Uno Särev 100
ehk Õed otsivad vendi

tekst: JAANIKA KRESSA

Uno Särevi tütred Lea ja Maia (Uno pildiga).

Eesti Sõjameeste Sakala Ühing oli tänavu 3. juunil kutsutud Eesti Leegioni ohvitseri Uno Särevi 100. sünniaastapäevale.

Pidulikku päeva alustasime Viljandis Pärnu maantee kalmistul, kuhu on maetud Viljandimaa metsavennad, teiste seas ka 20. diviisi ohvitser Uno Särev. Aastast 1997 seisab sellel kalmistul kunstnik Aate-Heli Õuna kavandatud mälestusmärk, mida püsivalt hooldavadki Uno Särevi tütar Maia ja väimees Harry Rebane – aateinimesed, kes olid omal ajal ka metsavendade mälestuse jäädvustamise „peasüüdlasedˮ, tehes selle hauasamba jaoks korjandusi.

Eeskujulikku taluperre sündis tütar Maia

Sada aastat tagasi Viljandimaal Heimtali vallas eeskujulikus Luha talus sündinud, Olustvere Kõrgemas Põllutöökoolis ning Tondi Sõjakoolis õppinud Uno Särevist sai 1940. aasta suvel pärast abiellumist Ramsi Oru talu noorperemees. Peagi sündis perre tütar Maia, kes isaga aga mitte väga palju ühist aega veeta ei saanud, sest Unole oli saatusel varuks vaid relvastatud vabadusvõitluse aastad nii kallis kodumetsas kui ka Eesti Leegionis ja ohvitseride täienduskoolitus Bad Tölzis.
Kui ta sealt tagasi jõudis, oli Narva rinne lagunemas. Algas uus metsavennaaeg kodumetsas. Uno tagaotsimise käigus arreteeriti tema naine, tütar aga elas aastaid võõra nime all. Maia Särevi asemel oli nüüd hoopis tüdruk nimega Tiiu Tamm, keda endisest Heimtali kooliõpetajast vanaisa August Jaanson ise kodus nii hästi õpetas, et siis kui laps aasta jagu vajalikust ajast hiljem lõpuks kooli läks, polnud tal kolm talve seal õieti midagi teha.
„Emaisale võisin ma vanaisa öelda, isaemale vanaema ei võinud,ˮ meenutab Maia, kelle vaene ema tookord Siberi komsomoliehitustel vangina sunnitööl treppe raiuma pidi.

Metsavenna tütar tuli ilmale Patarei vanglas

Seaduslikust abielust sündinud Maia ei jäänud aga Uno Särevi ainsaks tütreks. 1950. aastal toimunud haarangu käigus arreteeriti teiste seas ka lapseootel Linda Kirsel, kelle tütar Lea tuli ilmale Patarei vanglas.
„Inimesi arreteeriti perekondade viisi, metsavendade varjamise eest,ˮ näitab Lea kirillitsas toimikut, kus ülevalt alla mitu sarnase väljanägemisega nime reas. Kõik tema emapoolsed sugulased.
Kahekuusel Leal tuli tookord viibida ka kohtuistungil, kus ta ema pidi valetama, et laps pole mitte metsavenna, vaid hoopis naabrimehe oma. Lead, kelle ema oli aastaid vanglas, kasvatas emapoolne vanatädi ja isast ei teadnud ta midagi, kuni tädi, isa õde, kes samuti Siberi läbi teinud, ta ükskord üles otsis.

Kuuldavasti on ka kaks venda

Nüüd on Maia ja Lea nagu kaks õde ikka. Nad on rõõmsad teineteise ja uhked oma kuulsa isa üle. Kuid kuuldavasti on neil ka vennad, vähemalt kahte kindlat lugu on õed kuulnud, kuid nad pole seni veel mingeid samme astunud, et oma vendi otsida.
„On kuuldud ainult jutte, aga täpselt ju ei tea,ˮ kahtlevad õed, et vennad ei pruugi ise ehk teadagi, kes nende isa on.
Oru talu peremees, 20. diviisi ohvitser, Uno Särev langes metsavennana relvastatud võitluses kommunistidega 20. mail 1953. Täpselt oma tütre Maia 12. sünnipäeval. Kui aga meie lugejate hulgas on mõnel sobivas vanuses Viljandimaal sündinud härrasmehel nüüd seda lugedes tekkinud kahtlus, et temagi tegelik isa võiks olla Uno Särev, palun võtke meiega ühendust.”