Praegused gümnasistid tegid kevadel protestiks inimketi ümber armsaks saanud koolimaja. Foto: Alex Tervinsky

Rakvere linnaisade „kingitus” virulastele
Eesti Vabariigi 100. aastal

tekst: Peep Varju
Rakvere Gümnaasiumi vilistlane 1956. aastast

Rakvere linnavõimude juubeliaasta kingitus oma rahvale sai selgeks käesoleva aasta septembrikuus, kui hoolimata linnakodanike ja tuhandete virulaste vastuseisust tehti otsus kinnitada detailplaneering uue riigigümnaasiumi hoone ehitamiseks linna kesksele väljakule otse vana koolihoone vastu.

Meie riigi juubeliaastal soovisid väga paljud teha tegusid, mis oleksid väärt kingitused Eestile. Juubeliaasta jooksul ongi toimunud hulgaliselt meeldejäävaid üritusi, mis on iseloomustanud eesti rahvast parimast küljest. Need kõikjal Eestis vabatahtlikult oma algatusel sündinud teod on pakkunud palju rõõmu.
Mitu aastat tagasi laste kaasamisega alustatud tammede kasvatamine ning istutamine Eesti riigi 100. aasta tähistamiseks põlistab meie vabaduse vaimu sajanditeks. Virumaalt on tuua hea näide Ilumäe külavanema Villu Jahilo algatusel 100 tamme istutamine Vanapere põlistalu maadele. Arheoloogiliste väljakaevamistega on selgeks saanud, et siin on põldu haritud juba neli tuhat aastat. Igale istutatud puule on peremees püüdnud anda tähendust, mis jäädvustaks möödunud sajandil Eesti vabaduse teel toimunut.
Üheks parimaks kingituseks kümnetele tuhandetele eestlastele ja ka muust rahvusest Eesti kodanikele sai 23. augustil 2018 Maarjamäel avatud Kommunismiohvrite Memoriaal. Enam kui 22 000 nimega ja ainulaadse lahendusega memoriaal on saanud kiitvaid hinnanguid. Võib ütelda, et eesti rahvas on sellise lahendusega mälestuskompleksi omaks võtnud. Kui „Eesti 100” pidulike ürituste algus oli 28. novembril 2017 Tallinnas Metsakalmistul kenotaafi avamisega Eesti riigivanematele, kes kommunismiohvritena puhkavad nimetutes haudades kaugel kodumaast, siis nüüd on kümned tuhanded Eesti kodanikud samal kombel sümboolselt kodumaale tagasi jõudnud.

Rakvere linnavõimude „kingitus”

Hoopis teisest puust on Rakvere linnavõimude juubeliaasta „kingitus” oma rahvale. See sai selgeks käesoleva aasta septembrikuus, kui tehti otsus kinnitada detailplaneering uue riigigümnaasiumi hoone ehitamiseks linna kesksele väljakule otse vana koolihoone vastu.
Poolteist kuni kaks aastat on käinud aktiivne võitlus niisuguse lahenduse tagasitõrjumiseks. 2017. aastal kogusid Rakvere Gümnaasiumi vilistlased tuhandeid allkirju oma maja kaitseks. Praegused gümnasistid tegid kevadel protestiks inimketi ümber armsaks saanud koolimaja. Eesmärgiks on olnud tungiv soov säilitada gümnaasiumihariduse andmine Eesti ühes kaunimas koolihoones ka uue riigigümnaasiumi puhul. Eestis on sellise lahenduse poolt võimalik nimetada mitu positiivset näidet. Muinsuskaitseamet on kirjas Rakvere linnavalitsusele nimetanud Võru, Viljandi ja Valga vanu koolimaju, mis on samuti kaitse all.
Meie kooli vilistlase, arhitekt Alar Kotli projekti järgi 80 aastat tagasi ehitatud ja 1. novembril 1938 avatud kool on olnud ja jäänud Rakvere linna keskseks ning kaunimaks hooneks. Kooli alguseks on 1912. aasta, kui avati Rakvere Poeglaste Gümnaasium. Sellest sai Virumaa esinduskool, kuhu tuli õpilasi kogu maakonnast alates põhjarannikust kuni Peipsi järve kaldani. Selline staatus ja kõrge maine säilis ka kõige süngematel stalinismi 1950-ndatel aastatel, kui koolis õppisid esimeste lendude vilistlaste lapsed Virumaalt. Osa vanu õpetajaidki olid need, kes 1920-ndatel alustasid samas koolis õpetaja ametis.
Vabadussõjas võitlesid Rakvere gümnasistid kooliõpilaste roodus nii nagu Tallinna Reaalkooli, Tartu Treffneri Gümnaasiumi jt tuntud koolide õpilased. Eesti vabaduse eest elu andnud koolipoiste mälestus jäädvustati koolimaja seinal marmortahvlile. Raha selleks koguti heategevuslike ürituste ja annetuste kaudu. Koos nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal kadus majaseinalt marmortahvel. Taas vabaks saanud Eestis tehti uus mälestusplaat ning enam kui kuuskümmend aastat hiljem, viimase kapitaalremondi ajal, leiti aula pööningult ära peidetud originaal.

Koolipoiste vastupanu võõrvõimule

Vabadussõja võidust saadud vaimsus oli koolis tugev ja seda väljendas parimast küljest uues hoones 1938. aastal alanud õppeaastal direktor Harald Jänes. Ta nimetas kooli tähtsamate eesmärkide seas peamisena õpilaste isamaalist kasvatust. Õpilased tõestasid koolist saadud vaimsust kaks aastat hiljem alanud nõukogu okupatsiooni esimestest päevadest. Rakvere koolipoisid nii gümnaasiumist kui ka kaubanduskoolist alustasid avalikku ja aktiivset vastupanu kommunistidele lendlehtede levitamisega kohe kooliaasta algul septembris 1940. Vastupanu sai hoogu juurde eriti pärast kommunistide jõhkrat kuritegu koolimaja vastas asunud Vabadussõja mälestussamba õhkulaskmisega 21. oktoobril 1940. Õpilased kogunesid protestiks purustatud samba juurde otse koolist, viisid sambatükke koju, järjekindlalt toodi samba jalamile lilli ning süüdati küünlaid.
Ei hoolitud salajasest varitsusest, millega fikseeriti kõiki neid, kes varjamatult avaldasid austust Eesti vabaduse eest langenuile. Trükiti ja levitati lendlehti, jaanuaris 1941 toimunud nn Ülemnõukogu valimiste eel rebiti Rakveres plankudelt maha juunikommunistide Karl Säre ja Nigol Andreseni plakateid. Detsembris 1940 algasid vahistamised. Vangistatud õpilasi piinati julmalt ja sõja puhkedes viidi nad koos teiste poliitvangidega Venemaale vangi­laagritesse. Rakvere koolipoiste vastuhakk okupantidele oli sedavõrd ootamatu, et fikseeriti Eestist Moskvasse Keskkomitee sekretärile A. Andrejevile läkitatud aruandes. Vahistatud õpilaste saatuseks sai kas surmaotsusega määratud mahalaskmine või hukkumine vangilaagri ebainimlikes tingimustes. Poiste teadlikust vastupanust võõrvõimule saame aimu KGB arhiivis säilinud dokumentidest. Neis oli kirjas salaorganisatsiooni üks juhtlausetest: „Kui langeb üks, siis asemele tulevad uued võitlejad.”
Saksa okupatsiooni aastail väljendati isamaalist hoiakut sellega, et suhteliselt palju gümnaasiumi õpilasi eelistasid sundmobilisatsioonile ­Saksa armeesse nn kolmandat teed. Nad põgenesid üle lahe Soome hõimurahva juurde eesmärgiga võidelda Soome armees sama punasüsteemi vastu. Soomepoisteks saanud koolivennad on hiljem tunnistanud, et neid suunasid sellele teele sõja ajal mitmed õpetajad. Kokku on tänaseks selgunud vähemalt 40 vilistlast-soomepoissi ja kahel neist õnnestus pärast sõda saada oma gümnaasiumis õpetajaks.
