Silvia Leitu – imelised akvarellid

tekst: Reet Mark,
ERM-i kuraator

Kunstnik Silvia Leitu. Foto: ERM

Eesti Rahva Muuseumis sai vaadata pagulaskunstnik Silvia Leitu meisterlikke akvarellijoonistusi Eesti rahvarõiva teemal. Kunstniku loomingust leiab ka kummaliselt glamuurseid õrnavärvilisi figuraalseid akvarellkompositsioone, millega kogus ta tuntust eelkõige rootslaste seas.

Silvia Leitu sündis 1912. aastal Tartus. Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist 1931. aastal astus ta Pallasesse ja õppis seal kuni 1939. aastani, lõpus Nikolai Triigi ateljees. 1938. aastal omandas ta samas joonistusõpetaja kutse. Õppimine venis pikemaks, sest alates 1936. aastast töötas Leitu Vanemuises väga eduka kostüümikunstnikuna.
Juba sel ajal hakkas ta ka looma uhkeid tualette seltskonnadaamidele. 1939. aastal kutsuti kunstnik Estoniasse, kus ta töötas 1941. aastani. Sama aasta märtsis lahkus ta koos abikaasaga, arhitekt Harald Tannbergiga Saksamaale, kus mees asus end Müncheni ülikoolis täiendama. Paraku polnud olud aga soodsad ja juba sügisel tuli Leitu sealt tagasi. Nii juhtuski, et suure Tallinna pommitamise ajal istus ta parajasti Estonia garderoobis ja õmbles kostüümi. Kolm päeva pärast õnnelikku pääsemist sõitis ta tagasi Münchenisse. Rohkem ta koju ei saanud.
Kuni 1946. aastani täiendas ta end Müncheni kunstiakadeemias Emil Preetoriuse juures ja Sturmi era­ateljees ning töötas kohalikus teatris Kammerspile kostümeerija ning kostüümikunstnikuna. 1949. aastal sündis perre poeg Lavran. 1951. aastal sõitis pere korraks Rootsi Silvia Leitu vanematega jumalaga jätma, sest pereisa ootas ametipost Venezuelas. Aga siis leidsid nad Rootsis endale valge unistuste maja ja jäidki 1953. aastal sinna lõplikult elama. Silvia Leitu töötas kostüümikunstniku, sisekujundaja, moekunstniku ning raamatuillustraatorina. Ta esines oma unenäoliste akvarellidega paljudel näitustel ning erinevalt enamikust eesti pagulaskunstnikest lõi läbi ka rootslaste seas. Kahjuks oli tema elu võrdlemisi lühike, 1969. aastal suri ta leukeemiasse.

Silvia Leitu 1949. aastal valminud rahvariiete­aineline seeria: Harjumaa ja Muhumaa. Fotod: Auctionnet

Võluvad rahvariide akvarellid ja mitte ainult

Varased rahvariietega akvarellid meenutavad väga ta kostüümi­kavandeid. Kujutatavad poosid on võrdlemisi jäigad, riided detailideni väljatöötatud ning ka korralikult paikkonniti määratavad. Ühest rahvariidekomplektist võib olla päris palju sarnaseid pilte, muudetud on kas käte asendit või pandud figuur vaatama teisele poole. Tihtipeale antud kätte kas raamat või rätik. ERM-i näitusel hoiab üks Muhu noorikutest näiteks käes sirpi. Varaseim dateeritud n-ö rahvariide akvarell, mille olen leidnud, on õllekapaga mulgi naine, mis pärineb aastast 1946.

Silvia Leitu, Kolm figuuri, akvarell, 1953. Foto: Auctionnet

Väga võluvad on tööd, mille valmimisaeg jääb 1950-ndatesse aastatesse. Siis on figuuride poos märksa vabam ning riided antud meeldiva üldistusega, ehtakvarelliliku vaba voolavusega. Neis tunneb ära ka Leitu kompositsioonidele omase muheda huumori. Näitusel esindavad sellist laadi Emmaste ja Muhu neiud. Lisaks eesti rahvariietele on Leitul soome ning rootsi riietes modelle, nende seas mõnigi noormees.
Silvia Leitu tüdrukutest on mitmel korral välja antud postkaarte. Esimest korda ilmselt 1952. aastal. Mina olen näinud kaarte kahest sarjast. Esinduslikum, kahepoolne ning paksul faktuursel paberil seeria ilmus 1950-ndate aastate teisel poolel, võib-olla isegi 1960-ndatel aastatel.
Silvia Leitu rahvariide aineliste tööde kõrvale on kunstnik loonud ka meeleolukaid, kummaliselt glamuurseid õrnavärvilisi figuraalseid akvarellkompositsioone, millel põhines kunstniku tuntus Rootsi kunstielus. Nüüdse teadmisega liigitaksin ma Leitu selle loomingupoole üheks huvitavamaks pagulaskunsti tahuks, mis vääriks põhjalikumat uurimist.