Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

tekst: Jüri Kotšinev

Krahv von Berg (Józef Simmleri maalil). Foto Wikimedia Commons

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Liivimaal 15. mail 1794. aastal Sangaste mõisas.
Tema isa oli riiginõunik Friedrich Georg von Berg (1763–1811), kellele kuulus Sangaste mõis. Friedrich Wilhelm õppis Tartu Ülikoolis, mida tollal nimetati Derpti Ülikooliks. Kui algas 1812. aasta sõda Napoleoni keisririigiga, oli Friedrich Wilhelm lõpukursusel. Ta jättis õpingud katki ja sõitis Vilnosse. Edasi suundus ta jalgsi (vahepeal sai tal otsa raha) Kovnosse, kus astus junkru auastmes Kaluuga jalaväepolku. 1812. aasta ­augustis ülendati krahv Berg alamporutšikuks (alamleitnandiks) ning viidi üle Tema Keiserliku Kõrguse kaaskonna koosseisu kortermeisterteenistusse. Krahv Berg osales Aleksander I armee sõjakäikudel Euroopas 1813–1814.
Pärast Napoleoni vastase sõja lõppu reisis krahv Berg Euroopas ringi ning jälgis salaagendina Itaalias karbonaaride liikumist. 1820. aastal läks Berg mõneks ajaks sõjaväest erru ja teenis Vene keisririigi diplomaatilises teenistuses Münchenis, Roomas ja Napolis. Talle omistati tegeliku riiginõuniku seisus ja kammergeri õukonnatiitel. 1823. aastal juhtis krahv Berg Kaspias ekspeditsiooni, kus kogus materjale Kaspia ja Araali mere vaheliste alade kohta sõjanduslikus-topograafilises profiilis. 1826. aastal sai krahv Bergist Vene saatkonna nõunik Türgis. Vene-Türgi sõja ajal 1828–1829 oli von Berg Vene 2. armee kindralkortermeister. Ta juhtis venelaste vägesid, kes kaitsesid piiramistööde tegemist Silistria kindluse all. Samal ajal jätkas ta sõjalis-topograafilisi kaardistamisi ning uuris Bulgaaria loodeosa ja Balkani mägesid Rumeenias.
Krahv Berg juhatas venelaste karistuskorpust Poola ülestõusu maha­surumise ajal 1830–1831. Varssavi vallutamise ajal pidas just krahv Berg venelaste esindajana läbirääkimisi Poola parlamendi kaitsjatega ja saavutas selle, et poolakad alistusid.
Üks teine tuntud Liivimaa rüütelkonda kuulunud kindraladjutant Karl Toll kirjutas Bergist järgmist: „Suurepärane kortermeisterteenistuse kindral, temast võib saada tulevikus kindralstaabi ülem; omab head haridust, tegus, otsustusvõimeline ning hiilgavat vaprust üles näidanud ohvitser; on pisut tuulepäine, kuid suurepäraste omadustega inimene, kes võib juhatada vägesid iseseisvalt. Mõistus on tal kaval, mis teeb ta heaks läbirääkijaks.ˮ
Hea teenistuse eest Poolas omistati krahv Bergile 1831. aastal kindralmajori auaste.
1843. aastal omistati krahv Bergile jalaväekindrali auaste ja temast sai Kindralstaabi kindral-kortermeister. Järgneva kahekümne aasta jooksul koostati tema juhtimise all Venemaa sõjalis-topograafiliste kaartide kogu kubermangude järgi.
1849. aastal oli krahv Berg Austria keisri lähikonnas Venemaa sõjalise vaatlejana.
1852. aastal määrati von Berg Riiginõukogu liikmeks. Krimmi sõja ajal (1853–1856) oli krahv Berg vägede juhataja Eestimaa kubermangus ja korraldas Balti mere kallastel sõjaliste kindlustuste rajamist.
1856–1861 oli krahv Berg Soome kindralkuberner ja seal paiknevate vägede ülemjuhataja. 1856. aastal omistati Bergile Soome suurvürstiriigi pärandatav krahvitiitel. See toimus Aleksander II kroonimispidustuste ajal. 1863. aasta maikuust sai Bergist Poola Kuningriigi asehaldur ja seal paiknevate vägede ülemjuhataja. Krahv Berg juhtis 1863.–1864. aasta Poola ülestõusu mahasurumist.
1863. aasta oktoobris sai krahv Bergist senaator. 1866. aastal omistas keiser Aleksander II krahv Bergile kindralfeldmarssali auastme.
Krahv Berg teenis välja kõik Vene keisririigi kõrgemad aurahad. Berg oli keiser Nikolai nimelise Kindralstaabi Akadeemia aupresident.
Suri krahv Berg 80. eluaastal Peterburis 18. jaanuaril 1874. Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg on maetud Liivimaal Kartenhofi rüütli­mõisas (tänapäeval Lätis paiknev Beļava mõis).
Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Bergil ja tema naisel krahvinna Leopoldine Cigognal ei olnud lapsi ning krahv lapsendas oma venna Gustavi pojad Alexandri ja Friedrichi, kellele pärandas krahvitiitli.