Üks soomepoistest oli meie legendaarne matemaatikaõpetaja Ado Pajo. Vilistlaste algatusel tekkis 2006. aastast Ado Pajo mälestusmedaliga kaunis traditsioon õpetaja mälestuse jäädvustamiseks. Igal aastal kooli lõpetamise pidulikul aktusel antakse üle Ado Pajo mälestusmedal lennu parimale matemaatikule. Koolis valitsenud tugevat isamaalist vaimu ja ühtehoidmist kinnitab seegi fakt, et mitmel soomepoisil õnnestus uue nõukogude okupatsiooni esimesel aastal lõpetada gümnaasium oma koolis. Teadlastena olid väljapaistvamad nende seas füüsik ja akadeemik Juhan Ross ning tunnustatud õigusteadlane Heinrich Schneider. Kõigile tuntud kirjanik Raimond Kaugver oli soomepoiss, kes kodumaale tagasipöördumise järel vahistati ja ­Venemaa vangilaagritesse viidi. Tema raamat „Nelikümmend küünalt” oli sügaval nõukogude ajal tõeline sensatsioon. Raamatu kogu tiraaž olevat paari päevaga ära müüdud ning hilinemine raamatu ärakeelamisega oli ilmselt nõukogude tsensuuri üks suurimaid prohmakaid ENSV-s.
Pärast sõda teise nõukogude okupatsiooni ajal jätkus Rakvere koolipoiste vastupanuvõitlus. Novembris 1945 lasi grupp gümnasiste koolipeo ajal õhku puust obeliski, mis oli püstitatud punaarmeelaste-vabastajate ja fašismiohvrite mälestuseks. Vahistatud koolipoisid teatasid ülekuulamistel, et nende eesmärk oli näidata rahvale, et vastupanuvõitlus jätkub ning ühtlasi oli see kättemaks 1940. aastal purustatud Vabadussõja mälestusmärgi eest. Rakvere koolipoiste põrandaaluseid vastupanugruppe oli veel mitmeid ning õpilasi vahistati nii enne Jossif Stalini surma kui ka veel hiljemgi, Hruštšovi sula ajal.
Läbi saja-aastase ajaloo on Rakvere Gümnaasium olnud virulaste vaimseks keskuseks ja võõrvõimule vastupanu osutamise kohaks. Virulaste vaimu tugevust on edasi kandnud gümnaasiumi õpetajad ja paljud neist on olnud oma kooli vilistlased. 2009. aastal tegid 90. lennu lõpetajad ühise annetuse soomepoiste, kooli vilistlaste mälestuse jäädvustamiseks. 1. veebruaril 2010 avati mälestusplaat vilistlastele, kes võitlesid Soome vabaduse ja Eesti au eest. Samal päeval toimus koolis konverents, mis oli pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale ning soomepoiste võitlustele. Osavõtjate seas oli hulk auväärses eas soomepoisse.

Rakvere Gümnaasiumi vilistlased, nende seas mitmed soomepoisid. Foto: Aavo Leemets

