Kultuur ja Elu 1/2021

Kultuur ja Elu 4/2020

 

 

 

Krahv Karl Wilhelm von Toll

tekst: Jüri Kotšinev


Karl von Toll George Dawe maalil.
Foto Wikipedia

Karl Wilhelm von Toll (1777–1842) pärines vanast saksa soost, mis oli tuntud alates XI sajandist. Tollide suguvõsa asus Liivi- ja Eestimaal ja oli üks vanemaid Eestimaal elanud baltisaksa suguvõsasid.

Karl von Toll sündis 8. aprillil 1777 Läänemaal Keskvere mõisas. Tema isa oli sõjaväelane, leitnant Konrad Friedrich von Toll (1749–1821) ja ema Justine Wilhelmine (neiupõlves von Ruckteschell, 1752–1808). Karl Wilhelm oli perekonnas teine laps, tal oli kolm venda ja viis õde.
Karl Wilhelm von Toll asus õppima Jalaväe Šlahta Kadetikorpusesse (1. kadetikorpus) Peterburis. Korpuse direktoriks oli tol ajal Mihhail Goleništšev-Kutuzov. Juhtus nii, et Karl Tollist sai direktori lemmikõpilane. Toll pidi Kutuzovi loenguteks joonistama tahvlile skeeme ja plaane, mis näitas Kutuzovi suurt usaldust õpilase suhtes. Peale korpuse lõpetamist 1796. aastal määrati Karl von Toll porutšiku (leitnandi) auastmes Tema Keiserliku Kõrguse Kaaskonda kortermeistriteenistusse. Karl von Toll osales Aleksander Suvorovi Napoleoni-vastases Šveitsi sõjakäigus ja ta ületas koos Suvoroviga Alpid. 1799. aasta novembris annetati Karl von Tollile Suvorovi ettepanekul Püha Anna ordeni 4. järgu teeneterist. Selle sõjaretke ajal tutvus Karl Toll tulevase keisri Aleksander I venna, suurvürst Konstantin Pavlovitšiga, ja sõbrunes kindral krahv Mihhail Miloradovitšiga, kelle salgas ületas Saint Gotthardi mäekuru, võideldes Napoleoni vägedega. 1800. aasta aprillis ülendati Karl Wilhelm von Toll majoriks.
Napoleoni vastases kolmandas koalitsioonisõjas 1805. aastal osales Karl von Toll Vene vägedes ja võttis osa kuulsast „kolme keisri lahingust” Austerlitzi all.
Vene-Türgi sõja ajal (1806–1812) osales Karl von Toll Turbati, Ismaili, Brailovi ja Žurža lahingutes. Tänu kindral-adjutandi Pjotr Mihhailovitš Volkonski eestkostele viidi Karl von Toll armeest üle kortermeisterteenistusse ja ülendati polkovnikuks. See toimus 11. septembril 1811.
1812. aasta Isamaasõja alguseks oli Karl von Toll Vene 1. Läänearmee kindral-kortermeistri ametisse määratud. Koos 1. Läänearmeega osales Karl von Toll lahingutes Ostrovno, Vitebski ja Smolenski all.
Sellest ajast, kui vägede juurde määrati uus ülemjuhataja Mihhail Goleništšev-Kutuzov (1812. aasta august) sai Karl Tollist kõikide Vene armeede ülemkortermeister. Sellest hetkest peale osales Karl von Toll vägede ülemjuhataja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi strateegiliste plaanide väljatöötamisel ja vägede operatiivses juhtimises. Karl von Tollil oli võime orienteeruda lahingutegevuses ja kasutada maastiku eelised vägede paigutamisel ning samuti suutis Toll õigesti ära arvata vastaste vägede suurust ja nende tegevuse suunda. See oli harvaesinev võime tollases Kutuzovi juhitud ühendatud Vene armeede staabis. Karl von Toll osales 1812. aasta sõja pealahingus Borodino all
7. septembril 1812, mille eest sai Püha Georgi ordeni 4. järgu teeneteristi. Toll osales Borodino lahingu järel peetud nõupidamisel Fili külas, kus otsustati jätta maha Moskva linn. Karl von Toll osales Tarutino lahingus ning Malojaroslavetsi lahingus peale seda, kui Napoleon alustas oma kuulsat taandumist Moskvast. Toll osales samuti Vjazma ja Krasnoje lahingutes ning sai nende lahingute eest 1812. aasta novembris ülendatud kindral-majoriks.


Lahingus Borodino all 7. septembril 1812 teenis Karl von Toll välja Püha Georgi ordeni 4. järgu teeneteristi. Foto: Wikipedia / Baron Lejeune maal


Peale ülemjuhataja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi surma 26. aprillil 1813 määrati Karl von Toll keiser Aleksander I kaaskonna ülemkortermeistriks. Toll osales Vene vägede Euroopa sõjakäigus Napoleoni vastu. Toll võttis osa Bautzeni, Dresdeni ja Kulmi lahingutest ning Leipzigi all toimunud suurest „rahvaste lahingust” 16.–19. oktoobril 1813, kus teenis Austria feldmarssali vürst Karl Philipp Schwarzenbergi staabis perioodil, kui Schwarzenberg oli ühendatud liitlasvägede ülemjuhataja.
Leipzigi vallutamise eest ülendati Karl von Toll 1813. aasta oktoobris kindral-leitnandiks.
Selles auastmes osales Karl von Toll 1814. aasta sõjakäigus Prantsusmaal, kus võttis osa lahingutes Brienne-le-Château, Bar-sur-Aube, Troie, Arcis-sur-Aube ja Fère-Champenoise all. Karl von Toll võttis osa Pariisi vallutamisest 30. märtsil 1814 liitlasvägede poolt, mida juhatas tuntud väejuht Barcay de Tolly ning osales Viini kongressi töös (september 1814 – juuni 1815).
1814. aasta detsembris annetas Austria keiser Franz I Karl von Tollile Austria Keisririigi pärandatava parunitiitli.
1815. aastal määrati Karl von Toll Vene vägede peastaabi kindral-kortermeistriks. Kuni 1820. aastani kogus Karl von Toll materjale 1812. aasta Isamaasõja kohta.
1823. aasta märtsis määrati Karl von Toll armee topograafiakorpuse ülemaks. Sama aasta aprillist sai Karl von Tollist 1. armee peastaabi ülem. Seda armeed juhatas tol ajal jalaväekindral Fabian Wilhelm von Osten-Sacken.
Karl von Toll osales 1825. aasta dekabristide mässu mahasurumisel Peterburis Senati väljakul ning Venemaa lõunakubermangudes.
Karl Tolli edukas karjäär jätkus ka uue Vene keisri, Nikolai I ajal. Nikolai I piduliku kroonimise ajal 1826. aasta augustis ülendati Karl Toll jalaväe täiskindraliks. Vene-Türgi sõjast (1828–1829) võttis Karl von Toll osa Vene 2. armee peastaabi ülemana.
2. armeed juhatas tol ajal jalaväekindral Ivan Dibitš. Vene-Türgi sõja eduka lõpu puhul annetas keiser Nikolai I Karl von Tollile Vene Keisririigi krahvitiitli. See toimus 1. juunil 1829. Sama aasta septembris sai Karl von Toll keiser Nikolai I-lt Püha Georgi ordeni 2. järgu teeneteristi.
1830. aasta jaanuarist oli Karl von Toll määratud Riiginõukogu liikmeks.
1830. aasta detsembris puhkes Poola ülestõus ja Karl von Toll määrati ülestõusu maha suruma saadetud ekspeditsioonikorpuse juhataja, kindral Ivan Dibitši alluvusse. Karl von Toll oli selle korpuse peastaabi ülemaks. Kindral Ivan Dibitš suri 1831. aasta mais ja Karl von Toll määrati ajutiselt Poolas asuvate Vene vägede ülem­juhatajaks. 1831. aasta juunis määrati Poolas asuvate Vene vägede juhatajaks kindral-feldmarssal Ivan Paskevitš, kellega Karl von Tollil tekkisid erimeelsused. Selle tulemusel lahkus Karl von Toll tegevteenistusest.
1833. aasta oktoobris määrati Karl von Toll keiser Nikolai I käsuga Teede­valitsuse Departemangu ülemaks.
1836. aasta detsembris valiti Karl von Toll Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks.
Karl von Toll teenis oma teenistuse jooksul välja Püha Anna ordeni
1. järgu (1812), Püha Vladimiri ordeni 2. järgu (1813), Püha Aleksander Nevski ordeni (1824), Püha Vladimiri ordeni 1. järgu (1829) ja Püha Apostel Andreas Esmakutsutu – Vene Keisririigi kõrgeima ordeni (1831).
Krahv Karl Wilhelm von Toll suri 23. aprillil (vkj) 1842 65-aastaselt Peterburis ja ta maeti Eestimaal Tollide perekonna Aruküla mõisa hauakabelisse.
Karl von Toll oli hiilgavate võimetega ja tema kaasaegsed on rääkinud temast kui teadlasest ning ülivõimekast haritlasest. Tema iseloomus põimusid temperament ning isiklik vaprus. Tegemist oli kasuahnusest vaba ja tagasihoidliku natuuriga. Temast peeti lugu ja teda austati kaaslaste ja kolleegide poolt nii armees kui tsiviilteenistuses.


Von Tollide suguvõsa kabel Aruküla mõisapargis. Foto Wikimedia

Abielust Lihula Karoline Olga von Strandmanniga (Lihula mõisniku, jalaväekindral Gustav von Strandmanni tütar) sündis Karl Wilhelm von Tollile seitse last:

  • Krahv Alexander von Toll (1816–?, abielust Anna von Loebeniga kaks poega ja tütar)
  • Krahv Konstantin von Toll (1817–1884, abielust vürstitar Jekaterina Dolgorukovaga kaks tütart)
  • Krahv Nikolai von Toll (1819–1880, abielust Jekaterina Ignatjevaga poeg ja tütar)
  • Krahvinna Elisabeth von Toll (1821–1865, abielust Ernst Wilhelm Rembert vabahärra von Ungern-Sternbergiga kolm tütart)
  • Krahvinna Alexandrine von Toll (1831–1899, abielust krahv Carl Anselm Friedrich Wilhelm Alfred Franz Eckbrecht von Dürckheim-Montmartiniga kaks poega ja kolm tütart)
  • Krahvinna Helene Charlotte von Toll (1834–1910, abielust krahv Constantin Ferdinand Magnus von der Pahleniga kolm poega ja neli tütart)
  • Krahv Karl Wilhelm von Toll (1834–1893, abielust Helene von Strandemanniga kaks tütart)


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv