta ei ole kunagi end varjanud. 1945. aastast kuni 1949. aastani töötas Metsoja, L. J. metsatöödel ja oma majapidamises ning astus 1949. aasta aprillis kolhoosi, kus töötas vahetpidamata kuni oma tapmise päevani. Kusjuures alates 1949. aasta aprillist kuni aasta lõpuni töötas ta kolhoosis välja 330 tööpäeva ning 1950. aasta algusest kuni sama aasta 23. augustini oli ta välja töötanud 168 tööpäeva. 1945. aastal autasustati Metsojat, L. J. hea töö eest metsa varu­misel Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu aukirjaga.
Ainuke asi, mis ministri sm. Moskalenko teatest Eestimaa K(b)P Keskkomiteele kinnitust leidis, oli see, et Metsoja, L. J. kuulus okupatsiooni ajal Omakaitse organisatsiooni, mida riikliku julgeoleku ministeeriumi Jõgevamaa osakonna töötajad olid dokumenteerinud juba 1950. aasta märtsis. Kuid selle asemel, et hoolikalt kontrollida tema kohta laekunud materjale, hakkasid riikliku julgeoleku ministeeriumi Jõgevamaa osakonna töötajad erinevatel ettekäänetel külastama Metsoja talu ning ühel korral kutsusid ta välja valla täitevkomiteesse, et ta kinni pidada ja üle kuulata. Et aga Metsoja oli pikka aega Tartus traktoristide kursustel ja teistel juhtudel, kui Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötajad käisid tema juures, oli ta hõivatud kolhoosi juhatuse antud tööülesannete täitmisega, siis loomulikult ei leidnud nad teda kodunt.
Neid asjaolusid ja tema kodunt äraoleku põhjuseid kontrollimata tegid Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötajad eksliku järelduse, et Metsoja, L. J. on läinud põranda alla.
Selliste ebaõigete meetoditega tegutses Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakond pikka aega ja tulemusteta – Metsojat kinni pidada ei õnnestunud.
23. augustil 1950. aastal teatati Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakonnale, et Metsoja, L. J. on oma kodus aidas. Saanud selle teate, käskis osakonna ülem major Pork saata kohapeale bandiitide hävitajate pataljoni võitleja Terini ülesandega sõita Kaarepere valda, otsida seal üles sama pataljoni rühmakomandör Slavinski ja võitleja Lõiv ning organiseerida üheskoos Metsoja, L. J. kinnipidamine.
Kuid hävituspataljoni võitleja Terin ei täitnud talle antud käsku täpselt. Saanud teada, et Metsoja, L. J sõitis oma talust vankril veskile, et oma majapidamise jaoks jahu jahvatada, läks Terin talle üksinda järele, pidas ta kinni ja seejärel tappis püstolilaskudega.
Terin tunnistab, et konvoeerimise ajal, umbes 300–350 meetri kaugusel kinnipidamise kohast, osutas Metsoja talle füüsilist vastupanu, lõi Terinit ja püüdis põgeneda, seepärast oli ta sunnitud kasutama relva ning laskis Metsoja, L. J. püstolist maha. Terini nende ütluste tõele vastavust ei ole võimalik kindlaks teha, sest kedagi pealtnägijaid selle juures ei olnud. Metsoja surnukeha toodi seejärel Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakonda ja maeti salaja metsa maha.
Tapmisele järgnenud päeval andis Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakonna operatiivtöötaja Kutšerenko osakonna tõlgile Kuivale ülesande otsida koos bandiitide hävitajate pataljoni rühmakomandöri Slavinski ning võitlejate Terini ja Lõivuga läbi Metsoja talu eesmärgiga leida sealt tulirelv, viimased tegidki seda, kuid jätsid dokumentaalselt vormistamata, see tähendab, et läbiotsimisorderit välja ei kirjutatud, ei koostatud ka läbiotsimise protokolli ja läbiotsimist teostati ilma manukate juuresolekuta. Relva läbiotsimisel ei leitud.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 8. septembri 1950. aasta käskkirjaga avaldati hävituspataljoni võitlejale Terinile valvsuse ning tagaotsitava illegaali Metsoja kinnipidamisel ning hävitamisel ilmutatud julguse ja leidlikkuse eest tänu ning teda premeeriti 200 rublga.
Seega tõi Riikliku Jjulgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakonna (osakonna ülem sm. Pork) ebaõige tegutsemine Metsoja, L. J. kohta laekunud materjalide kontrollimisel ja tema kinnipidamisel kaasa viimase põhjendamatu tapmise. Peab ka märkima, et seda ebaõiget tegutsemist ja otsest petmist, mille Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakond toime pani, ei avastanud ka Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eriinspektsiooni töötajad, kes Eestimaa K(b)P Keskkomitee järelpärimise peale viisid selles küsimuses läbi spetsiaalse uurimise.

