Elanike abist metsavendadele

tekst: Tiit Noormets  

Kohalike elanike poolt bandiitlikele formeeringutele osutatud tõsise abi faktide kohta Eesti NSV territooriumil.

ENSV SARK-i BVVO teatis, jaanuar 1945

Kõigi Eesti NSV territooriumil tegutsevate bandiitlike formeeringute ja endise fašistliku sõjalise organisatsiooni Omakaitse aktiivsetest liikmetest koosnevate gruppide läbitöötamisel on tehtud kindlaks, et nende varustamise baasiks on kohaliku elanikud, peamiselt lähemad sugulased ja perekonnaliikmed.
Kõikidel tegutsevatel bandiitlikel formeeringutel, mis paiknevad nende päritolukoha metsades ja taludes, on kohapeal laiaulatuslik abistajate baas. Igal bandiidigrupil ja formeeringul on palju abistajaid, kes hoiatavad neid sõjaväeosade ilmumise puhul ja eelseisvatest haarangutest. Bandiite informeeritakse nende asumisel metsas ja mujal.
Selline olukord raskendab banditismiga võitlemise tingimusi Eesti NSV territooriumil. Muu hulgas võib esitada järgmised faktid:
1) 18. novembril 1944. aastal põrkas banditismi vastu võitlemise osakonna operatiivgrupp kokku relvastatud jõuguga Järvamaa Väätsa valla territooriumil. Tulevahetuses tapeti 3 bandiiti. Ühe laip õnnestus kätte saada ja see osutus ELMA, Oskariks. Kahe teise tapetud bandiidi surnukehad peitsid kohalikud elanikud ära.
2) 2. detsembril 1944. aastal avastati operatsiooni läbiviimisel jõugu vastu Harjumaal Kõue valla Saarna­Kõrve metsas hästisisustatud muldonn, kus oli 3–4 bandiidile toiduvaru 2 nädalaks.
Asjas ülekuulatud bandiitide sugulased (VERT, ­Osvald, KAUN, Ants ja UUNA, Voldemar) tunnistasid, et nad olid bandiitidele andnud muldonni sisustamiseks kohalikku inventari, varustasid neid toiduainetega ja et muldonnis leitud toiduained kuuluvad neile.
3) 13. jaanuaril 1945. aastal avastati Järvamaa Paide valla metsas muldonn. Muldonnis oli relvad, toiduained ja mitmesugused esemed. Kui bandiitide sugulastele esitati leitud asjad, tunnistasid viimased need omaks, nad olid need andnud bandiitidele.
Pärast tulevahetust laiali jooksnud bandiidid varjusid erinevatesse taludesse sama metsa piirkonnas. Ühe bandiidi viis reel avalikult ära üks Otiku küla kohalik elanik, kelle perekonnanimi oli NURME.
4) 19. jaanuaril 1945. aastal toimus operatsioon tegutseva jõugu vastu Järvamaa Koigi vallas. Meie operatiivgrupi saabudes varjus kuni 19 inimesest koosnev jõuk (kõik on Ülejõe – Päinurme elanikud) Villjandi maakonna soode piirkonda, kohalikud elanikud olid neid hoiatanud meie operatiivgrupi ilmumisest sellesse piirkonda.
5) 1944. aasta detsembris viidi läbi operatsioon HOLMI jõugu vastu Järvamaa Väinjärve vallas. Jõugu juht HOLM ja tema lähimad kaaslased kadusid Järva­maa territooriumilt. Kohalikud elanikud olid neid hoiatanud meie operatiivgrupi ilmumisest.
6) 7. jaanuaril 1945. aastal tapeti Läänemaa Vigala valla Araste ja Vaguja küla piirkonnas siseasjade rahvakomissariaadi Läänemaa osakonna 2 operatiiv­töötajat.
Bandiitide-mõrtsukate tagaotsimise operatsiooni käigus on kindlaks tehtud:
Aastatel 1940–1941 moodustus Araste ja Vaguja küla elanikest metsavendade jõuk, kuhu kuulus kuni 30 inimest. Jõuk pidas aktiivset võitlust Punaarmee allüksuste, nõukogude ja parteiaktiivi jms vastu.
Sakslaste tulekul sai jõuk legaalseks, kuid läks 1943. aastal jälle põranda alla. Pärast Punaarmee tulekut jätkas kuni 15 inimest enda varjamist metsades ja nimetatud külade taludes, hoidudes kõrvale sõjaväearvele võtmisest, mobilisatsioonikohta ilmumisest jms.
