Molotovi-Ribbentropi pakti eelloost
Nõukogude sõjaväeluurajad Varssavis 1939. aastal

tekst: Urmas Salo,
ajaloolane

Tänu Varssavi luuregrupile oli Nõukogude juhtkonnale teada oluline info Saksamaa ja Poola suhetest ning Hitleri tulevased sõjaplaanid. Edastatud luureinfo aitas kaasa Molotovi-Ribbentropi pakti sünnile ja Balti riikide hävingule. Vaatleme 1939. aasta sündmuste kronoloogiat, kui suurriikide vahel käis äge poliitiline malemäng.

Algusosa K&E 4/2020

Nõukogude Liidu Punaarmee luurevalitsusel oli 1936. aastast Varssavis residentuur, mis suutis hankida väga olulist infot Saksamaa plaanide kohta. Varssavis töötas nn viisik: Arbin – Rudolf Herrnstadt, Alta – Ilse Stöbe, AWS – Kurt Welkisch, LZL – Margarita Welkisch ja HWZ – Gerhard Kegel. Peale nende töötas grupi heaks Ariets (Aarialane) – parun Rudolf von Scheliha ja infot andsid ka teised Saksa saatkonna diplomaadid ning Berliinist Varssavisse sõitnud Ribbentropi büroo ja välisministeeriumi ametnikud, eelkõige Bruno Peter Kleist.
Tänu Varssavi luuregrupile oli Nõukogude juhtkonnale teada kõik oluline info Saksamaa ja Poola suhetest ning Hitleri tulevased sõjaplaanid. Varssavist edastatud luureinfo aitas kaasa Molotovi-­Ribbentropi pakti sünnile ja Balti riikide hävingule.

1939. aasta kroonika ja luureettekanded

Järgnevalt on esitatud Varssavi luuregrupi ettekannete sisu lühikokkuvõtted 1938. aasta detsembri lõpust kuni 1939. aasta augustini. Kõik need ettekanded esitati Nõukogude juhtkonnale. Vahepeal on ära toodud ka luureettekannete alginfo esitamine. Ettekannete paremaks mõistmiseks on nende vahele lisatud olulisemad sündmused Saksamaa, Poola, NSV Liidu, lääneriikide ja Eesti vahelistes suhetes II maailmasõja eel. Välja on toodud Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheliste läbirääkimiste kulg.
Tuleb märkida, et oma juhtkonnale diplomaatilisi ettekandeid kirjutades moonutasid enda ja vastaspoole esindajate juttu mõlemad pooled. Nõukogude diplomaatidele võis ettevaatamatu samm maksta elu. Läbirääkimiste varjamiseks ja pinna sondeerimiseks kasutati sageli madalama taseme diplomaate ja poliitiliste küsimustega tegelesid ka majandusnõunikud.

Luureettekanded on märgitud tärniga.

Oluline roll Saksa - Nõukogude läbirääkimistel oli Saksa suursaadikul Moskvas krahv Friedrich-Werner von der Schulenburgil. Foto: Wikipedia

1938. aasta detsembri lõpp*: Rudolf von Scheliha hangitud dokument Direktiivid Ribbentropi vestluseks Beckiga 6. jaanuaril (saabus Saksa saatkonda Poolas 28. detsembril): Praegune Saksamaa on Poola suhtes täiesti teistsugune jõud kui varem; Poolal on vaid üks suurriik kellele toetuda – Saksamaa; Prantsusmaa poolt pole abi loota. Danzigi küsimust ei maksa ise üles tõsta, see küsimus lahendatakse Idas suure reguleerimise raamides. Lähemal ajal kujundatakse Memeli (Klaipeda) piirkond täielikult ümber natsionaalsotsialistlikus vaimus; Poola majandushuve arvestatakse; Poolal on soovitav loobuda Leedus mõju haaramisest, kuna Leedut tuleb vaadelda Saksa mõju all olevana. Saksa vähemusrahvustega käitumisel Poolas tuleb rakendada printsipiaalselt uusi aluseid.

1939. aasta
4. jaanuar: Saksa suursaadik Moskvas krahv F.-W. von Schulenburg kohtub välisasjade rahvakomissari M. Litvinoviga ja pakub NSV Liidule krediiti.

5.–6. jaanuar: Poola välisminister J. Beck kohtub Berchtesgadenis Hitleri ja Münchenis välisminister J. von Ribbentropiga. Hitler soovib Danzigit ja eksterritoriaalset autoteed ning lubab selle eest garanteerida Poola piirid. Beck ei anna vastust.

10. jaanuar*: Nõukogude sõjaväe­luure esitab juhtkonnale materjale Saksa ja Poola suhetest, sh Danzigi küsimusest, Poola-Nõukogude deklaratsioonist 26.11.1938, Becki visiidist Berliini, Saksa-Poola majandusläbirääkimistest, Memeli küsi­musest. Danzigi senati president A. Greiser rääkis K. Welkischile 16.–17. detsembril: Füürer teatas hiljuti, et Poola on Saksamaale veel vajalik ligi kaks aastat ning selleks ajaks jäävad suhted normaalseks. Danzig säilitab kaheks aastaks oma seisundi, seda ei liideta Saksamaaga. Memel saab Leedus samasuguse vabalinna staatuse nagu Danzig. Saksa välispoliitika on eesseisval kahel aastal suunatud suhete korrastamiseks Läänega. Seejärel saab asuda Saksa plaanide teostamiseks Idas, mis ei puuduta ainult Poolat.

11. jaanuar: Nõukogude suursaadik Berliinis A. Merekalov külastab Saksa välisministeeriumi majanduspoliitika osakonda, teemaks majandusläbirääkimised.

12. jaanuar: Vastuvõtul Riigi­kantseleis vestlevad Hitler ja tema saatjad sõbralikult Nõukogude suursaadiku A. Merekaloviga.

13. jaanuar*: Nõukogude sõjaväe­luure ettekanne R. Herrnstadti vestlusest 13.01 Saksa saadikuga Poolas von Moltkega: Poola toetab vajadusel Saksamaad Nõukogude Liidu vastu.

19. jaanuar*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksa ajakirjaniku vestlusest Saksa Ida-Euroopa uurimise ühingu sekretäri W. Markertiga: 1938. aasta novembris–detsembris sooviti Berliinis panna Poolat arvestama Saksamaa positsioonidega. Saksa mõjukad ringkonnad (Ribbentrop ja Rosenberg) tahtsid kiirendada kokkupõrget Moskvaga kasutades Ukraina küsimust. Poolat sooviti kasutada liitlasena Nõukogude Liidu vastu. Hitler loobus jõulude ajal Ida küsimuste kiirest lahendamisest ja survest Poolale. Mussolinil võib Vahemere küsimuse pärast tekkida konflikt lääne suurriikidega ja vaja on Saksamaa toetust; seetõttu on vaja Idas kokkulepet Poolaga. Seepärast peetakse Becki kohtumised Saksamaal normaalses ja sõbralikus õhkkonnas. Ribbentropi visiidil Varssavi 25. jaanuaril ei nähta suurt poliitilist tähtsust.