Linnavõimude vastasseis oma rahvaga

Aastaid on vilistlased kogunud annetusi mälestusmärgi püstitamiseks avalikus linnaruumis koolimaja juures, et jäädvustada võitluses Eesti vabaduse eest elu andnud õpilasi. Plaanis oli kooli 105. aastapäevaks korraldada arhitektuurivõistlus.
Raha oli juba piisavalt kogutud ja linnavalitsuse toetus oli olemas.
Kuid just siis tuli nagu välk selgest taevast teade detailplaneeringust uue riigigümnaasiumi jaoks asukohaga linna kesksel väljakul, kus Vabariigi President oli vastu võtnud Võidupüha paraadi. Sellise otsusega aeti nurja kavandatud arhitektuurivõistluse ülesanne, sest ükski tunnustatud kunstnik ei võta osa ebamääraste ja muutuvate lähtetingimustega võistlusest. Seda on varem kinnitanud ebaõnnestumised kommunismiohvrite teemal ja ka viimane Riigikogu pargis kavandatud mälestusmärgi võistluse läbikukkumine.
Rakveres kavandatud riigigümnaasiumi asukoht on pälvinud palju kriitikat. Eesti üks tuntumaid arhitektuuri tundjaid, kunstiajaloolane ja akadeemik Mart Kalm tegi enam kui aasta tagasi teatavaks oma eitava arvamuse linnaruumi sellise lahenduse kohta. Tema eitus oli sedavõrd karm, et olles tutvunud planeeringu kaitsjate argumentidega, nimetas ta neid sõnaga loba.
Hiljuti oli ajalehes Virumaa Teataja hea ülevaade paar aastat kestnud võitlusest Rakvere Gümnaasiumi vana ja väärika koolimaja kaitseks. Loost tuli nüüd välja, et väitluses oma rahvaga on linnavõimu esindajad mitte ainult lobataolist juttu puhunud, vaid virulastele lausa luisanud. Nimelt püüti väita, et muinsuskaitseamet ei luba vana koolihoonet ümber kohandada. Ameti peainspektori Triin Talgi kirjast linnavalitsusele 16. aprillist 2017 selgus aga, et muinsuskaitseamet ei ole mingil määral vastu. Lobataoline on kindlasti jutt sellestki, et füüsika- ja keemiaõpetajad soovivad kindlasti uut maja.
Miks siis läksid Rakvere linnavõimud vastasseisu oma rahvaga? Ainuke selgitus on nende soov saada euroraha, mida antakse vaid uue hoone ehitamiseks. Mõne miljoni Euroopast saadava raha eest on nad valmis loovutama virulasi ühendavaid püsiväärtusi. Vanarahvas on ammu kasutanud ütlemist, et viru veri ei värise. Selles väljendis on kokku võetud virulaste kange vaim ja väärikus. Rakvere linnaisade halvamaiguline otsus riigigümnaasiumi küsimuses näitas, et nende veri hakkas küll euroraha parast värisema.
Rakvere Gümnaasiumi 100. aastapäevale pühendatud raamat kandis pealkirja „Väge täis kool”. Seda virulaste väge on kooliperel tõesti alati olnud ja paljuski koolist saadud. Olgu näitena nimetatud koolipere ühel poolusel maailmas kuulsaks saanud heliloojat Arvo Pärti, vilistlast 1954. aastast. Tema kõrval on armastatud muusikaõpetaja Jaan Pakk. Arvo Pärdi 70. sünnipäeva tähistamisel Rakveres kingiti temale õpetaja viiul, mida kindlasti mäletavad kõik tollased gümnasistid. Liigutatud helilooja nimetas saadud kingitust kõige kallimaks.
Gümnaasiumi pere teisel poolusel näeme Eesti eest elu andnud koolipoiste väge. Nende nimesid me tahame jäädvustada! Vilistlastest moodustatud mittetulundusühing Vaba Noor juhib seda projekti ning kogub annetusi Rakvere linnavalitsuse erikontole selgitusega: „Vaprad Rakvere koolipoisid”. Plaanis on võtta arvele kõik vabadusvõitluses hukkunud Rakvere õpilased.
Kui nüüd püstitakse uus riigigümnaasiumi hoone, siis tema lugu algab nullist. Lugu algab juurteta objektist, mida mitte miski ei seo eelneva saja-aastase vaba Eestiga. Sellesse hoonesse on algusest peale koos eurorahaga sisse programmeeritud negatiivne aura, sest objekt sünnib tuhandete virulaste vastuseisu tingimustes. Uues koolimajas ei saa olla sellist väge, mis on põhikooliks taandatud vanas valges majas. Ometi jääb Alar Kotli loodud Eesti üks parimaid koolimaju endiselt muinsuskaitse alla ja nõuab korrashoidmiseks suuri kulutusi. Põhikooli puhul on küsitav, kas Rakvere linn saab sellega hakkama, nagu õigesti märkis akadeemik Mart Kalm.