End varjavad bandiidid elavad avalikult oma taludes, kuid lähevad kellegi ilmumisel metsa, kus jäävad, relv käes, ootama. Muldonnid metsas on hästi sisustatud, soojustatud, varustatud toiduainete ja relvadega. Ripuvad PÄTSI ja LAIDONERI portreed, on raadioaparaadid.
Bandiitide otsimisel ei ole majades ja taludes mehi, on vaid vanurid, naised ja lapsed. Mõnest talust varjavad end ka naised – bandiitide abistajad. Äraolekut varjatakse süütu ettekäändega (sõitis metsa puid tooma jms.)
Bandiitide lähimad sugulased ja perekonnad varjavad neid. Küsimusele vastavad, et tagaotsitud isikud läksid kaduma juba sakslaste ajal ja nende asukohast ei tea nad midagi. Tegelikult varjavad, varustavad toiduga ja informeerivad olukorrast.
Külasse sisse sõites seatakse taludes sisse valve organisatsiooni Omakaitse süsteemi järgi. Vaatluse tulemused antakse talust tallu edasi, peamiselt nendes taludes, kust end varjavad bandiidid on pärit.
Ülejäänud elanikud on passiivsed. Ühelt poolt kardavad nad oma saatuse, perekonna ja majapidamise pärast, teiselt poolt on nõukogude ja partei­organite poliitiline kasvatustöö külas nõrk ja vaenlase agitatsioon tugev. On levinud arvamine, et kui mind ei puudutata, siis pole mõtet vaadata ja mõelda, mis naabertalus tehakse.
Üksikud talumehed on suure saladuskatte all ja suure hirmuga hakanud rääkima, kus on metsas bandiitide pesad ja bandiitide tegudest minevikus.
Külavolinik on seesama isik, kes oli sel kohal ka sakslaste ajal.
Külas varjavad end inimesed, kes ei ole kuskil arvel, pole registreerimist läbi teinud ja kel ei ole dokumente (kinnipeetud LINNAMÄGI). Kinnivõetud PESTI, Oskar varjab end teenistuse eest Punaarmees, ta varjas end teenimise eest Saksa sõjaväes ja on teeninud ainult vanas Eesti sõjaväes.
7) Paljudes kohtades ei tea elanikud, et on vaja võidelda bandiitide ja Punaarmeesse mobiliseerimise eest kõrvalehoidjatega. Ei teata, et varjamise ja abistamise eest võib neid võtta kriminaalvastutusele. Näiteks käesoleva aasta 13. jaanuaril tegi nelja end varjava bandiidi Schumani lihane vend Schuman, Oskar ülekuulamisel niisuguse avalduse:
„Ma ei teadnud, et ma vastutan oma vendade eest. Kui see nii on, siis toon ma nad Teile kohale.”
Loetletud faktid ei ole üksiknähtused. Neid võib tuua ka teistest maakondadest.
8) Eesti NSV territooriumil varjab end märkimisväärne arv isikuid, kes hoiduvad kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse.
1945. aasta 15. jaanuari seisuga ei ilmunud 103 944-st sõjaväekohustuslikust isikust, kes kuuluvad registreerimisele sõjakomissariaadis, kohale 2412 inimest, mis moodustab 2,31%.
Kõrvalehoidjate arv ei ole kaugeltki täielik, sest vabariigi sõjakomissariaat ei ole seniajani saanud miilitsaorganitelt täpseid andmeid kutseealiste isikute kohta.
On valdasid, kus meessoost elanikud demonstratiivselt keelduvad tulemast registreerima ja sõjakomissariaati. Nii tuli Võrumaa Järvesuu, Mäe ja Meremäe vallas kogunemispunkti ainult 10 protsenti mobilisatsioonikutse saanutest. Ülejäänud läksid metsa ja osutavad relvastatud vastupanu sõjaväeosale, kes kutsuti välja neid kinni võtma.
Seisuga 15.01.45 on Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismi vastu võitlemise osakond kuulutanud vabariiklikult tagaotsitavaks 346 desertööri. Sellesse arvu ei kuulu desertöörid Eesti korpusest, kes kutsuti ajateenistusse novembris-detsembris ja põgenesid sõjaväe allüksusest. Meie andmetel on selliseid isikuid vabariigis 218 inimest.
9) Paljudes kohtades, metsades ja mujal, on avastatud relvalaod. Peaaegu igast majast leitakse läbiotsimisel üks või teine tulirelv või padruneid. Kohalikud võimuorganid ei tee mingit tööd selleks, et saada elanikelt tulirelvad kätte.