25. jaanuar*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne R. von Scheliha vestlusest 28. detsembril 1938 Poola saadikuga Iraanis: Saksamaa ja Poola vahel pole tõsiseid lahkhelisid, Poola peab tuleviku sõjas toetama Saksa­maad Nõukogude Liidu vastu, kuna Poola poliitilised huvid on Ukrainas.

Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Varssavis 26. jaanuaril 1939. Foto: Wikimedia/Bundesarchive Bild

25.–27. jaanuar: Saksa välisminister Ribbentrop külastab Varssavit, ei saa nõusolekut Danzigi ja autotee küsimuses. K. J. Schnurre sõit majandusläbirääkimisteks Moskvasse jäetakse ebasobiva aja tõttu ära.

30. jaanuar: Hitleri kõne Riigipäevas, süüdistab sõjaõhutajaid Inglismaad ja Ameerikat, räägib bolševismiohust (Nõukogude Liitu otseselt ründamata), tooraine vajadusest ja eluruumi laiendamisest.

10. veebruar*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Hitleri vestlusest Beckiga 5.01. Berchtesgadenis: sõbralikus vestluses Hitler ei puudutanud Danzigi küsimust (valeinfo) ja teatas, et Ukraina küsimuse ülestõstmisest on loobutud. Hitleri arvates Nõu­kogude Liit hukkub 2–3 aasta pärast sisevastuolude tõttu ja nii avaneb tee Ukraina küsimuse lahendamiseks.

10. veebruar: Schulenburg vestleb Nõukogude väliskaubanduse rahvakomissari A. Mikojaniga krediidi­lepingu pakkumisest.

13. veebruar*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne R. Herrnstadti vestlusest Saksa saadiku H. von Moltkega: Ribbentropi kohtumisel Beckiga ei arutatud Saksa nõudmisi, kuid on selge, et Saksa-Vene konflikti korral on Poola Saksamaa poolel (valeinfo). Poola-Nõukogude deklaratsioon 1938. aasta novembrist ei oma tähtsust.

19. veebruar: Poola-Nõukogude Liidu kaubanduslepingu sõlmimine.

23. –27. veebruar: Konflikt Danzigi tehnikaülikoolis, saksavastased meele­avaldused Poola ülikoolilinnades ja poolavastased Danzigis.

27. veebruar*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksa ajakirjaniku vestlusest Saksa sõjaväeatašeega Poolas K. Himeriga: sõjaväeatašeede kohtumisest Hitleriga jäi mulje, et Saksamaa plaanib koos Itaaliaga sõda lääneriikide vastu.

2. märts: Mikojan teatab Schulenburgile NSV Liidu valmisolekust tarnida Saksamaale tooraineid 200 miljoni marga (Saksa krediidi) eest.

5. märts: Litvinov esitab Soome saadikule Moskvas A. Yrjö-Koskinenile ettepaneku, et Soome annaks NSV Liidule 30 aastaks rendile viis saart Soome lahes, et rajada sinna vaatluspostid.

7. märts: NSV Liidu suursaadik Eestis K. Nikitin teatab Moskvasse: on andmeid et Eesti on sõlminud Saksamaaga salalepingu, millega lubatakse Saksa väed läbi Eesti.

8. märts: Hitler räägib Saksamaa juhtkonnale ja ohvitseridele oma plaanidest. Enne tungimist läände vaja kindlustada tagalat, tagada tooraineallikad, vältida lööki selga. Seepärast järgneb Tšehhoslovakkiale Poola, mille langemine muudab järeleandlikuks Ungari ja Rumeenia. 1940. aastal tuleb Prantsusmaa ja Inglismaa kord ja seejärel Nõukogude Liidu. Sõda NSV Liiduga on Saksamaa viimane ja otsustav ülesanne. (Vt luureettekannet 18. märtsi järel).

9. märts: Tšehhoslovakkias puhkeb Saksamaa õhutatud Slovakkia kriis.

10. märts: Stalini kõne VKP(b) XVIII kongressil, räägib alanud imperialistlikust sõjast, kritiseerib lääneriikide mittevahelesegamise poliitikat. Lääneriikidel ei õnnestu nii meelitada Saksamaad sõtta Nõukogude Liiduga. NSV Liit on valmis koostööks kõigi riikidega.

11. märts: Saksa majandusministeerium teatab välisministeeriumile, et sõjamajanduse olukord ei võimalda Nõukogude Liidule krediidi alusel mõeldud kaubatarneid. Kaubandusläbirääkimisi tuleb venitada.

11. märts – 6. aprill: NSV Liidu suursaadik Itaalias B. Štein peab Helsingis salajasi läbirääkimisi Soome välisministri E. Erkko ja teiste valitsuse liikmetega. Soome valitsuse vastus saarte suhtes ei rahulda NSV Liitu.

14. märts: Ungari väed okupeerivad Tšehhoslovakkia idaosas Karpaatia.

Saksa väed on hõivanud Tšehhoslovakkia, Hitler Prahas 15. märtsil 1939. Foto: Wikimedia/Bundesarchive Bild

15. märts: Saksa väed hõivavad Tšehhoslovakkia jäänuki, Hitler Prahas.

17. märts: Briti peaminister Chamberlain kritiseerib Hitleri sõnamurdlikkust. Algavad Inglise-Prantsuse- NSV Liidu diplomaatilised kontaktid Saksamaa agressiooni vastu.

18. märtsi järel*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksamaa tegevusest Tšehhoslovakkia vastu (K. Welkischi ? vestlus P. Kleistiga 13.03): Saksamaa eesmärgid: Saksamaa tegevusega Tšehhoslovakkias luuakse situatsioon, millega saab mõjutada naaberriike ja avada tee Saksa ekspansioonile. Saksamaa hakkab hoidma oma kätes Ungarit, Rumeeniat ja Jugoslaaviat. Oht Poolale Slovakkiast hoiab teda vastu­tegevusest sõja korral Läänes. Teatud piirides võimalik tegevus ka Kagus, Memeli ühendamisega saaks Saksamaa oma kätte Leedu ja kindlustuks Baltikumis. Niimoodi luuakse hea tagala võitluseks Läänes.
Edasine Saksamaa plaanide täitmine – sõda Nõukogude Liiduga jääb Saksa poliitika viimaseks ja otsustavaks ülesandeks. Kui varem loodeti Poolat kasutada sõjaplatsdarmina Venemaa vastu siis nüüd ollakse Berliinis veendutud, et Poola ei saa poliitiliselt ja territoriaalselt seisult olla abijõud NSV Liidu vastu. Enne kui pidada sõda Venemaaga Poola abil või Poola kaudu on vaja see ­jaotada territoriaalselt ja reorganiseerida ­poliitiliselt. Selleks on territoriaalsetel muudatustel Tšehhoslovakkias suur tähtsus.

