Eesti Vabariigi Välisministeeriumile
Pöördumine

Endiste Poliitvangide Loode-Eesti Ühing pöördub Teie poole ettepanekuga nõuda Vene Föderatsioonilt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Eesti Vabariigis toime pandud kuritegude kompenseerimist.

Märkimisväärne osa Balti riikide elanikkonnast on ligi pool sajandit kestnud välismaise okupatsiooni ajal langenud õigusvastaste repressioonide ohvriks. Vastavalt rahvusvahelisele tavaõigusele on mainitud repressiooni rakendatud riik kohustatud nende repressioonidega tekitatud kahju kompenseerima.
Kompensatsiooninõue on täielikus kooskõlas ÜRO deklaratsiooniga UN Declaration of Basic Principles of Justice for Victims of Crime and Abuse of Power.
Where public officials or other agents acting in an official or quasi – official capacity have violated national criminal laws, the victims should receive restitution from the State whose officials or agents were responsible for the harm inflicted. In cases where the government under whose authority the victimizing act or omission occurred is no longer in existence, the State or Government successor in title should provide restitution to the victims (1).
„Victims” means persons who, individually or collectively, have suffered harm, including physical or mental injury, emotional suffering, economic loss or substantial impairment of their fundamental rights, through acts or omissions that do not yet constitute violations of national criminal laws but of internationally recognized norms relating to human rights (1).
Repressioone rakendasid Balti riike okupeerinud NSV Liit ja Saksa­maa.
Siiski tuleb ka Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike pidada vastutavaks siin toimepandu eest. Andes NSV Liidule sõjalist ja majanduslikku abi, aitasid nad seega kaasa Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele NSV Liidu poolt. Mis tahes abi NSV Liidule oleks pidanud olema seotud tingimusega, et pärast Teise maailmasõja lõppu viiakse NSV Liidu väed Balti riikidest välja.
Atlandi harta (1941) artiklis kolm väljendati soovi, et saaksid taastatud kõigi suveräänõigused ja omavalitsus, kes on nendest vägivaldselt ilma jäetud.
Third, they respect every people´s right to choose the form of government under which they will live; and they wish to see the sovereign rights and self – government restored to those who had been forcibly deprived of them;
Tegelikkuses aga ei astunud allakirjutanud riikidest ükski mingeid samme mainitud lubaduse elluviimiseks.
Eelöeldut arvesse võtte lasub ka USA-l ja Suurbritannial moraalne kohustus meie põhjendatud nõudmisi toetada.
Teatavasti on Vene Föderatsioon rahvusvaheliselt üle võtnud NSV Liidu õigused ja kohustused, näiteks alalise liikme koht ÜRO Julgeolekunõukogus. Oma tsirkulaarnoodis 13. jaanuarist 1992 teatas Vene Föderatsiooni Välisministeerium, et Vene Föderatsioon on NSV Liidu õigusjärglane.
Vene Föderatsiooni Konstitutsiooni § 53 kohaselt „Igaühel on õigus saada riigilt kompensatsiooni kahju eest, mis on talle tekitatud riigivõimu või selle ametnike õigusvastase tegevuse (või tegematajätmise) tagajärjel.” (3)
Everyone shall have the right for a state compensation for damages caused by unlawful actions (inaction) of bodies of state authority and their officials (internetist)
Vene Föderatsioon nõudis Saksamaal kompensatsiooni töö eest, mida Saksa okupatsiooni ajal sundkorras Saksamaale viidud NSV Liidu kodanikud seal tegid, ja ka sai seda. Samuti on holokausti üle elanud juudid saanud Saksamaalt neile osaks saanud ülekohtu eest kompensatsiooni. Eraldi väärib märkimist Vene erusõjaväelase Nikolai Slivenko naise ja tütre kaasus. Läti võimud tühistasid kahe mainitud isiku elamisloa ja käskisid neil Läti Vabariigist lahkuda. Nad lahkusidki Lätist, elades viis aastat Venemaal ja esitasid hagi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Mainitud kohus võttis vastu otsuse, et Läti Vabariik peab nad Lätisse tagasi laskma ning maksma kummalegi 10 000 eurot neile tekitatud mittemateriaalse kahju eest. Samas aga Balti riikides elavad endised poliitvangid pole Vene Föderatsioonilt mingit kompensatsiooni saanud. Meie inimeste poolt GULAG-is tehtud töö tuleb kompenseerida, sest nende tööviljad jäid ju Venemaale ja neid töövilju kasutab ka Venemaa elanike praegune põlvkond.
