Estonia viimased 63 minutit

TEKST: Matti Kurvits
Insener-konstruktor

Esitan selle laeva hukku uuriva loo värvilistes maalides, mis peaksid väljendama ESTONIA huku absoluutset tõde. Lisan siinjuures väga-väga karmi ja kurvad kommentaarid.

• Minu kolleeg, insener-konstruktor Saksa laevatehases eksis ühe arvuga, arvuga 25. Saatuslik inimlik eksimine sündis konstruktsioonibüroos, joonestuslaual. Visiiri hingede plaatkõrvade servade ristlõikepindala oli liiga väike. Käituriga 14 aasta jooksul sadamas visiiri üles-alla liigutamisel (koormamisel) metall voolavuspiiri lähedal väsis ja lõpuks purunes 28. septembril 1994. aastal kell 00.47. Sellest momendist alates hakkas tiksuma laeva hukkumise aeg, mis kestis 63 minutit.
  
   
  
• Visiir väsis ära, seda tõestab tugevusarvutus (vt KE nr 1/2021). Visiir raputas, näris, kangutas end ahelatest lahti ja uputas enda Läänemere põhja Utö saare ja Hiiumaa vahelisel alal kell 1.14. Laeva korpus oli truu, solidaarne ja järgnes visiirile kell 1.50, koos inimestega…
• Pärast visiiri hingede purunemist tekkis visiiris ideaalne kangisüsteem lukkude purustamiseks oma toetuspunktiga vöörtäävis. Süsteemi jõu mõjul rebenesid keevisest lahti küljelukkude kõrvad visiiril, samuti tekkis väga hea kiilu printsiip põiktala (tekipiim) läbinärimisel käituri kinnituse plaatkõrvade abil. Rambi riivide purustamiseks piisas vaid visiiri oma ürgsest massist (64 tonni). Visiiri käiturite kinnituse purustamine toimus n-ö möödaminnes.
• Atlandi lukk (põhjalukk) oli väga tugev, väga heas korras ja pidas vastu visiiri eksisteerimise viimase minutini (kell 1.14), kuni visiir vette kukkudes kangutas ise selle puruks poole sekundi jooksul 192 000-kilogrammise jõuga.
• Läänemerel ei ole selliseid jõude, mis Atlandi lukku väsitaks või purustaks. Visiirile mõjuvad mere lained toimisid peaaegu alati (85%) visiiri sulgemise suunas.
  
   
  
• Eesti reisilaev ESTONIA põrkus kokku tagasipöördel rahuajal Rootsi sõjalaevaga kell 1.21. Tugevas kreenis (37°) olev, juba uppuv laev ESTONIA sai veel ühe purustava löögi enne uppumist Rootsi allveelaevalt. See oli juba saatuse tahe…
• Kell 1.50 ESTONIA kadus veepinnalt. Aeg sai lihtsalt otsa.
• Rootsi riigi juhtkond aga lausa haiglaslikult varjab midagi. Mis on see „midagi”? Mina arvan, et me kõik teame seda.
• Saksa laevaehitaja raiub kindlalt, et laevas lõhkes lõhkelaeng või pomm, mis on tekitanud palju vandenõuteooriaid. Soome politsei eksperdid aga tegid kindlaks, et visiiril ei ole mingeid lõhkeaine jälgi. Laevas ei toimunud ühtegi plahvatust.
• Saksa laevaehitajad on ära lõiganud visiiril olevad purunenud hingede jäätmed. Muidugi „laboratoorseks uurimiseks”! Aga miks kõik? Ikka millegi varjamiseks. Kes seda lubas teha? Millised on labori tulemused? Õnneks on olemas fotod nende kohta.
• Tuhanded inimesed riskisid iga päev oma eluga, reisides laevaga ESTONIA kuni 27. septembrini 1994 aastal. Väga paljudel vedas. Need aga, kes astusid laevale 27. septembrikuu õhtupoolikul, nendel enam ei vedanud… Juba selle laeva projekteerimisel oli sisse programmeeritud tema saatus – ekspluatatsiooni ajal laeva paratamatu hukkumine.
• Kuidas küll rahvusvaheline ESTONIA huku uurimise komisjon, nende hulgas Jaan Metsaveer, füüsika-matemaatika teaduste doktor, tehnikaülikooli professor ja kõik teised (Rootsi, Soome) komisjoni liikmed üksmeelselt suutsid ainult arvamuse alusel, oletades, mitte millegagi põhjendamata, kirja panna muinasjutulise, füüsikalistele ja looduslikele seadustele vastukäiva seletuse „Lõpparuandes, 1977” visiiri lagunemise kohta? Kas doktorid ja professorid on lollid?! Või nad eksisid? Või hoopis nad on ära ostetud?
• Nii kummaline lugu siis ESTONIAGA. Punkt.