21. märts: Saksa välisminister nõuab Berliinis Poola saadikult
J. Lipskilt vastust Danzigi ja autotee küsimuses.

23. märts: Leedu loovutab Klaipeda (Memeli) Saksamaale, Hitler saabub Klaipedasse. Poola viib läbi osalise mobilisatsiooni.

23. märts*: Nõukogude sõjaväe­luure ettekanne sündmustest Ida-Euroopas: info Saksa diplomaatilistest ringkondadest Varssavis, et Inglismaa nõrga reaktsiooni tõttu (Tšehho­slovakkia hõivamisele) otsustas Saksamaa laiendada oma tegevust Ida-Euroopas Klaipeda liitmisega ja löögiga Rumeeniale. Rumeenia sunnitakse surveavaldustega kapituleeruma (tegelikult sõlmiti Saksa­maale kasulik kaubandusleping). Kerge edu tõttu Tšehhoslovakkias ja Leedus kavatseb Saksamaa surve asemel Läänele likvideerida Poola vastupanu.

24. märts: Hitler räägib maavägede ülemjuhataja kindralfeldmarssal
W. von Brauchitschiga. Füürer ei soovi Danzigi pärast rakendada jõudu, kuid vajadusel ei välista seda. Sobivas poliitilises olukorras anda Poolale löök.

26. märts: Poola suursaadik Lipski esitab Ribbentropile Poola ette­panekud Danzigi ja autotee küsimuse lahendamiseks, mis ei rahulda Saksamaad.

26.–28. märts: Nõukogude Balti laevastiku kahepoolne operatiivne sõjamäng, Soome lahe idaosa saarte vallutamine ja maavägede pealetungi toetamine Rakvere ja Viiburi suunas. Laevastiku tegevus Saksa, Poola, Soome ja Eesti laevastiku vastu. Sõjamängu stsenaariumis on provokatsioonid, mis sügisel teostati.

28. märts: Nõukogude Liidu valitsuse hoiatavad noodid Eesti ja Läti valitsusele kolmandale riigile ­poliitilise või majandusliku ülem­võimu loovutamise eest.

31. märts: Chamberlain esitab parlamendis Inglismaa ühepoolse garantii Poola iseseisvusele, lubab kallaletungi korral Inglismaa ja Prantsusmaa abi.

3. aprill: Wehrmachti ülemjuhataja W. Keitel edastab Hitleri korralduse välja töötada direktiiv relvajõudude ettevalmistamiseks sõjaks, millesse on lisatud Poola-vastane operatsioon Weiss, valmisolek 1. septembriks.

10. aprill: Punaarmee laskur- ja ratsaväeosa agressiivsed manöövrid Eesti kagupiiri lähedal, demonstratiivne rünnak Eesti piiri suunas.

Oluliseks läbirääkijaks Berliinis oli Nõukogude Liidu ajutine asjur Georgi Astahhov. Juba 1939. aastal ta arreteeriti Stalini käsul ning suri vangistuses 1942. Foto raamatust: Diplomaticeskaja borba nakanune II mv

11. aprill: Antakse välja Hitleri salajane direktiiv relvajõudude ette­valmistamiseks sõjaks, milles on Poola-vastane operatsioon Weiss ja Danzigi hõivamine. Selles märgitakse ka, et vajadusel tuleb okupeerida piiririigid kuni Kuramaa endise piirini, s.t Leedu ja osa Lätist.
Peter Kleist kohtub Ribbentropi korraldusel Nõukogude saatkonna nõuniku Astahhoviga, räägitakse pooltele kasulike vastastikuste suhete arendamisest.

13. aprill: Direktiivi Saksa relvajõudude ettevalmistamiseks sõjaks muudetakse, jäetakse välja Leedu ja osa Läti okupeerimine.

16.–25. aprill: Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner visiidil Poolas.

17. aprill: Nõukogude suursaadik A. Merekalov kohtub Saksa välisministeeriumi riigisekretäri E. von Weizsäckeriga Škoda tehaste tellimuste küsimuses ja mainib, et pole põhjuseid, mis võiks takistada normaalseid suhteid Saksamaaga.
Välisrahvakomissar M. Litvinov teeb Inglismaale ja Prantsusmaale ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt.

20. aprill: Moskvas algab valitsuse nõupidamine, kus osalevad Nõukogude suursaadikud Berliinis ja Londonis A. Merekalov ja I. Maiski. Otsustatakse kiirelt selgitada Inglise ja Prantsuse valitsuse seisukohti kolmepoolse lepingu sõlmimiseks.

28. aprill: Hitleri kõne Riigipäevas, ta tühistab Inglise-Saksa mereväelepingu ja Poola-Saksa mittekallaletungilepingu.

3. mai: Nõukogude Liidus saab ­Litvinovi asemel välisrahvakomissariks V. Molotov.

Poola välisminister Józef Beck esinemas Seimis 5. mail 1939. Foto raamatust: Rok 1939. Rozbiór Polski. 2009

5. mai: välisminister J. Beck esineb Poola Seimi ees, selgitab Danzigi küsimust, Poola rahusoovi, kuid ühepoolsete järeleandmiste võimatust.
Saksa välisministeeriumi nõunik K. J. Schnurre teatab Nõukogude ajutisele asjurile G. Astahhovile, et Saksamaa on nõus pikendama Škoda tarnelepinguid Nõukogude Liiduga. Räägitakse ka suhete ­parandamisest.

7. mai*: R. von Scheliha ettekanne vestlusest P. Kleisti ja A. Gerstenbergiga Varssavis (vt 4. juuni ettekanne juhtkonnale).

8. mai*: Nõukogude sõjaväeluure kogumik agentuurimaterjale Saksa-Poola suhetest:
Välisministeeriumi telegramm Saksa saatkonnale Varssavis Poola suursaadik Lipski kohtumisest Ribbentropiga 26. märtsil: Beck valmis sõitma Berliini kui läbirääkimistel saavutatud tulemused. Lipski pakkus Danzigile kahepoolset garantiid ja Saksamaale ühenduse laiendamist Ida-Preisimaaga. Välisminister teatas, et Poola ettepanekud ei rahulda Saksamaad. Ta soovitas Poolal lõpetada sõjalised ettevalmistused, Poola vägede viimine Danzigisse on casus belli.
Saksa saadiku von Moltke telegramm välisministeeriumile 29. märtsil kohtumisest Beckiga: Saksamaa iga katse lahendada jõuga Danzigi küsimus on casus belli, ka juhul kui algatus tuleb Danzigi senatilt. Danzigi küsimuse võib lahendada läbirääkimistega.

