Tõeline tõde Estoniast
ON SIIN

tekst: MATTI KURVITS,
insener-konstruktor

Estonia hukk on üks kummalisemaid ja traagilisemaid õnnetusi Eesti lähiajaloos. Viimasel ajal on avalikkuses esitatud terve rida uusi asjaolusid Estonia huku põhjuste kohta, mis on esile kutsunud ka arvukalt vandenõuteooriaid. Püüame järgnevalt anda vastuse laevahuku tegeliku põhjuse kohta ja seda 99% kindlusega.

Tähtsaim küsimus: mis purunes kõige enne ja miks purunes?

Kuna visiiri kinnitustaladel hingede plaatkõrvad olid aladimensioneeritud (vt tugevusarvutust), siis metalli väsimuse tõttu purunes 1994. aastal 28. septembril kell 00.47 kõige esimesena visiiri vasakpoolse kinnitustala hinge vasakpoolne plaatkõrv (ristlõigetes S1 ja S2). Seejärel purunes parempoolne plaatkõrv. Veidi hiljem purunesid parempoolse kinnitustala plaatkõrvad. Kohe nende järel purunesid kangi põhimõttel järgemööda mõlemad küljelukud (kõrvad visiiril).
Kell 00.55 – 1.11. Visiir põrkus vastu esimest põiktala (tekipiim). Visiir „näris läbi” selle põiktala ja 36 cm laiuse tekiplaadistuse umbes 16 minuti jooksul kinnitustalade all olevate plaatkõrvade „abil”, visiiri ülisuure massi (64 tonni) ja suurte veemasside pulseerivate löökide (kuni 12 tonni) mõjul vasakule küljele. See tekitas kriipivat heli, mis sarnanes laeva liikumisega rüsijääs. Seda kuulsid paljud tunnistajad. Kuna visiir oli juba siis ülemises osas umbes 30 cm võrra avatud, paiskus pidevalt surve all vett rambi külgede vahelt laeva sisemusse.
Kell 1.11. Juba siis oli visiir praktiliselt kinnitusest lahti. Visiir vajus ettepoole, rammis rampi, purustas järgemööda kõik kuus rambi kinnitust. Kuna ramp jäi visiiril oleva kaitsekarbi sisse, siis ramp „suunas” visiiri kindlalt otse ettepoole, samas purustades käiturite kinnitused laeva korpusel. Lõpuks purustas kangi põhi­mõttel visiiri alumise luku (Atlandi luku) kõik kolm plaatkõrva laeva korpusel. Loomulikult kõik need purunemised tekitasid paukuvat häält, mida kuulsid paljud tunnistajad. Sellest ka jutud plahvatustest.
Kell 1.14. Visiir vajus alla, vastu pirn-vööri, saades ise eesosas vigastatud, ja vajus mere põhja.

Kokkupõrge allveelaevaga

ESTONIA liikus Rootsimaa suunas uljalt edasi visiirita ja avatud rambiga, hakkas kiiresti täituma veega, kaldus paremale poole kreeni. Estonia juhid otsustasid viia laeva madalamale veekohta Hiiumaa suunas ja keerasid laeva järsku vasakule ümbersõiduks pöörderaadiusega umbes 110 meetrit. Järsul pöördel vasakule kaldus laeva sees olev vesi inertsi tõttu kiiresti paremale poolele ja sellega suurendas järsku ka kreeni umbes 37 kraadini.
Punkt C (vt joonist) oli sel ajal umbes 7–8 meetri sügavusel.
Kell 1.21. Laev keeras väga järsku ja ootamatult otseliikuvale vastutulevale Rootsi allveelaevale ette. Allveelaevnikud ei suutnud seda kokkupõrget vältida. Selle tagajärjel tekkis laeva paremale küljele umbes 1,6 m² suurune auk, millega seletub ka laeva väga kiire uppumine. See oli ka kõige kõvem ja kõige viimasem pauk („plahvatus”).
Kell 1.50. ESTONIA kadus veepinnalt. Ühtegi plahvatust laevas ei toimunud. Hukkus 852 inimest, pääses 137 inimest.

Laevahuku põhjustest

Laev uppus laeva projekteerija vigade tõttu:

• visiiri kinnitustalade hingede plaatkõrvade aladimensioneeritus (vt tugevusarvutust );
  
• visiir pole nähtav kaptenisillalt;
  
• visiir ja ramp peaksid toimima teineteisest sõltumatult, ka visiiri kadumise puhul.

Juba selle laeva projekteerimisel oli sisse programmeeritud tema saatus – ekspluatatsiooni ajal laeva paratamatu hukkumine. Jäi vaid oodata, millal see toimub? Vastus on meile tänaseks teada.
Sellest moraal (järeldus):

1. Saksa laeva projekteerijad eksisid. Eksimine on inimlik.
2. Rootsi poisid, ärge mängige sõja­mänge oma laevukestega seal, kus toimub väga tihe reisilaevade liiklus! Seal võib juhtuda väga paksu pahandust.

Jutud (vandenõuteooriad) plahvatusest, salakaubaveost, Nõukogude armee sõjatehnika müügist Läände, müstilise auto sisenemisest laevale, ründavast Vene allveelaevast, Rootsi kaitsvast allveelaevast, suurest veesurvest seestpoolt visiirile, kividest merepõhjas ja palju sellist jura – kuuluvad nüüd raudselt anekdootide valdkonda.
Lõpparuandes kirjeldatud visiiri lagunemise käik on füüsikalistele ja looduslikele seadustele vastukäiv.
Kui kasutada siin sõna „oleks” (mis on teatavasti paha poiss), siis: kui laeva projekteerija (valmistaja) OLEKS kirjutanud visiiri hinge plaatkõrva joonisele mõõtarvu 25 asemele 70 või rohkem, siis 9733 tonni kaaluv, 155,4 meetrit pikk ja kaunis laev ESTONIA liiguks veel praegugi Tallinna ja Stockholmi vahel, samuti 852 uppunud inimest tunneks elust rõõmu meie keskel.
Niisiis, mõistatuste mõistatus Estonia huku kohta on üksikasjalikult lahendatud. Jääb vaid üle selle mõistatuse lahendajale riikliku preemia esitamine.

* * *

Artikli autor, insener-konstruktor Matti Kurvits, on töötanud 36 aastat Tallinna Masinatehases. Ta on kolme leiutise autoritunnistuse omanik. Leiutised on seotud õhkjahutite ventilaatorite (Ø 2,8 m ja Ø 5,0 m) konstruktsiooniga.