Põhjendamatu tapmine

Kuid see Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötajate poolt revolutsioonilise seaduslikkuse väga jämeda rikkumise fakt ei ole ainuke.
Ööl vastu 1951. aasta 24. aprilli tapsid bandiitide hävitajate pataljoni võitlejad Gontšarov, V. I., Kusmann, E. K. ja Gussev, M. V. automaadivalangutega Lihula asulas kohaliku elaniku Roos, Voldemar Johannese poja, kes oli sündinud 1927. aastal.
Uurimisel tehti kindlaks, et nimetatud võitlejad olid 24. aprilli õhtul saanud Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Lihula rajooni osakonna ülemalt sm. Žarkovilt ülesande asulas patrullida, sest oli andmeid, et öösiti käivad Lihula asulas bandiidid.
Ülesannet täites märkasid Gontšarov, Kusmann ja Gussev tänaval kiiresti kõndivat tundmatut meest. Tema isiku kindlakstegemisel püüdsid Gontšarov ja Kusmann teda peatada hüüetega “Seisa!”. Kuid tundmatu ei peatunud hüüete peale,sellepärast tegid Gontšarov ja Kusmann hoiatuslasud, mispeale hakkas tundmatu patrullile kiiresti lähenema. Tundmatut bandiidiks pidades avasid Gontšarov, Kusmann ja Gussev ilma vähimagi vajaduseta tema pihta tule, mille tagajärjel Roos tapeti.
Vaatamata sellele, et tapetu isik tehti kohe kindlaks, püüdis Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi rajooniosakonna ülem sm. Žarkov varjata tapmise fakti tapetu isa eest ning hoolimata isa palvetest anda poja surnukeha talle välja, maeti Roos, V. I. surnukeha metsa. Sm. Žarkovi avalduse kohaselt soovitas tal Roosi tapmise fakti varjata telefoni teel toimunud kõneluse käigus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N töötaja sm. Gavrilov kokkuleppel ministri asetäitja sm. Vedejeviga. 26. aprillil 1951. a. teatas sm. Žarkov antud faktist ametlikult minister sm. Moskalenkole, kuid uurimist toimetati alles juunis, pärast seda, kui asjasse sekkusid prokuratuuriorganid. Siis kaevati ka Roos, V. I. surnukeha maa seest välja ja anti isale kätte, aga ebaseadusliku tapmise otsesed süüdlased Gontšarov, Kusmann ja Gussev arreteeriti ja igaühele neist mõisteti karistuseks viis aastat.
Kuid Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Lihula rajooni osakonna ülemat sm. Žarkovi ja ministeeriumi töötajat sm. Gavrilovit ei ole katse eest varjata põhjendamatu tapmise fakti seniajani üldse karistatud.

