|
Me ei loobu
Komisjoni moodustamist okupatsioonikuritegude uurimiseks oli nõudnud eesti rahvas 1989. aastal tollaselt Ülemnõukogult enam kui 430 000 allkirjaga vormistatud pöördumisega. Kuid juba mõni aasta hiljem jäi parlamendiliikmete huvi okupatsioonikahjude väljaselgitamiseks vähemaks. Nüüdseks paistab, et Riigikogu tahaks kommunismikuritegude väljaselgitamised sootuks ära lõpetada.
Äsja 90. aasta juubelit tähistanud Vello Salo austamisel 5. novembril 2015 Okupatsioonide muuseumis esitleti tema elulooraamatut „Siin Vatikani raadio. Vello Salo lugu”. Selles raamatus on peatükk „Valge raamatu lugu”, mille kaudu saab avalikkus esmakordselt teada, kui ükskõikselt, pealiskaudselt ning hoolimatult suhtus rahva valitud Riigikogu omaenda komisjoni töösse.
2015. aasta suvel Riias toimunud seminaril „Okupatsioonikahjude hindamisest” tegi Eesti osas ettekande endise riikliku komisjoni ORURK tegevesimees Tallinna Memento Ühenduse esindaja Peep Varju. Aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid sooritanud kommunistlikul impeeriumil ja tema tänasel õigusjärglasel, kes on üle võtnud ÜRO-s Julgeolekunõukogu alalise liikme volitused, peaks olema palju raskem tõrjuda kolme Balti riigi ja Poola ühendatud kahjunõudeid.
Kuid see, mis järgnes meie enda ajakirjanduses, oli nagu halb unenägu: me nagu ei tohikski kahjusid sisse nõuda? Endised nõukogude korra ajakirjanikud ja kommunistid ärkasid ning tegid kiirelt taunivaid avaldusi ning peaminister, välisminister silmakirjalikke keerutusi „et vaid naabrist agressorit mitte ära pahandada”?
Mis puutub genotsiidiohvriks langenud tuhandetesse eesti lastesse ja nende vanema põlve saatusekaaslastesse ja okupatsioonivõimude röövitud Eesti kodanike varadesse, siis nende õigustatud kahjunõuete üle ei otsusta ei üks ega teine ega ka mingi kolmas valitsus. (Peep Varju 4/2015). Rahvusvaheline õigus ja Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 32 fikseerivad igaühe võõrandamatu õiguse kahjude hüvitamisele. Kui valitsus arusaamatul moel kingib need nõuded agressorile midagi vastu saamata, siis peab ta ise kahjud kodanikele hüvitama!
Nendele lihtsatele normidele juhtis tähelepanu enam kui 10 aastat tagasi riikliku komisjoni ORURK-i liige ja õigusteadlane Enn Sarv. 1997. aastal ilmus raamatuna tema põhjalik uurimistöö „Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus”. See oli okupatsioonide repressiivset poliitikat uurinud komisjoni (ORURK) kõige tähtsam töö.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
