In Memoriam
Endel Lindaja
28. märts 1925 – 12. juuli 2021

Kanadas lahkus üks viimaseid Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esindajaid, aastakümneid eesti sõjameeste mälestust hoidnud, pataljon „Narva” võitleja Endel Lindaja.

Endel sündis 28. märtsil 1925. aastal Võrus, kus möödus ka tema lapsepõlv koos kaks aastat noorema õe Siinaga. 1943. aastal lõpetas Endel Võru gümnaasiumi ja tegi sisseastumiseksamid nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli, masinaehitust õppima. Samal sügisel sai ta mobilisatsioonikutse, nagu kõik 1925. aastakäigu noormehed. Järgnes väljaõpe Heidelaagris, enne jõule jõudis Endel juba diviisi Wiking juurde Ukrainasse Narwa pataljoni täienduseks.
„Õppelaagris oli meid 2000 noormeest, sorteeriti välja need, kellel oli gümnaasium lõpetatud ja kes olid riigikaitseõpetust saanud. Korjati kokku 500 ja ainult 58 tulid eluga välja,” on Endel meenutanud.
Ukrainas haigestus Endel difteeriasse, palavik tõusis üle 40 kraadi, ta kaotas teadvuse. Pärast Lätis hospidalis olekut suunati Endel Lindaja Sicherheitspolizei Einsatz-Komandosse, kus ta teenis kuni Eestist lahkumiseni septembris 1944. Järgnesid lahinguõppused ja põllutööd Ida-Preisimaal, rinne Tilsiti all ja taganemine Taani.
Vangi langes Endel Lindaja inglaste kätte, sattus Uklei vangilaagrisse. Hiljem töötas ühe Indiast tulnud kindralmajori autojuhina. 1947. aastal siirdus Endel Inglismaale õppima. Pesi restoranis nõusid, et söögiraha saada. Edasi siirdus ta Kanadasse, kus kohtus abikaasa Elleniga, ehitas kodu ja perre sündisid kaks tütart.
Endel Lindaja osales aastakümneid aktiivselt eesti võitlejate ühingus, oli Hamiltoni võitlejate ühingu viimane esimees. Kui Ülemaailmne Eesti Sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja Võitleja keskuse otsusel Saksamaalt Kanadasse üle viidi, osales Endel Lindaja selle toimetuses ja talituses, olles üle 20 aasta ajalehe tegevtoimetaja. Võitleja pidas kaua vastu, sest kõik tema toimetuse ja talituse töötegijad tegid oma tööd missioonitundest ja ilma tasuta.
Kui kodumaa sai taas vabaks, külastas Endel sageli nii pealinna Tallinna kui ka armastatud lapsepõlveradu Võrumaal. 2012. aastal astus ta viimast korda kodumaal suure rahvahulga ette Sinimägedes Grenaderimäel, tuues esimehe kohusetäitjana tervitusi ülemaailmselt keskuselt.
Järgmisel aastal ilmus viimane Võitleja, mis kandis järjekorranumbrit 503. See oli 61. aastakäik. Endel kirjutas selles, et eesti mehed ja naised ei unusta Võitlejat iialgi. Lehe päises oli moto: „Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad!”
Endel oli sirgeselgne vanakooli rahvuslane, kes jäi aatele kindlalt truuks. Ta oli tõeline sõber, kellega suhtlemine ja koostöö oli ajalehe raskepärasele sisule vaatamata kerge ja rõõmus.
Endel Lindaja sai kutse viimsele rivistusele Odini suurde armeesse 12. juulil 2021 oma Hamiltoni kodus. Kahjuks ei täitunud tema soov saada puhkama relvavendade kõrvale Tallinna Metsakalmistule.
Hääd teed, kallis sõber, aitäh, et olid meiega!

Jaanika Kressa,
Võitleja peatoimetaja 2009–2013