9. mai*: Nõukogude sõjaväeluure eriettekanne Saksamaa edasistest ­agressiooniplaanidest: põhiseisukohad K. Welkischi vestlusest Kleistiga 2. mail (pikemalt 17. mai ettekandes).

Mai*: Nõukogude sõjaväeluure esitas juhtkonnale materjale Saksamaa-Poola suhete teravnemisest: Ribbentropi teated vestlusest Poola saadiku Lipskiga 21.03, 27.03 ja 6.04, viimastel süüdistas ta poolakaid suhete halvendamises.
Info vestlusest Saksa informatsioonibüroo DNB korrespondendi E. Jenshiga, pärast tema tagasipöördumist Berliini: Saksamaa pole huvitatud läbirääkimistest Poolaga ja kui Poola nõustub Saksa ettepanekuid vastu võtma siis öeldakse ära. Impeeriumi ajakirjandusbüroo ülem Dietrich ütles, et Poola asi võib kesta veel sügiseni, kuid edukas lõpp on kindel. Inglismaa ei aita konflikti korral Poolat. Impeeriumi kantselei ülem Brandt ütles Jenshile, et Saksamaa ei loobu oma nõudmistest Danzigile ja Poola koridorile, need on strateegi­liselt vajalikud.
Info vestlusest 12.04 Saksa õhujõudude atašee A. Gerstenbergiga: Füürer ei alusta praegu Poola vastu tegevust. Poolakate mobilisatsioon on kulukas. Poola on sunnitud Saksamaa nõudmiste ees kapituleeruma; keegi ei tule neile appi.
Info vestlusest 21.04 Gerstenbergiga (tema kohtumisest Göringiga): Berliinis mure lääneriikide, eelkõige USA tegevuse pärast, lähemal ajal ei võeta Poola vastu midagi ette. Vaja selgitada suhted Itaaliaga; Rumeeniaga on suhted head. Hitler peab viimasel ajal võimalikuks ja vajalikuks lepingut Moskvaga. See on väljapääs, NSV Liit annab sõjalise ja majandusliku toe Läänega arvete õiendamiseks.

10. mai: Saksamaa Moskva saatkonna majandusnõunik G. Hilger räägib Berliinis Hitlerile, Keitelile, Schnurrele põhjalikumalt Stalini kõnest parteikonverentsil ja Litvinovi erruminekust.

11. mai: Izvestjas ilmub artikkel rahvusvahelisest olukorrast. Kritiseeritakse lääneriike, kes tahavad vastuseisu agressorile lükata ainult NSV Liidu peale.

17. mai*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksamaa edasistest agressiooniplaanidest, P. von Kleisti hinnangud (K. Welkischi vestlus Kleistiga 2. mail): Saksamaal praegu Idas sõjalise kindlustumise staadium, järjekorras Poola. Poola vastu olid suunatud ka tegevused märtsis. Oli ette teada, et viimane Saksa ettepanek lükatakse Poola poolt tagasi. Poola keeldumise tõttu on nüüd käed vabad. Kui Poola ei kapituleeru lähematel nädalatel, siis juulis-augustis sõjaline rünnak. Poola armee strateegiline vastupanu peab ootamatu rünnakuga murtama 8–14 päevaga. Sõjalised ettevalmistused Poola vastu lükatud juulisse-augustisse, peavad toimuma maskeeritult. Praegu valmistatakse ette materjali propagandarünnakuks Poola vastu. Vaja lõhestada Poola rahvas, õhutada rahulolematust juhtkonnaga. Kaalutakse Poolas konflikti, ülestõusu esilekutsumist Lääne-­Ukrainas. Kardetakse aga Nõukogude Liidu reageeringu pärast sellele. Konflikti Poolaga saab lokaliseerida, kui peavastupanu murtakse kiiresti ei sekku Inglismaa ja Prantsusmaa aktiivselt. Praegu pole Saksamaa ­Euroopa sõjaks valmis ebasoodsa rahvusvahelise olukorra tõttu, kuid 3–4 kuu pärast see võimalik. Otsustav on Saksa lennuväe tegevus Prantsusmaa ja Inglismaa alistamisel. Ameerika ei jõua sekkuda ja Nõu­kogude Liit jääb neutraalseks. Praegu tegeldakse aktiivselt Kagu-Euroopaga, vaja avaldada survet Rumeeniale.
Oluline on sõja korral Balti riikide neutraliteet, s.t nende otsustav eemaldamine Nõukogude Liidust. Balti riikides kavas saavutada neutraliteet ilma jõu ja ähvarduseta. Leeduga ­hakatakse pidama majandus­läbirääkimisi. Kunagi hiljem, sobival momendil võib Saksamaa seda neutraliteeti rikkuda, kuid mittekallale-tungipaktide tõttu on välistatud Nõukogude Liidu automaatne sekkumine.
Poola vastu astumine kavas juulis või augustis, oleks ebameeldiv kui poolakad provotseeriks preventiivse sõja varem, kui rahvusvaheline olukord pole veel sobiv ja ettevalmistused lõpetatud.

17. mai: Nõukogude saatkonna nõuniku G. Astahhovi kohtumine
K. J. Schnurrega Prahas asuva Nõukogude kaubandusesinduse staatuse küsimuses. Astahhov märkis, et Saksamaal ja NSV Liidul pole rahvus­vahelistes suhetes vastuolusid ja meenutas Rapallot ning suhete arendamist Itaaliaga.

20. mai: Molotovi ja Schulenburgi kohtumine Moskvas. Molotov ütleb, et majandusläbirääkimiste eduks on vaja luua poliitiline baas.

22. mai: Saksa-Itaalia sõjalise abistamise lepingu (Teraspakti) sõlmimine Berliinis.

23. mai: Hitleri esinemine sõjaväejuhtidele Riigikantseleis, sõjast Poola ja lääneriikide vastu: rünnata Poolat esimesel sobival võimalusel, enne seda Poola isoleerida. Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu korral tuleb rünnata Inglismaad ja Prantsusmaad. Inglismaaga tuleb võitlus elu ja surma peale.

25. mai*: Nõukogude agendi ettekanne vestlusest R. von Schelihaga: info Poola abivälisministri vestlusest Saksa saadiku von Moltkega ning Scheliha kohtumistest 15.–19. mail Berliinis (vt 4. juuni luureettekannet juhtkonnale).

30. mai: Saksa välisministeeriumi riigisekretär E. von Weizsäcker annab Nõukogude asjurile Astahhovile teada Saksamaa valmisolekust koostööks. Saksamaa on valmis kõigeks, valida tuleb Nõukogude Liidul.

31. mai: Molotov esineb NSV Liidu Ülemnõukogu istungil kõnega, kritiseerib lääneriikide mittevastuhakkamist agressioonile, räägib läbirääkimistest Inglismaa ja Prantsusmaaga, ühiste vastastikuste garantiide vajadusest Eesti, Läti ja Soome julgeoleku tagamiseks. Märgib asjalikke suhteid Saksamaa ja Itaaliaga ning majandusläbirääkimisi.

