Kultuur ja Elu 1/2013


Kultuur ja Elu 4/2012

 

 

 

 


Sõda ja rahu

Ikka on aeg-ajalt ebameeldiv tunne, kui põrkame kokku endast täiesti erineva inimesega, tema mõttemaailmaga, mis tekitab meis päris tihti rahulolematust ja frustratsiooni.

Peaksime nagu kõigega leppima ja püüdma rahus elada, aga tegelikult käib me vahel sõda: mehed-naised, noored-­vanad, mustad-valged, usklikud-uskmatud, rikkad-vaesed, abielus-vallalised, targad-lollid, ilusad-inetud, pikad-lühikesed, kõhnad-paksud, siledad-karvased, viisakad-mühakad, kommunistid-mittekommunistid, ausad-kurjategijad, suitsetajad-mittesuitsetajad, karsklased-joodikud, sportlased-mittesportlased, autoomanikud-jalamehed, terved-haiged, heterod-homod, eestlased-venelased, küüditajad-küüditatud, peremehed-palgalised...

Kummaline on jälgida inimesi näiteks laulupeo ajal lauluväljakul: siis küll ei näe rohkemat kui see, kas ollakse vanad või noored, mehed või naised. Rohkem infot pole otsa ette kirjutatud. Platsil saame kõik koos olla sõbralikud laulupeolised.
Minnes laiali algab aga taas sõda, mis tuleneb meie erinevustest: targad-lollid, vanad-noored, rikkad-vaesed...

70 aastat on möödas viimasest sõjast, kuid vaidlus, kas Eesti mehed Saksa mundris olid head või pahad poisid, kestab ikka aina edasi. Miks? Kui kaua veel peab sõdima õigluse eest? Kas oma kodu kaista ei tohigi? Niisiis, võitleme edasi – tõde ei põle tuleski!

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv