|
President lahkus!
Eestis vahetus president. Tuleb öelda, et Kadriorust lahkunud Kersti Kaljulaid kukkus oma töös läbi: sekkus häbematult sisepoliitikasse, tegi rahva raha eest üle saja välisvisiidi (millest suur osa oli riigi seisukohalt küsitava väärtusega, isikliku nautlemise mõttes muidugi mitte), oli põlastav põlisrahva suhtes ja kaevas kaevikuid omaenda inimeste keskele. Vanad eestlased ütlesid selliste kohta – eputis.
Maksumaksja raha eest tehtud turismireisidest võiks välja tuua kaheldava väärtusega kohtumise Putiniga, kevadise Afganistanis käigu, aga ka viimase retke Aafrikasse või lõbusõidu polaarlaevaga Antarktikas. Kokku sai käike 143.
Tundub, et Eestist välja oli pidevalt vaja saada seepärast, et vihkamine oma rahva vastu oli nii suur. Öelda Eestist eemal olles, et osa rahvast on vihkamisväärne, et mina vihkan neid nende käitumise pärast? Kui põlastav võib olla oma hinnangutes president? Kui kaugele ta üldse minna saab?
Põlastada Eesti inimesi teistsuguse arvamuse eest… Milline ülbus ja külmus! Kui peetakse kõnesid koduvägivallast ja taunitakse seda igas kõnes, siis tuleks käituda ise eeskujuna. Kuid vastupidi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks kutsus ta ERM-i piduliste meelelahutajaks naisepeksja. Jutt on üks, tegu on teine!
Unustada ei saa ka matslikku käitumist riigikogu saalis spordidressikirjaga „Sõna on vaba”. Nagu aeg näitas, käis vaba sõnaga hoolimatult ringi eelkõige president ise. Teised ei tohtinud sõna võtta, kui hinnang tema postulaatidega ei ühtinud. Nüüdseks on üllitatud Kaljulaidi kõnede kogu „Sõna on vaba”. (Mis selle nn kogumiku pealkiri oligi, mille Brežnev üllitas?) Kes seda lugema hakkab? Lehitsesin minagi ekspresidendi sõnavõttude kogumikku – „rahvavalgustaja” eneseimetlus ning õõnsad sõnad.
Vabariigi presidendi viha peaaegu neljandiku Eesti Vabariigis elavate inimeste vastu oli mõistusevastane ja rumal. Kas see tuli intelligentsi puudusest, õelusest või intrigaanlusest? Kui positsioneeritakse end vaid ühte erakorda esindama, siis võiks ju pakkudagi ennast neile nõunikuks või mõneks teiseks partei asjameheks. Kersti Kaljulaid ei küündinud kogu rahva presidendiks. Kahju viiest aastast.
Rahuliku õhkkonna taastamiseks soovime jõudu uuele presidendile!
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