ERAF 131SM.1.11, 53–57 (tõlge vene keelest).

Metsavendade tegevusest Pärnumaal

EK(b)P KK osakonna informatsioon nr 14, (aprill) 1945

Partei Pärnu maakonnakomitee sekretär sm Ovsjannikov teatas 23.04.1945. aastal, et maakonnas aktiviseerub vaenulike elementide tegevus.
Viimasel ajal levitatakse maakonnas valdades jõuliselt kuuldusi, et varsti hakatavat elanikke välja saatma, et varsti tulevat „valge laev” jms.
Tundmatud isikud panevad üles selleteemalisi käsitsi kirjutatud lendlehti. Näiteks 13. aprillil 1945. aastal oli Tihemetsa vallas postile valla täitevkomitee juures kleebitud järgmise sisuga lendleht.

Surm bolševikele ja halastamatutele punaarmeelastele.

ÜLESKUTSE

Eestlased. Need, kes on tõelised eestlased, ärge olge nii passiivsed. Ärge laske bolševikel end välja saata ja arreteerida. Hoiduge sellest vähimagi võimaluse korral kõrvale.
Mehed, kes meie väikest kodumaad tõsiselt armastavad, mingu metsadesse, et oleks võimalik luua kaitsejõud bolševike, meie röövijate vastu.
Metsavennad. Hoidke oma vahel hoolikalt sidet, et oleks võimalik õigel ajal kodumaa kaitseks välja astuda.
Elagu peatselt vabastatud Eesti.

Rohelise Leegioni väljaanne __________
Staabiülema eest. ___________

Samasuguseid lendlehti on leitud ka sama valla teistes kohtades.

ERAF 131SM.1.10, 160 (tõlge vene keelest).

Metsavendlusest Võrumaal
ENSV SARK-i Võrumaa osakonna ülema ettekanne siseasjade rahvakomissarile, 23.5.1945

