Viljandi Uue tänava põlispuude hävitamine. Fotokollaaz

Viljandlaste avalik kiri president Alar Karisele

Lp härra president Alar Karis!

Õnne ja õnnistust uuel ametikohal! Pöördume Teie kui ametisse astuva presidendi poole. Looduse, tarkuse ning põlvkondade side on meile oluline.
Oleme 738-aastaseks saava Viljandi murelikud kodanikud. Olles kaotanud oma linnavõimu vastu igasuguse usalduse, pöördume Teie poole, härra president.
Viljandi Linnavalitsus ja Viljandi Linnavolikogu on eraldunud rahvast. Viljandi juhid ei hooli enam Viljandist kui rohelisest linnast: läbimõtlematult on lühikese aja jooksul Viljandi kesklinnast maha võetud 66 elujõulist puud. Viljandi sümboliks on saamas Puiestee tänav, kus ei kasva ühtegi puud.
Viljandlastele ei tutvustatud Uue tänava allee hävitamise plaani üldse, õigemini tänava rekonstrueerimise projekti muudeti jooksvalt nii, et me saime tänaval planeeritava lageraie ulatusest teada alles siis, kui puudele olid juba joonistatud rohelised ristid.
Need vahtrad, pärnad ja tammed olid samuti viljandlased, nagu meiegi. Me olime nende seltsi, varju ja kaitset nautinud aastakümneid. Paljudel meist on nende puudega seotud erilised mälestused. Ja nüüd lihtsalt andis meie linnavalitsus nad „Vikatimehe”-nimelisele firmale ja meie pühad puud on täna internetis oksjonil!
Meie, viljandlased, korjasime oma puude kaitseks nelja päevaga 1441 allkirja. Me korraldasime mitu meeleavaldust, kus oli kohal ligi sada inimest. Me olime sunnitud pöörduma puude kaitseks linnavalitsuse vastu kohtusse. Sakalas ilmus palju arvamuslugusid puude kaitseks, teiste hulgas kirjanik Viivi Luigelt.
Loomulikult polnud meie teeremondi vastu, vaid oma puude poolt. Kavandatud jalgrattatee oleks ära mahtunud ka ilma puid kahjustamata, selleks oleks tulnud kasutada väiksemat tehnikat ja puude juuri kaitsta. Just sellise võimaluse valisid hiljuti näiteks Paide linnajuhid.
Uus tänav on Viljandis erilise kultuuriajaloolise väärtusega just selle poolest, et ta on piir vana ja uue linna vahel. Ühel pool tänavat seisavad vanalinna kaitsevööndisse kuuluvad 19. sajandi majad, teisel pool oli allee, sest just Uue tänava selle küljega algas uus, juba 20. sajandil ehitatud linn, kus paljud tänavad on olnud palistatud puudega.
Meie, allakirjutanud, „ei taha olla, ei ole, vaikiv lehekülg aegade raamatus”! Me pöördume abi saamiseks Teie poole, härra president. Palun tulge ja külastage meie 738-aastast Viljandit. Meil on veel uhkeid puid, meil on veel alles meie legendaarsed lossimäed rohkete põlispuudega. Palume neile Teie kaitset, sest loodus- ja muinsuskaitse ega kodanikuühiskonna head tavad Viljandis ei kehti ja juba homme võivad meie võimurid ka nende hävitamise eest mõnele vikatimehele peale maksta.
Aidake palun meil selgusele jõuda, kas see suur hulk Viljandi linna raha, miljon Eesti riigi raha ja koroonaraha, mis kiirustades (ja jäigalt keeldudes kodanike suure vastuseisu tõttu muuta projekti seda osa, mis puudutas puid ja jalgrattateed) on kulutatud Uue tänava gigantsele ümberehitamisele ja laia kergliiklustee rajamisele kesklinnas, pole seotud mõne kartelli või nn kickback’iga.
Täna on Viljandis väga paljud elanikud, eriti vanem põlvkond, juhtunust sügavalt traumeeritud. Liiga valus on vaadata seda hävitustööd. Samas, lapsed kasvavad ja näevad, et igal pool, ka linnas, võib teha lageraiet ning mitte hoolida elusast loodusest ja kodukohapärandist. Kolmkümmend aastat Eesti iseseisvumise taastamisest on küllalt pikk aeg, et loobuda sovetlikust elusa looduse mitteaustamise põhimõttest. Igal eesti inimesel peaks koos loodusega olema õigus väärikale kohtlemisele, värskele õhule ja oma puule.

Viljandis, 11. septembril 2021
(29 allkirja, nimed toimetusele teada)