4. juuni*: Nõukogude sõjaväeluure kogumik ettekandeid Saksamaa agressiooniplaanidest Poola vastu: R. von Scheliha ettekanne 7.05. vestlusest P. Kleisti ja A. Gerstenbergiga Varssavis: Saksa lööki Poola vastu planeeriti juba 1938. aastal; Saksamaa sammud Slovakkias on eesmärgiga isoleerida Poola nii põhjast kui ka lõunast. Rünnaku ettevalmistused Poola vastu võidakse lõpetada juuli lõpuks; Poola armee purustamiseks on ette nähtud 14 päeva. Kallaletungi ettevalmistamiseks on planeeritud ulatuslik ajakirjanduse ja raadio propaganda; püütakse instseneerida ukrainlaste ülestõus Ida-Galiitsias. Berliinis ei mõelda Poola küsimust lahendada enam märtsi ettepanekute alusel; Saksa miinimumprogramm näeb ette kogu koridori ühendamise, võimalusel ka Ülem-Sileesia ja suure osa Poznani provintsist. Saksamaa kiire tegevuse põhistiimuliks on igasuguse tooraine nappus; Hitler on kindel, et ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei sekku Saksa-Poola konflikti. Venemaa neutraliteedile võib veendunult loota, see püütakse kindlustada. Ukraina küsimust arendatakse vaid Poolas mitte Venemaal. Kui Venemaa ei taha Ida-Galiitsia pärast neutraliteeti säilitada jäetakse ukrainlaste ülestõus ära.
Pärast Poolat pöördub Saksamaa kogu jõuga läänedemokraatiate vastu ja murrab nende hegemoonia. Sellele järgneb Saksamaa kokkupõrge Venemaaga, mille tulemusena kindlustatakse Saksamaa lõplikult eluruumi ja toorainega.
K. Welkischi info vestlusest 15.05. Danzigi senati presidendi Greiseriga: Saksamaa väljaastumist Poola vastu on oodata kõige varem augustis, Danzigi küsimusega püütakse lüüa kiil Inglise-Poola suhetesse. Füürer lahendab Danzigi küsimuse igal ­juhul, ka sõjalise sekkumisega. Selleks valitakse välispoliitiliselt sobiv hetk. Otsustav on Nõukogude Liidu positsioon. Berliinis soovitakse Nõukogude Liidu neutraliteeti ja Saksamaa lubadus täita Nõukogude tellimused Škoda tehastest mõjus hästi suhetele. Nüüd usutakse Berliinis Rapallo poliitika kordumist.
R. von Scheliha info Poola ase­välisministri M. Arciszewski kohtumisest Saksa saadiku von Moltkega 19. või 20. mail: Beck teostab praegust Poola poliitikat vastumeelselt ja on valmis tegema lepingu Saksamaaga, kui leitakse vorm, mis ei paistaks kapituleerumisena. Becki arvates oleks sõda Saksamaa ja Poola vahel täiesti mõttetu, millest kasu saavad teised. Beck püüab mitte ärritada Saksamaad. Moltke järgi pole praegu eeldusi läbirääkimiseks, üheks põhjuseks Becki kõne.
Von Scheliha info kohtumistest Berliinis 15.–19. mail: välisministeeriumi poliitilise direktori E. Woermaniga ja ametnikega, õhujõudude ministeeriumi ja sõjaministeeriumi staabiohvitseridega: Berliinis ei soovita mingeil tingimustel astuda Poolaga läbirääkimistesse. Loodetakse Poola väljakurnamise taktikale, Poolas kasvavad majandusraskused. Saksa–Poola vaidluse lahendusena nähakse ainult Danzigi ja koridori tagastamist Saksamaale. On kuuldusi, et Saksa nõudmised laienevad Poznanile ja Ülem-­Sileesiale.
Võimalikud on aga ka läbirääkimised, kuna Itaalia püüab sõda vältida. Saksamaa agressiivseid püüdlusi Poola suhtes pidurdab Nõukogude Liit, küsimus tema positsioonist. Berliinis astutakse tõsiseid samme
Nõukogude Liidu neutraliteedi tagamiseks, hakatakse pidama majandusläbirääkimisi. Saksa saadik Moskvas Schulenburg sai ülesande valmistada ette Saksamaa lähenemist Nõukogude Liiduga. Saksa õhuväeministeeriumis ollakse veendunud et Saksamaa hakkab peagi sõdima, eri seisukohad on vaid selle algusajas. Küll Hitler leiab sobiva konjunktuuri. Sama sõjakalt on meelestatud ka sõjaministeeriumi kõrged ohvitserid. Peetakse vajalikuks kiiresti klaarida olukord Idas, et vabastada käed pikaks sõjaks Inglismaa vastu. Hitleril viha Poola vastu. Sõjakaid meeleolusid suurendas Hitleri hiljutine kõnes noortele ohvitseridele, milles juttu peatse sõja vältimatusest. Kogu Ida-Saksamaal toimub suur vägede ümberpaigutamine idapiiri suunas. Saksamaa välispoliitika määrajaks pole mitte Ribbentrop, vaid ikka Hitler.

Eesti–Saksa ja Läti–Saksa mittekallaletungilepingute allakirjutamine Berliinis 7. juunil 1939. Eesti ja Läti välisministrid Karl Selter ja Vilhelms Munters, Saksa poolt Joachim von Ribbentrop. Arhiivifoto

7. juuni: Saksamaa sõlmib Berliinis mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga.

8. juuni: Kaubandusnõunik Hilger vestleb Mikojaniga, kes on nõus majandusläbirääkimisi taasalustama.

15. juuni: Moskvas algavad Inglise-Prantsuse-Nõukogude Liidu läbirääkimised saadikute tasemel.

17. juuni: Schulenburg vestleb Berliinis Nõukogude asjuri Astahhoviga Saksa-Nõukogude suhete parandamisest. Kaubandusnõunik Hilger vestleb Moskvas Mikojaniga majandusläbirääkimiste taasalustamisest, kuid edutult.

Saksa Kindralstaabi ülem kindral Franz Halder visiidil Soomes 30. juuni 1939. Foto: Wikimedia commons

25. juuni – 3. juuli: Saksa Kindralstaabi ülem kindral F. Halder visiidil Eestis ja Soomes.

28. juuni: Schulenburg vestleb Moskvas Molotoviga suhete normaliseerimisest ja parandamisest, ka mittekallaletungipaktidest Eesti ja Lätiga. Hitler keelab seejärel edasise Saksa-poolse initsiatiivi.
29. juuni: Moskvas teatatakse kaitse rahvakomissariaadi otsusest viia suured sügismanöövrid läbi Leningradi sõjaväeringkonnas (s.t Soome, Eesti ja Läti piiride taga).
Pravdas ilmub A. Ždanovi artikkel läbirääkimistest lääneriikidega, tupik Balti riikide garanteerimise küsimuse tõttu.

