|
|
“Hea” kommunist
Kõige paremad valetajad on teatavasti kommunistid, kellest paljud jätkavad ka tänapäeva Eesti riigis. Sama teevad nende ülbed järeltulijad-pärijannad. Kõik vahendid valitsemiseks on head: valeta, laima, tühista!
Me oleme elanud pikalt mugavuse tsoonis: oleme lasknud kommunistidel koos nn vene maailmaga ehk venelastel pähe istuda. Punaste monumendid vahtisid 30 aastat meile kõikjalt vastu, iga viisnurka või muid mõrtsuka märke ja büste õigustati mingisuguse kultuurihämaga: küll pole mõistlik venelasi ärritada, küll on mõrtsukamärk ja okupatsioonisümbol kaunis kultuurinähtus jne jne. Seda õigustamist jätkub siiani.
Eesti jäi 1991 desovetiseerimata, punaste sigadused rahva kallal minevikus ei huvita Eestis enam kedagi ja Nürnberg II on toimumata.
Kordan üle: endine kommunismivang Mart Niklus on kirjutanud Rahvuslikus Teatajas: Miks kardetakse sõna desovetiseerimine? Kurb fakt: Eesti Vabariik on endist viisi jäänud desovetiseerimata ning on punast mõtlemisviisi ja Kremlimeelsust täis otsekui koer kirpe. Peaaegu kõik lähimineviku kommunismiehitajad peavad ennast nüüd “iseseisvuse taastajateks”, süüdistades kriitikuid, et nendest on “valesti aru saadud”.
Karjäärikommunist Siim Kallas on valmis saanud värske raamatukese pealkirjaga “MINA!”. Pealkiri ütleb kõik: mina tulin, mina olin, ja mina jään. Mind ja minu järeltulijaid ei kimbuta keegi. Minust te lahti ei saa, olen puutumatu “hea” kommunist. Ainult MEIE teame, mis on õige. Teised ärge segage!
Reformierakonna ja Kaja Kallase valed enne ja peale valimisi on õõvastavad meie kõrvadele, kuulajatele, kuid täiesti tavapärased valed neile endile.
Valedega saadi hääled, valedega tehti koalitsioon, valedega pressitakse maksud üles, vähendatakse toimetulekutoetusi jne jne. Nn idavedude skandaali venitatakse lõpmatuseni suurte ning väikeste valedega, ülbitsetakse komisjonides. Terves maailmas on Eestile häbi tehtud, sest olemegi nüüd tagasi langenud postsovetlikku aega.
Kommunistide valed ja väljamõeldised on vaid nende järeltulijatele endile usutavad. Enamus rahvast peaks nüüdseks juba nägema, et kõik ikka pole kuld, mis hiilgab: Toompeale sai seekord üleliia palju tühiseid moraalituid “häid” kommuniste.
Ootame järgmisi valimisi. Igal oinal võiks olla oma mihklipäev!
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
