|
|
Õigustamatu amnestia
„(---) Kommunistliku süsteemi kuritegusid eitatakse või õigustatakse eri ettekäänetel. Ei idas ega läänes ole toimunud enesepuhastust. Ükski riik ei ole ennast vabastanud oma kommunistlikust minevikust, nagu Saksamaa puhastati natsidest. Eesti kaotused kommunistliku ja natsistliku totalitarismi tagajärjel ei piirdu ainult mõrvatute, küüditatute ja sõdades langenutega.
Eesti kaotus on ennekõike Eesti elukvaliteedi, eesti moraali, eesti oskuste langus. Totalitaarse režiimi inerts on Eestis hoopis suurem, kui seda vabanemise rõõmus endale tahtsime tunnistada.
Teiseks hakkab paljude jaoks hägustuma süü ja süütuse küsimus. See on isegi nii kaugele läinud, et Eesti Vabariigi Riigikogu mälestustahvlil on jäädvustatud võrdselt tähestiku järjekorras nii need, kes küüditati, arreteeriti ja mõrvati, kui ka need, kes küüditasid, arreteerisid ja mõrvasid ning hiljem selle eest süüdi mõisteti või ebamugavate tunnistajatena ära tapeti. Minevikuga leppimine on vajalik, kuid see ei tohi toimuda ajaloolise tõe arvel. (---) Lennart Meri, „Kommunismi must raamat”, 2000.
Käesolevas numbris juhib Jüri Estam inimeste tähelepanu ebanormaalsest salajasest õigusvastasest amnestiast KGB-le & okupatsiooniaja Vene käsilastest kurjategijatele Eestis, kus eksisteerib juba 30 aastat selline poliitiline-juriidiline süsteem, mis kaitseb äraandjaid, roimareid, aga ka muidu probleemselt käitunud ja käituvaid isikuid, nende hulgas nõukogude aastatel idast sisserännanuid, võtmata neid vastutusele okupatsiooniaegsete õigusrikkumiste eest. Säärane keeldumine tõele näkku vaadata ohustab Eesti julgeolekut isegi tänapäeval.
Tartu KGB polkovnik Anti Talur lahkus (põrgusse) sel suvel, kuid ei pidanud kuritegude eest vastust andma, tema hingel olid mitmete vabadusvõitlejate represseerimised alates Mart Niklusest, Jüri Kukest jt. Seltsimees Talur on vaid üks nendest, kel lasti vabas Eestis rahulikku elu elada kuni surmani. 23 aastat tagasi kustus rahulikult oma kodus (mitte vanglas) NKVD mõrtsuka Idel Jakobsoni eluküünal, kelle hingel on tuhandete eestlaste elud.
Vene käsilaste järeltulijatel on millega rahul olla.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