Surnukeha maeti salaja metsa maha

Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tõrva rajooni osakonna endine ülem Kobin, P. M., tema asetäitja Astahhov, B. P., operatiivvolinik Piks, O. N., bandiitide hävitajate pataljoni komandör Avtomonov, A. I. ning hävituspataljoni võitlejad Kasak, F. V. ja Trumm, L. A. kasutasid kinnipeetud kodanike vastu süstemaatiliselt füüsilist mõjutamist ja kodanike seadusevastast kinnipidamist vahi all 3 kuni 20 ööpäevani.
Kui tundmatuks jäänud kurjategijad tapsid 1950. aasta detsembris kohaliku nõukogu saadikukandidaadi Pilden, Maali, peeti Kobini ja tema asetäitja Astahhovi korraldusel ebaseaduslikult kinni kohalikud kodanikud Riik, Elmar, tema naine Riik, Liisa ja nende poeg Endel, Oja­mets, Peedu, tema naine Ojamets, Olga, Nepp, Oskar ja Põldmaa, Emilia. Nad toodi Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonda, seal tarvitasid nende vastu vägivalda ja piinamist Kobin ja Piks. Riik, Elmar ei kannatanud peksmist ja mõnitamist välja, ta püüdis põgeneda, kuid Piks haavas teda raskelt ja ta suri Tõrva haiglas. Et varjata kuriteo jälgi, toodi Riigi surnukeha Kobini korraldusel haiglast oskonda ja seejärel maeti salaja metsa mahal. Julmalt peksid Kobin, Astahhov, Priks ja Kasak ka Riikide 13-aastast poega Riik, Endlit, keda peksti rihmaga ja tiriti kõrvadest, aga kui nooruk ära nõrkes ja maha varises, peksti teda jalgadega. Niisamuti mõnitati mitmeid päevi ka teisi kinnipeetuid.
Sama 1950. aasta detsembris saadeti Kobini korraldusel kolhoosniku Arka, Maria tallu illegaali kinnipidamise eesmärgil 5 inimesest koosnev operatiivgrupp, mida juhtis Piks. Jõudnud kohale ja kedagi leidmata, avas võitleja Trumm automaadist sihitu tule, pärast seda peksti läbi ja mõnitati mitmeti Arak, Mariat, tema tütart Arak, Almat ja nende juures viibinud kodanik Viiberg, Helgit, Avtomonov ja Trumm peksid nad kõik julmalt püksirihmade ja püstolitega läbi, sealjuures panid Avtomonov ja Trumm Araku ja Viibergi seina äärde, plõksutasid püstoleid ja ähvardasid nad maha lasta.
1951. aasta 9. jaanuaril peksis Piks Ridala külanõukogus kodanik Kasela, Augustit üle kuulates teda rusikaga näkku. Kui Kasela toodi osakonda, jätkas tema mõnitamist Astahhov, kes raputas Kaselat rinnust, ähvardas ja solvas teda. Hiljem selgus, et Kasela peeti kinni ja teda hoiti vahi all 20 ööpäeva põhjendamatult ja ebaseaduslikult.
Ebaseaduslikult peeti kinni ja hoiti vahi all ka mitmeid teisi kodanikke.
Vaatamata sellele, et need faktid leidsid aset juba 1950. aasta lõpus ja 1951. aasta alguses, jäid süüdlased kuni 1951. aasta juunikuuni paljastamata ja karistamata. Käesoleval ajal on Kobin, Astahhov, Piks, Kasak, Avtomonov ja Trumm arreteeritud ning nad võetakse vastutusele Vene NFSV Kriminaalkoodeksi paragrahvide 193-17 ja 142, lõige II alusel.

Intsident lumisel teel

6. veebruaril 1951. aastal sõitis Kehtna kolhoosikaadri kooli parteiorganisatsiooni sekretär sm. Pedder autoga ametiasjus Rapla asulasse. Temaga koos olid sama kooli direktori asetäitja Smoljakov ja autojuht Fuks. Tagasiteel tuli neile vankril vastu Kehtna kolhoosi esimees Pall. Et tee oli lund täis tuisanud, siis oli möödasõit takistatud ning sellel pinnal tekkis autojuht Fuksi ja kolhoosi esimehe Palli vahel tüli, mis läks seejärel üle kakluseks ja Fuks peksis Palli läbi. Pedder ja Smoljakov kaklusest osa ei võtnud, otse vastupidi, neil läks peagi korda kaklejaid lahutada.
Toimunust teatas Pall viivitamatult Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Rapla osakonda, öeldes seejuures, et peale Fuksi peksid teda kaks tundmatut (Pedder, Smoljakov), kuigi viimased tegelikult teda ei peksnud.
Kohe, ööl vastu 7. veebruari, saatis Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Rapla osakonna ülem sm. Zahharov Kehtnasse bandiitide hävitajate pataljoni komandöri kapten Ilmi, et kinni pidada Fuks ja teised isikud, kes Palli peksid, kui nad peaks leitama. Ilm sõitis kohale koos 6 võitlejaga, kes olid relvastatud automaatidega. Võtnud Fuksi kinni, selgitas Ilm välja, et autos sõitis ka Pedder, keda samuti kahtlustati Palli peksmises. Teades, et Pedder on kolhoosikaadri koolis parteitöötaja, tungis Ilm, küsimust Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna juhtkonnaga kooskõlastamata ja ilma vähimagi vajaduseta, öisel ajal koos relvastatud võitlejatega Pedderi korterisse, võttis ta vahi alla ja toimetas Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi rajooniosakonda. Pedderi kinnipidamine ehmatas väga viimase naist Pedder, G. M-i, ta oli rase ning vaimse vapustuse tagajärjel oli tal enneaegne sünnitus.
1951. aasta märtsis pidas Ilm Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi rajooniosakonna ülema sm. Zahharovi kategoorilisest keelust hoolimata kinni kodanik “K” ning toimetas ta ilma isikut läbi otsimata Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi rajooniosakonda, kus “K” laskis end tal olemasolevast tulirelvast maha.
1951. aasta mais määras Rapla rajooni parteikomitee Ilmi riigilaenu läbiviimise volinikuks Kehtna asulas, kus ta laenu tellimise vormistamisel toorutses ja käitus taktitundetult, millega kompromiteeris nii ennast kui ka Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi organeid kui viimaste esindaja, ning ka partei rajoonikomiteed.
Käesoleva aasta 4. septembril tungis seesama Ilm koos 5 mehest koosneva relvastatud võitlejate grupiga elatanud kolhoosniku Pilbas, Johannese tallu, kus korraldas ebaseadusliku läbiotsimise väidetavalt selleks, et leida puskarit. Et nad aga puskarit ei leidnud, siis peksis Ilm Pilpa julmalt läbi ja mõnitas teda igati. Vaatamata sellele, et Ilm rikub süstemaatiliselt revolutsioonilist seaduslikkust, ei ole teda tänase päevani karistatud ja alles pärast viimast juhtumit heitis partei algorganisatsioon ta parteist välja ning ministeerium on teinud korralduse võtta Ilm kohtulikule vastutusele.
Kõik need faktid annavad tunnistust sellest, et mõned Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi töötajad ei ole teinud vastavaid järeldusi ÜK(b)P Keskkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 1938. aasta novembrikuu otsusest, ilmutavad lubamatut operatiivset kirjaoskamatust ja kasutavad oma töös partei poolt hukka mõistetud meetodeid.
Minister sm. Moskalenkolt tuleb nõuda, et ta organiseeriks opertiivtöötajatele ÜK(b)P Keskkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 1938. aasta novembrikuu otsuse hoolika tundmaõppimise ning korraldaks nende töö põhjalikult ümber.
(ERAF f. 1, n. 72 (vana), s. 73, 1. 62-69 (tõlge vene keelest).)