Olukorrast Võrumaal seisuga 23. mai 1945. aastal.
Kevade saabudes, eriti aga viimase mobilisatsiooni väljakuulutamise ajast peale on illegaalide ning metsades ja osaliselt taludes end varjavate inimeste arv suurenenud ja ulatub praegu 500–600 inimeseni, kes on maakonnas laiali pillatud 5–20 inimesest koosnevate gruppidena. Kusjuures praegu on kõige kahjustatumad maakonna kagu- ja idapoolsed vallad, nimelt: Vastseliina, Meremäe, Orava-Veriora, Mäe, Leevi ja Laheda. Enamik grupeeringuid rändab 1–2 valla piires.
Metsaminemise peamine põhjus on rahvuslik-kodanliku elemendi agitatsioon, kes levitab kuuldusi Eesti eesseisvast liitmisest Põhja blokiga, mis on seotud San Franciscos toimuva konverentsiga, kus on rahvusliku kodanluse esindajad Piip, Laretei, Rei ja Selter. Üldse on jutud ja kuuldused eelseisvast väljasaatmisest elanike seas väga levinud ja tekitavad paanikat nagu näiteks: Lepasaare jaama toodi laadimiseks 8 vagunit, lasti liikvele kuuldus, et vagunitel on trellid ees ja suur osa lähedaste külade elanikest põgenes metsa.
Mai keskpaigani bandiitide ja illegaalide grupid aktiivsust ei ilmutanud, kuid alates teisest poolest ja eriti viimastel päevadel on nende aktiivsus märgatavalt suurenenud.
Grupeeringute likvideerimise takistuseks on järgmised asjaolud:
Rohkem kui kuu aega tuli töötada ainult hävituspataljoni ja siseasjade rahvakomissariaadi maakonna­osakonna jõududega – sõjaline jõud sisevägede roodu näol puudus, hoolimata Teie käsust eraldada 50 võitlejat, alles viimastel päevadel saabus 10 inimest ja praegusel hetkel on roodu nimekirjaline koosseis 36 inimest, eraldada võib ühe grupi, 15–20 inimest. Ühtlasi mõjub tööle negatiivselt miilitsa operatiivkoosseisu vähesus, on 5 operatiivtöötajat, kellest pean vastavalt rahvakomissari asetäitja miilitsapolkovnik KALVO korraldusele saatma pooled seminarile.
Üheaegselt Teie korraldusele suunata siseasjade rahvakomissariaadi maakonnaosakonna kõik jõud võitlusse banditismiga saime rahvakomissari asetäitja sm KALVO otsese korralduse 9. maist nr 14/5–323 siseasjade rahvakomissariaadi maakonnaosakonna ülema asetäitjale miilitsakoosseisu kasutamise kohta ainult miilitsa liinis.
Raskelt mõjutab võitlust bandiitlike tegudega transpordi, õigemini kütuse puudumine, sest efektiivseks võitluseks on vaja kiiret reageerimist sel teel, et kohale saadetakse operatiivgrupp.
Töö parandamiseks ja jõukude likvideerimiseks palun Teie korraldust suurendada roodu isikkoosseisu kuni 100–200 inimeseni. Lubada lükata edasi operatiivkoosseisu saatmine seminarile ja lükata edasi piirkonnavolinike seminar.
Eraldada operatiivgrupi sõitudeks 500–1000 liitrit bensiini.
Lisaks palun Teie korraldust maakonna teedeosakonna ülemale sm Gitlinile, et gaasigeneraatoriga auto oleks öisel ajal valves kiire väljasõidu puhuks.
Ma olen kavandanud bandiidigruppide likvideerimise Vastseliina ja Meremäe vallas 25.–26.–27. mail algusega ööl vastu 26-ndat 80–90 inimese osavõtul. Tegevuspiirkond ja bandiitide ligilähedane arv on kindlaks tehtud. Pärast operatsiooni lõpetamist nimetatud valdades saadan koosseisu Orava ja Veriora valda.

ERAF 131SM.1.27, 22–23 (tõlge vene keelest).

ENSV SARK-i Võrumaa osakonna ülema ettekande lisa siseasjade rahvakomissarile, (mai) 1945

Kui piirkonnavolinik ja hävituspataljoni võitleja kontrollisid Kanepi vallas Kuldijüri talu, tappis end seal varjav bandiit revolvrist hävituspataljoni võitleja Kalinin, Nikolai Andrei poja. Bandiitidel õnnestus põgeneda.
Talu meie poolt arreteeritud peremehe Taal, Augusti ja naistöötaja Remeld, Armilde ütlustega on kindlaks tehtud, et talus varjasid end pikemat aega Punaarmeesse mobiliseerimisest kõrvalehoidjad Adras, Mihhail ja Haio ning eelmisel õhtul nendega liitunud tuttav Eesti korpusest deserteerinud seersandi vormis mees.
Ööl vastu 18. aprilli 1945. aastal tapeti Lasva vallas valla täitevkomitee ülesande täitmise ajal hävituspataljoni võitleja Org, Eduard, Jaani poeg, kes oli teel ülesande täitmiselt koju Hansari talusse. Spetsiaalselt organiseeritud jõuk tulistas kahel pool teed põõsastes, varitsedes Lauri ja Hansari talu vahel seda teed mööda liikuvat Orgu 2 automaadist otsesihtimisega. See leidis kinnistust sündmuskoha ülevaatusel: leiti 26 automaadi­padruni hülssi ja varitsuse jäljed.

ERAF 131SM.1.27, 19–21 (tõlge vene keelest).

Materjalid pärinevad dokumentide kogumikust: Eesti Metsavennad 1944–1957. Koostanud Tiit Noormets.