1. juuli: Mongoolias Halhin-Goli jõe ääres algab Jaapani vägede pealetung piirivaidluse lahendamiseks. Nõukogude armeekorpuse vastulöögi tõttu sõjategevus venib.

3. juuli: Nõukogude saatkonda Berliinis saadetakse anonüümne kiri Saksa valitsuse mitteametliku ettepanekutega: Nõukogude Liidult oodatakse ettepanekuid, et sõlmida leping Poola ja Leedu saatusest. Saksamaa soovib taastada 1914. aasta piirid mõne muudatusega, enne tegevust määrata demarkatsioonijoon ja tulevane piir. Saksamaa soovib piiri Warta jõe joonele ja kompensatsiooniks hõivata Leedu.

3. juuli ?*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksa õhujõudude atašee Gerstenbergi avaldustest: Nõukogude Liit tuleb Saksamaa poole võita, kuid Nõukogude Liit tahab selle eest saada rasvast tükki, tugevat koostööd. Õhujõudude ministeeriumis eesotsas Göringiga mõeldakse pakkuda kompensatsiooniks Nõukogude Liidule 1. osa Poolat, 2. Pärsia sadamad, 3. reeta Jaapan, koos venelastega kaitsta Hiinat Jaapani vastu. Nüüd sõltub kõik venelastest, nad võivad koos meiega teha suuri tegusid. Saksamaa on huvitatud kokkuleppest Nõukogude Liiduga tooraine pärast, sõjaks Prantsusmaa ja Inglismaa vastu on vaja importida toorainet, oma tagavara jätkub
kaheks kuuks. Kokkuleppe eest venelastega tuleb maksta kõrget hinda, osalemine Poola küsimuse lahendamisel ja võib-olla osa Balti mere rannikut. Göring peaks saama riigi­kantsleriks, et Saksa välispoliitika oleks õigetes kätes. Ei näe väljapääsu, kui suhteid Berliini ja Moskva vahel ei reguleerita kiiresti ja põhjalikult.

8.–9. juuli: Läbirääkimistel Moskvas esitavad Inglise, Prantsuse ja Nõukogude esindajad kaudse agressiooni määratluse. Nõukogude tõlgendus annab neile tegevusvabaduse Balti riikidesse sissetungiks arvatava ohu korral ning esialgu lääneriigid sellega ei nõustu.

9. juuli*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Saksamaa plaanidest Poola suhtes, K. Welkischi vestlus dr Kleistiga Berliinis vahemikus 17.–19.06: Mais esitatud andmed õiged ja kehtivad veel täna. Hitler kavatseb kindlalt sel aastal likvideerida Poola riigi. Kui läheb sõjaks siis Saksa armee tegutseb julmalt ja halastamatult, et demonstreerida Ida- ja Kagu-Euroopa riikidele, mis tähendab vastu seista sakslaste soovidele ja provotseerida Saksamaad sõjajõudude rakendamiseks. Füürer ei luba, et Inglise-Prantsuse-Vene läbirääkimiste käik avaldaks mõju Poola küsimuse lahendamisele. Konflikt lahendatakse hoolimata läbirääkimiste tulemustest. Hitler ja Ribbentrop ei usu Nõukogude Liidu osalemist Inglismaa ja Prantsusmaaga koos sõja­tegevuses Saksamaa vastu. Moskva andis mõista, et soovib Saksamaaga läbirääkimisi. Schnurre peab Moskvas avama majandusläbirääkimised, Kleist peab looma mitteametliku sideme Nõukogude Liiduga, mõeldakse kasutada mõningaid Saksa ohvitsere. Nõukogude neutraliteedis ollakse peaaegu kindlad. Füürer teatas Ribbentropile et Saksa-Vene suhetes peab algama uus Rapallo etapp. Hitleril kavas luua koostöö Nõukogude Liiduga lähemaks 2 aastaks, et lahendada probleemid Lääne-Euroopas. Sõda Poola vastu määratud augusti lõppu – septembri algusse, sõjategevus peab algama igast küljest. Võimalik et enne sõjalist konflikti veel läbirääkimised, et tekitada Poolas segadust. Kolme nädala pärast alustatakse propagandasõda Poola vastu. Määratletud uus piir Poolaga (Poolalt võetakse Ülem-Sileesia ja Tešini piirkond).
Lisamärkus: Balti riigid ei satu Nõukogude Liitu arvestades Saksa surve alla konflikti ajal Poolaga ja sellele järgneva kaheaastase perioodi jooksul, mida iseloomustavad head Saksa-Vene suhted.

17. juuli: Hitler vestleb Astahhoviga Saksa kultuuripäevade avamisel Münchenis.

18.–21. juuli: Suurbritannia ja Saksamaa esindajate (H. Wolthat) salajased läbirääkimised majandusküsimustes Londonis.
21. juuli: Nõukogude valitsus teatab majandusläbirääkimiste taasalustamisest Saksamaaga.

23. juuli: Molotov teeb Inglismaale ja Prantsusmaale ettepaneku alustada läbirääkimisi kolme riigi sõjaväeliste esindajate vahel Moskvas. Inglise ja Prantsuse valitsused nõustuvad kuid venitavad delegatsioonide Moskvasse saatmisega.

24. juuli: K. J. Schnurre esitab vestluses Nõukogude ajutise asjuri
G. Astahhoviga kolmeetapilise plaani Saksamaa ja NSV Liidu lähenemiseks.

26. juuli: Schnurre pikem vestlus Astahhovi ja kaubandusesindaja
E. Babariniga Saksa-Nõukogude suhetest: Saksamaa on tõsiselt valmis suhete parandamiseks, valmis kokku leppima igas küsimuses ja sõlmima üksikasjaliku lepingu. Saksamaa poliitika Balti riikides ja Rumeenias ei riiva Nõukogude Liidu huve. Saksamaa on valmis loobuma igasugustest pretensioonidest Balti riikidele. Saksamaa peavaenlane on Inglismaa.

30. juuli. Hitleri ja Ribbentropi juhtnöörid saadetakse Schulenburgile. Ribbentrop on valmis jagama Poolat ning loovutama Eesti ja suurema osa Lätist (põhja- ja idaosa) NSV Liidu eluliste huvide ruumi.

2. august: TASS-i avaldus, et kolmepoolsete läbirääkimiste venimise peapõhjuseks on lääneriikide seisukoht kaudse agressiooni määramisel, mis jätab agressorile võimaluse Balti riikide ohustamiseks.
Ribbentrop kutsub Astahhovi välisministeeriumi ja teatab, et Lääne­merest kuni Musta mereni pole probleeme, mida ei saaks lahendada mõlema poole huvides. Baltikumis ei lähe nende huvid vastuollu. Küsimus kas NSV Liit on valmis konkreetseteks läbirääkimisteks. Saksamaa lahendab peagi Danzigi küsimuse, Poola vastupanu murtakse nädalaga. Võimalik lahendada Poola kampaaniaga, Baltikumi ja Jaapaniga seotud probleemid.