Tõrva hävitajate vägivallast elanike vastu

L. Trummi seletuskiri RJM Eri­inspektsioonile, [märts] 1951
Käesoleva seletuse annan selleks, et mina Trumm Leonhard töödan Tõrva rajooni RJM Band Häävidus pataljooni võitlejana. 1950 a dedsembri kuul see oli 4 dets 1950 a kui me sõidsime välja Lähovi nimelise kolhoosi talu nime mina ei tea aga Harag Marie poole. Piirasime talu sisse aga maja sise laksid sm Piks ja Avtomonov ja üks vabatahtlik võitleja sm Kallas. Mina Trumm ja sm Udras jäedi välja. Sees toas oli suur lärm. Mina Trumm ja Udras olime välja tüki aja pärast tulid kuldavale inimeste kõne ja lähenesid majale. Mina Trumm Leonhard lasksin audomadist ühe valangu ja sm Udras lasi püstollist ka. Välja jooksis sm Piks ja Avdomonov. Sm Piks võtis ühe inimese kinni ja see oli üks tüdruk ja lõi talle vastu nägu midu korda, mina võtsin teise tüdruku kinni ja küsin kus jäi see kolmas kes teiega tuli. Tüdruk vastas meiega ei olnud kolmandat, mina ütlesin ära valeda. Sm Piks ütles Trumm pane raisale nägu mööda ja mina lõin sellele tüdrukule vastu nägu käega, sm Piks ütles võta see teine ja pane raisale nii et aitab. Mina lõin sell teise tüdrukule ka. Siis päras tuli välja sm Kallas, siis ütles sm Piks Trumm lähme siise anna selle vana mutile ka. Mina kohe ei löönud aga siis ütles sm Piks misa vahid tõmba raisale ja sm Avdomonov lükas minu ete vana naise Harak Marie kuid selle nägu oli verine. Mina lõin ka paar kolm korda selle vana naisele vastu nägu. Siis tõmbas sm Piks selle vana naise ära ja lõi teda midu korda vastu seina. Vana naine hagas nutma siis võttis sm Avdomonov ja lõi püstoliga selle naisele vastu nägu. Mina rohkem seda vana nais ei löönud aga sm Piksi ja Avdomonovi käsul lõin neid kahte tüdrukut kelle nimesi mina ei teadnud, pärast kuulsin, et nende nimed on Harak Alma ja teise nimi Veberg Helgi. Siis kui olin kõike kolme inimest löönud ütelti et Trumm mine välja mina täidsin käsu ja läksin välja. Päras välja minekud otsisid sm Piks ja Avdomonov selle maja läbi ja käisid selle ümbruse kõik läbi. Siis läksin tuba kui see vana inimene Harak Marie pani toidu kaasa võtmiseks tüdrukudele, siis sääl sõid sm Kallas ja Piks. Kui toid oli pandut hagasime tulema ja tulime Tõrva osakonda. Rohkem ma pole näinud midagi ega ka teinud midagi.
(ERAF f. 134 SM, n. 1, s. 57, 1. 96-96p.)

Tõrva hävitajate elu-olust ja omavahelistest suhetest
Palgalise hävitaja L. Trummi seletuskiri 29.3.1951
Käesoleva seleduse annan selleks et mina Trumm Leonhard tulin 28/III - 51 a umbes kella 8.30 ajal õhtul ühiselamust. Mulle tuli vastu Band Hävidus pataljooni rühma komandöör sm Puusepp olles purjus, mina ütlesin et seldsimees Puusepp ka sa oled purius. Puusepp vastas mulle sa igavene pätt ja kabagas ma sinu ära tapan ja võttis pistuli tates lasta. Mina tormasin Puusepp’ale selga ja võtsi tema käes pistuli ära ja tulin ühis elamusse. SM Puusell tuli järgi ja ütles sa röövel ja kabakas röövisid mind, sa võtsid minu pistuli ära ja tahad mind alt vedata. Mina ütlesin mine siit minema, et ära ole siin kui oled purius, siis sm Puusepp lahkus ära ühiselamust. Mina olin siin veel pärast seda umbes 20 minudit ühiselamus siis läksid vadama kus on teised poisid. Nägin et sm Puusepp oli pigali tänaval maas kõig tokumendid laiali. Mina ütlesin sm Puusepp tule ülese. Sm Puusepp ütles ära torgi sina pole kellegi ülese ajaia. Mina võtsin tokumendid kokku ja panin sm Puusepa sineli alla. Tokumendite ulgast võtsin Partei piledi ära siis ütlesin veel et sm Puusepp tule ülese. Sm Puusepp vasta mine minema küll mina tulen, mina tulin ära, natukese aja pärast tuli sm Puusepp järele ühiselamusse ja hagas mind sõimama varas ja röövel, röövisid mind ära ja hagas mind ühiselamus taga ajama, mina teises pool lauda tema teise pool lauda. Nadukese aja pärast tuli sm Sikk ühis elamusse ja nägi kuidas sm Puusepp minuga käidus. Sõimas mind sa võtsid vägisi minuld pistuli ära ja tokumentid. Mina vastasin et ei võtnud vägisi vaid sina olid maas ja mina võtsin maast tokumendid, sa tahtsid mind lasta Pistulist. Sm Puusepp vastas ka sa oled uluks läinud sa võtsid vägisi.
Siis agas sm Puusepp minuga rägima anna minule kätte pistul ja partei piled ma ostan sulle viina anna kätte, mina ütlesin et osta pähle. siis läksime keoski juure sm Puusepp ostis pool liitrid viina ja garbi täie kontservi. Kaubluse ees tänaval tuli sm Viks vastu ja ütles kus on võti. Mina ütlesin et ei tea uks on lahti. Viks läks ühis elamuse meie tulime tagasi siis hagas sm Puusepp mind sõimama röövel ja varas võtsit minu 50 rbla ära.
Mina võtsin enne kui sm Puusepp oli tänaval maas Partei piledi ära ja kirjudasin numbri ülese 5950082. Siis kui sm Puusepp ostis viina keoskis antsin sm Puuseppale Partei piledi tagasi. Kui tulin tagasi hagas sm puusepp sõimama varastasid minu 50 rbla ära. Siis ütlesin otsi mind läbi sm Puusepp ei leidnud minuld aga mina ütlesin otsi ennast aga läbi. Siis sm Puusepp otsis enda ja võttis taskust kõig paberi välja. Mina ütlesin tõmba tasku välja oli taskus raha siis ütles sm Puusepp sa röövel röövisid mind. Siis võtsin tagasi Partei piledi ja viima karpidaie kontservi ütlesin et see on asja tõendus. Sm Puusepp pani glaasi lauale ja ütles joome viin ära anname Jannile ka. Mina ütlesin ei ole nisukest asja ja läksime sm Viksiga korrapidamise juure. Tuli natugese aja pärast Puusepp ütles lähme ühiselamuse joome viin ära see on minu viin. Mina ütlesin aega on küll me joome, pärast tuli sm Kobin mina andsin üle viina konservi ja pistuli ja Partei pileti nr. 5950082.

järgneb