Kindral-leitnant Georg Johann von Glasenapp

tekst:Jüri Kotšinev

Georg Johann von Glasenapp. Foto: wikipedia.org

Georg Johann von Glasenapp (1750–1819) pärines vanast aadlisuguvõsast. Tema esivanemad olid XVI sajandil Liivimaale asunud. Venemaa Keisririigi  eest osales ta mitmetes lahingutes ja teenis välja tsaariiigi kõrged tunnustused.

Georg Johann von Glase-n­app sai põhjaliku koduhariduse. Peale muude õppeainete omandas tule­vane kindral-leitnant hästi ka võõrkeeled. Sõjalist teenistust alustas Georg Johann von Glasenapp 1764. aasta juulis 3. grenaderipolgus. 1765. aasta septembris ülendati von Glasenapp seersandiks. 1770. aastal viidi ta üle Simbirski musketäripolku. Selleks ajaks oli von Glasenapp lipniku auastmes. Selle polgu koosseisus osales Glasenapp Vene-Türgi sõjas (1768–1774). Ta võttis osa Larga ja Kaguli lahingutest. 1771. aasta jaanuaris ülendati von Glasenapp lahingutes üles näidatud vapruse eest alamporutšikuks (alamleitnandiks) ning viidi üle Staro-Oskolski musketäripolku. Talle anti porutšiku (leitnandi) auaste. 1771. aastal osales von Glasenapp lahingutes Bukaresti all ja Giurgiu kindluse vallutamisel.
1773. aastal viidi von Glasenapp üle kaardiväe kürasiiripolku. Selle koosseisus osales von Glasenapp Silistria lahingus.1776. aastal ülendati von Glasenapp rittmeistriks (kapteni auaste ratsaväes) ning 1784. aasta augustis sekund-majoriks (XVIII sajandil Vene armees ohvitseri auaste kapteni ja majori vahel).
Vene-Türgi sõja (1787–1791) ­alguses kamandas Glasenapp kergejalaväe erikorpust. Korpus mängis tähtsat rolli Pruti jõe ületamisel 1789. aasta suvel. Tänu selle korpuse julgele tegutsemisele õnnestus vabastada türklaste vangist 1127 kohalikku mittemoslemist talunikku. Glasenappi jaoks järgnesid lahingud Tõganka ja Sanga all ning kuulus türklaste ­armeekindluse staatust omava
Ismaeli kindluse vallutamine.
1792. aasta oktoobris ülendati von Glasenapp polkovnikuks ja viidi üle Ordenski (Ordeni) kürasiiri­polku. 1795. aasta märtsis viidi von
Glasenapp üle Nežini karabinjeeridepolku. Sama aasta novembris autasustati teda Püha Georgi ordeni neljanda järguga. See autasu oli seotud von Glasenappi 25 teenistusaasta täitumisega. 1797. aasta jaanuaris viidi von Glasenapp üle Jamburgi kürasiiripolku.
Uus keiser Paul I (valitses 1796–1801) ülendas von Glasenappi polkovnikuks 1798. aasta juulis. Sama aasta oktoobris sai temast kindral-major.
1799. aasta jaanuaris määras keiser Paul I von Glasenappi loodava Keiser Paul I nimelise tragunipolgu ülemaks. Nimetatud väeosa pidi Glasenapp isiklikult moodustama ja üles ehitama. Polgu formeerimise kohaks oli määratud Harkovi linn. Glasenapp ei jõudnud seda tööd alustada, kui Paul I käsu ära muutis ja Glasenapp oli sunnitud jääma erru 1800. aasta märtsis.
Kui troonile tõusis uus keiser, võimult kukutatud ja tapetud Paul I poeg Aleksander, siis kutsuti von Glasenapp uuesti teenistusse ja 1801. aasta märtsikuus määrati ta äsja formeeritud Nižegorodski tragunipolgu komandöriks.1803. aasta novembris määrati von Glasenapp Kaukaasia liinil sõdivate vägede inspektoriks. Kaukaasias näitas von Glasenapp ennast võimeka inspektorina ja energilise sõjandust tundva administraatorina. Ta juhtis 1804.–1805. aastal lahingutegevust kohalike mägilaste vastu. Peale terve rea kaotusi, mida kabardiinid venelastelt said, suutis von Glasenapp sundida kabardiine Vene Impeeriumile truudust vanduma. Vene-Pärsia sõja ajal (1804–1813) vallutas von Glasenapp oma üksustega 1806. aasta juunis hästi kindlustatud Derbenti kindluse.
1807. aastal määrati Georg ­Johann von Glasenapp Siberi ­kaitseliinide ülemaks ning 1815. aasta detsembris määrati ta Siberi erikorpuse ülemaks. Seal tegutses ta Siberi kasakavägede eesotsas ja korraldas teede ning sildade ehitust.
Georg Johann von Glasenapp teenis oma elu jooksul välja Püha Vladimiri ordeni teise järgu (1804), Püha Anna ordeni esimese järgu koos teemantidega (1805) ja Püha Aleksander Nevski ordeni (1812). Georg Johann von Glasenapp suri Omskis 69. eluaastal.