3. august: Schulenburg kohtub Molotoviga ja räägib Saksamaaga suhete parandamise võimalustest eri valdkondades, ta ei näe poliitilisi vastuolusid riikide vahel, Antikomiternipakt pole suunatud Nõukogude Liidu vastu. Saksamaa arvestab Nõukogude Liidu huvisid Läänemere piirkonnas ja Balti riikides.
Schnurre esitab Berliinis Astahhovile põhipunktid suhete arendamiseks riikide vahel. Ettepanek lisada majanduslepingule salaprotokoll poliitilistest kavatsustest.

7. august*: Nõukogude sõjaväeluure ettekanne Varssavist Saksa ajakirjaniku vestlusest 7.08 Saksa õhujõudude atašee Gerstenbergiga, kes 5.–6.08 käis Berliinis: Otsus sõjaks Poolaga langetatud. Hitler on pärast Wolthati visiiti kindel, et Inglismaa jääb konfliktis neutraalseks. Lääne­riikide läbirääkimised Moskvas on ebasoodsad, kuid seetõttu tuleb kiirendada aktsiooni Poola vastu. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit pole veel ühinenud ja lepingu saavutamiseks on vaja palju aega. Saksa vägede hargnemine ja koondamine Poola vastu peab lõpetatama 15. ja 20. augusti vahel. 25. augustit võib lugeda sõjalise aktsiooni alguseks Poola vastu.

10. august: Schnurre teatab Astahhovile Poola küsimuse sõjalisest lahendamisest ja pakub Nõukogude valitsusele osalemist Poola jagamises, teatada Nõukogude huvid.

11. august: VKP(b) Poliitbüroo otsus, et kokkulepe Saksamaaga on Nõukogude välispoliitika prioriteet.

12. august: Moskvas algavad Inglise-Prantsuse-Nõukogude sõjalised läbirääkimised. Astahhov edastab Berliinis Schnurrele Molotovi vastuse, et NSV Liit on valmis läbirääkimisteks Moskvas.

14. august: Hitler räägib Berchtesgadenis sõjaväejuhtidega tulevasest sõjast.
Marssal Vorošilov nõuab läbirääkimistel Moskvas Punaarmeele kindlat läbimarsiõigust Poolast ja Rumeeniast.

15. august: Schulenburg esitab suuliselt Molotovile Ribbentropi avalduse ja ettepanekud. Nõukogude pool on huvitatud mittekallaletungipakti sõlmimisest ja soovib anda ühised julgeolekugarantiid Balti riikidele.
Nõukogude delegatsioon nõuab sõjalistel läbirääkimistel Moskvas liitlaste ühendatud laevastikule baase Ahvenamaal, Hankos, Lääne-Eesti saartel, Eesti ja Läti neljas sadamas. Lääneriikide esindajad ei vasta.

16. august*: Varssavi luuregrupi ettekanne Moskvasse, et Saksamaa tungib 1. septembril kallale Poolale.

17. august: Schulenburgi kohtumine Molotoviga: mõlemad pooled valmis mittekallaletungipakti sõlmima, kuid Nõukogude pool soovib lisaks protokolli.

19. august: Poola välisminister Beck lükkab tagasi nõude Punaarmee läbimarsiõigusele. VKP(b) Poliit­büroo salajane istung, otsustatakse sõlmida pakt Saksamaaga.Schulenburg kohtub kaks korda Molotoviga ja saab Nõukogude poolse pakti projekti. Molotov ootab Saksamaa konkreetseid ettepanekuid lisaprotokolli jaoks ning pakub Ribbentropi visiidi ajaks 26. või 27. augustit

20. august: Berliinis sõlmitakse Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel krediidi- ja kaubandusleping.
Mongoolias Halhin-Goli jõe juures algab Nõukogude vägede vastupealetung. 27. augustiks piiratakse ümber suur osa kahest Jaapani diviisist ja hävitatakse.

21. august: Schulenburg edastab telegrammiga saadetud Hitleri ettepanekud Molotovile. Stalin annab nõusoleku Ribbentropi visiidiks Moskvasse 23. augustil. Hitler esitab Berghofis Ribbentropile instruktsioonid läbirääkimisteks. Lisaprotokolli jaoks määratakse huvisfääride piirid ja võimalikud järeleandmised.
Stalini käsul katkestatakse sõjalised läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga.

22. august: Hitleri kõne Berchtes­gadenis kindralitele Poola vastase sõja plaanidest, mittekallaletungipaktist, sõja alguse tähtaeg 26. august.

22. august*: Arbini (R. Herrnstadti) teade Moskvasse: Saksamaa Varssavi saatkonna töötajad peavad lähema kahe-kolme päeva jooksul lahkuma Poolast. Koos viie ametnikuga jääb Varssavisse ajutiselt HWZ (G. Kegel). Alta (I. Stöbe), ABZ ja LZL (K. ja M. Welkisch) lahkusid 21. augustil.

23. august: Ribbentrop läbirääkimisel Moskvas, Hitler nõustub terve Läti loovutama Nõukogude huvisfääri.

24. augustil 1939 sõlmiti Molotovi–Ribbentropi pakt. Naeratavatel nägudel väljendub rõõm naaberriikide jagamise üle.Foto: Wikimedia commons

Ööl vastu 24. augustit: Molotovi-Ribbentropi pakti ja salajase lisa­protokolli sõlmimine Moskvas.

25. august: Hitler lükkab sõja alustamise aja 26. augustilt edasi 1. septembrile.

31. august: Hitleri käsk alustada sõda 1. septembril kell 4.30. Sakslaste provokatsioon Gleiwitzi raadiojaamas.