Juhul, kui ametlikult hukkamõistetud poliitrepressioonide osaliseks saanud isik on surnud, tuleb kompensatsioon välja maksta tema pärijatele, viimaste puudumisel aga Eesti Vabariigile. Vastavalt Vene Föderatsiooni Konstitutsioonile on pärimine garanteeritud.
Teatud ajavahemiku eest makstav kompensatsioon ei tohi mingil juhul olla väiksem, kui see hüvitis, mis maksti välja perekond Slivenkole. See perekond oli Läti Vabariigi asemel vahepeal elanud Vene Föderatsiooni vabade inimestena, mistõttu seda fakti ei saa küll lugeda raskemaks karistuseks, kui Venemaal sunnitööl olemist.
Ühtlasi tuletame meelde, et 2007. aasta aprillirahutuste korraldamises süüdistatud ja 204 päeva vahi all viibinud Maksim Reva ja Dmitri Linter, kes kohtu poolt õigeks mõisteti, said mõlemad Eesti Vabariigilt hüvitist 135 374 krooni (see on umbes 372 418 rubla).
Teadaolevalt pole Eesti Vabariigi praegune juhtkond astunud mingeid otsustavaid samme kõnealuse probleemi lahendamiseks. Endiste Poliitvangide Loode-Eesti Ühingu poolt detsembris 2007 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile saadetud samasisulisele pöördumisele vastas Välisministeeriumi haldusküsimiste asekantsler kantsleri ülesannetes Marten Kokk: „Kahjuks ei ole Vene­maa praegu huvitatud tunnistama oma õiguseellase Nõukogude Liidu toime pandud kuritegusid ega tunnistama enda kui Nõukogude Liidu õigusjärglase vastutust – ei poliitilist, majanduslikku ega juriidilist. Praegune reaalsus ei võimalda kahjuks alustada Venemaaga läbirääkimisi kompensatsiooni üle ning konkreetse summa nõudmine ja nõude esitamine ei ole võimalik, kuna Venemaa pole veel valmis minevikku hindama.”
Millal siis härra Marten Kokki arvates ikkagi saabub see aeg, mil Venemaa oleks valmis oma minevikku hindama ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumist saabuks represseeritutele teistsuguse sisuga vastus?
Pole mingit alust loota, et Vene Föderatsiooni praegune juhtkond omaalgatuslikult selle küsimuse üles tõstaks. Eestil on ammugi käes aeg hakata käituma iseseisva riigina. Kompensatsiooninõude esitamisest keeldumine aitab Vene Föderatsiooni praegusel juhtkonnal maha vaikida oma eelkäija, NSV Liidu kuriteod ning aitab kaasa Venemaal toimuvale stalinismi restauratsioonile. Poliitrepressioonide läbi kannatanute eraviisilise pöördumise vaikis Vene Föderatsiooni praegune valitsus täielikult maha, seepärast palume Eesti riigivõimult kauaaegse probleemi lahendamisel igakülgset kaasabi. Nüüdne reaalsus ei võimalda kodanikele eraviisilist pöördumist, seepärast vajamegi valitsuse toetust.
Kui Vene Föderatsiooni valitsus kompensatsiooni maksmisest ka edaspidi keeldub, tuleb seda käsitleda lähiminevikus toimunud kuritegude õigustamise ja üleskutsena uutele kuritegudele.