Lõppmärkusi

Diplomaatiliste kohtumiste sisu ja luureettekandeid võrreldes paistab, et suuremat aktiivsust koostöö otsimisel Nõukogude Liiduga näitas üles Saksamaa. Nõukogude Liit oli esialgu rohkem huvitatud majandussuhete arendamisest, et hankida Saksamaalt seadmeid sõjatööstusele ja relvastust. Saksamaa vajas sõjaks lääneriikidega Nõukogude Liidust toorainet kuid tema majanduslik seis ei võimaldanud kõiki Nõukogude poole soove täita.
1939. aastal oli Hitleril kavas pärast Tšehhoslovakkia hõivamist ja jagamist õiendada arved lääneriikidega kuid selleks oli vaja tagada Poola aga ka Nõukogude Liidu neutraalsus. Kevadel kaaluti ka võimalusi sõjategevuseks NSV Liidu vastu läbi Baltikumi ja Rumeenia. Alles pärast korduvaid ebaõnnestunud katseid korraldada suhted Poolaga otsustati Poola sõjaliselt likvideerida. Sel eesmärgil püüti Poolat isoleerida ning vältida Nõukogude Liidu sõjalist liitu Inglismaa ja Prantsusmaaga, sõda kahel rindel. Selleks oli Saksamaa valmis andma Nõukogude Liidu mõjusfääri nii Eesti, enamuse Lätist, Soome, osa Poolat ja Rumeeniat, aga vajadusel rohkemgi.
Tugevat luuret omav Nõukogude juhtkond sai teada kõigist Saksamaa plaanidest Poola, Baltikumi, ülejäänud Ida-Euroopa ja lääneriikide suhtes. Teati, et lääneriikidel ei õnnestunud suunata Hitlerit sõjakäigule Nõukogude Liidu vastu. Ärevust tunti vaid Saksamaa demonstratiivse tegevuse pärast Baltikumis. Siiski võis Stalin koos Molotoviga jälgida paralleelselt kahe poolega toimuvate läbirääkimiste kulgu ning ilma suuremat aktiivsust üles näitamata oodata järjest kasvavaid Saksamaa pakkumisi. Stalin sai Saksamaalt kõik, mida oskas esialgu küsida.
Poola ja Balti riikide järeleandmine lääneriikide soovil Nõukogude Liidu nõudmistele läbirääkimistel poleks ajaloo kulgu palju muutnud. Punaarmee lubamine oma territooriumile head ei toonud. Poola liit Saksamaaga olnuks esialgu kasulik Balti riikidele, kuid pikemas ajaloolises perspektiivis oleks see olnud ohtlik nii Poola kui ka Baltikumi rahvastele. Eesti ja põhiosas ka Läti saatus oli Saksamaa juhtkonna poolt planeeritud 1939. aasta mais ja otsustatud juuli lõpus, edasine oli vaid vormistamise küsimus.

* * *

Kasutatud allikad ja kirjandus:
Akten zur Deutschen Auswärtigen Politik 1918–1945. Serie D (1937–1945).
Band V. Polen, Südosteuropa, Lateinamerika, Klein- und Mittelstaaten. Juni 1937–1939 März. Baden-Baden, 1953. Band VI. Die letzten Monate vor Kriegsausbruch. März bis August 1939. Baden-Baden, 1956.
Dokumenty Razvedupravlenija Krasnoj Armii. Janvar’ 1939-ijun’ 1941 g. Rossija XX vek. Dokumenty. Meždunarodnyj fond „Demokratija”, Moskva, 2008.
Dokumenty z dziejów polskiej polityki zagranicznej 1918–1939, tom II 1933–1939. Instytut Wydawniczy Pax, Warszawa, 1996.
God krizisa 1938–1939. Dokumenty i materialy. Tom 1–2. Moskva: Politizdat, 1990.
SSSR v bor’be za mir nakanune vtoroj mirovoj vojny. Sentjabr’ 1938 – avgust 1939 g. Moskva, 1971.
Chronik 1939. Die Chronik Bibliothek des 20. Jahrhunderts. 3., überarbeitete Auflage. Chronik Verlag, Dortmund, 1989.
V.I. Dašičev. Strategija Gitlera – put’ k katastrofe, 1933–1945. Istoričeskie očerki, dokumenty i materialy. Tom 1: Podgotovka ko Vtoroj mirovoj vojne, 1933–1939. Moskva: Nauka, 2005.
Juri Felštinski. NSV Liit Saksamaa 1939–1941. Dokumendikogumik. Tammerraamat, 2017.
Ingeborg Fleischhauer. Der Pakt. Hitler, Stalin und Initiative der deutschen Diplomatie 1938–1939. Berlin: Ullstein, 1990.
Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Tallinn: Argo, 2010.
Gerhard Kegel. V burjah našego veka. Zapiski rasvedčika-antifašista. Moskva: Politizdat, 1987 (saksa keeles: In Sturmen unseres Jahrhunderts. Dietz Verlag, Berlin, 1983).
Ian Kershaw. Hitler. Teine köide. 1936–1945: karistus. Tallinn: Varrak, 2008.
Peter Kleist. Mahamängitud võit. Stockholm, 1952.
Guido Knopp, Harald Schott. Sõjakülv. Olion, Tallinn, 2002.
V.J. Kočik. Nekotorye aspekty dejatel’nosti Sovetskoj voennoj razvedki v predvoennyj period (1936–1941). Voenno-istoričeskij arhiv, Nr 13 (2000), s. 108–132.
V. Kudrjavčev, K. Raspevin. Ee zvali Al’ta. Dokumental’nõj reportaž. – Pravda, 1967, 1.-5. juuli.
Vladimir Lota. „Al’ta” protiv „Barbarossy”. Kak byli dobyty svedenija o podgotovke Germanii k napadeniju na SSSR. Delo Nr… Moskva: Molodaja Gvardija, 2005.
Vassili Molodjakov. Ribbentrop. Uprjamõj sovetnik fjurera. Moskva: AST-Press, 2008.
David E. Murphy. What Stalin knew: the Enigma of Barbarossa. New Haven; London: Yale University Press, 2005.
Hjalmar Mäe. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Kirjastus Välis-Eesti & EMP, Stockholm, 1993.
N.A. Narotškina, V.M. Failin ja teised. Partitura Vtoroj mirovoj. Kto načal vojnu? Moskva: Veče, 2009.
V.V. Poznjakov. Razvedyvatel’nye služby SSSR, Velikobritanii i SŠA: očenki meždunarodnoj situacii i perspektiv ee razvitija (avgust 1939-ijun 1941 gg.). – Meždunarodnõj krizis 1939–1941 gg.: ot sovetsko-germanskih dogovorov 1939 goda do napadenija Germanii na SSSR. Moskva: Izdatel’stvo „Prava čeloveka”, 2006, s. 327–356.
Mihail Semirjaga. Sgovor dvuh diktatorov. – Istorija i stalinizm. Moskva: Politizdat, 1991, s. 200–226.
Aleksandr Sever, Aleksandr Kolpakidi. GRU. Unikalnaja enciklopedija. Moskva: EKSMO, Jauza, 2009.
Ulrich Sahm. Rudolf von Scheliha 1897–1942. Ein deutscher Diplomat gegen Hitler. C.H. Beck, München, 1990.
Urmas Salo. Poola sõjalis-poliitiline olukord 1939. aastal Eesti sõjaväe esindaja silmade läbi. Tuna, 2008. 4. Lk 56–79.
Manfred Vasold. August 1939. Viimased üksteist päeva enne Teise maailmasõja puhkemist. Tänapäev, Tallinn, 2008.
Vikipedia: Rudolf Herrnstadt, Gerhard Kegel, Bruno Peter Kleist, Rudolf von Scheliha, Ilse Stöbe.
Bruno Peter Kleisti ülekuulamise protokollid Nürnbergis 8.–9.01.1948. (Internetis).