Kurjuse Ohvrite Leinapark Purtse hiiemäel, Ida-Virumaal.

Kurjuse Ohvrite Leinapark Purtse hiiemäel –
Alutaguse Memento kingitus eesti rahvale

tekst: Peep Varju
Memento Tallinna Ühendu

Eestis on loodud rahva algatusel kaks omanäolist mälestuspaika: Pilistvere kivikangur ja Kurjuse Ohvrite Leinapark, viiskümmend aastat väldanud Nõukogude okupatsiooni vägivallaohvritele. Kümned tuhanded nimetutes haudades Venemaal puhkavad genotsiidiohvrid on leidnud siin sümboolse koha, kus saab süüdata küünla või tuua lilli nende mälestuseks.

Esimene neist on Eesti keskosas Pilistveres rajatud omapärane kivikangur, mis sai alguse 1988. aastal Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamisel. Meie hulgast lahkunud ja legendiks saanud kirikuõpetaja Vello Salum oli selle idee algataja ning paarikümne aasta jooksul ka tegelik väsimatu teostaja kohapeal. Tema aktiivseteks toetajateks said Eesti Memento Liidu tookordne esimees Endel Palmiste ning Harjumaa Memento esimees Heino Jalakas. Ühiselt telliti detailplaneering ning töö pandi käima.
Nüüdseks Kommunistliku Genotsiidiohvrite Memoriaali nime all tuntuks saanud omapärase kompleksi keskmes on suur kivikangur. Üle kogu Eestimaa on sinna toodud sadadest eesti kodudest valukive kommunistide terrori läbi hukkunud lähedaste pereliikmete mälestuseks. Kümned tuhanded nimetutes haudades Venemaal puhkavad genotsiidiohvrid on leidnud siin sümboolse koha, kus saab süüdata küünla või tuua lilli nende mälestuseks.
Aastate jooksul on Memento organisatsioonid püstitanud mälestuskivid kõigile maakondadele, on rajatud võitlustes langenud ja terrori ohvritena hukkunud eesti ohvitseride mälestuseks kuuseallee, püstitatud mälestusmärke vabadusvõitlejaile, soomepoistele, metsavendadele ja radiatsiooniohvreile. Viimati lisandus kompleksi 31. augustil 2017 mälestussammas Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu 100. aastapäeva puhul. Ligi 30-aastase ühistegevuse tulemusena on Pilistvere memoriaalist saanud meie rahva märkimisväärne pühapaik, kus kommunismi- ja natsismiohvrite Euroopa päeval 23. augustil kogunevad mälestusüritusele kõigi maakondade Memento ühingute liikmed. Pilistvere Andrease Kogudus ja Eesti Memento Liit on möödunud aastate jooksul ühiselt loonud selle eesti rahvale pühendatud mälestuspaiga.

Alutaguse Memento juht Uno Säästla nimemüüri juures, mis on pühendatud 256 Lüganuse kihelkonna elaniku mälestuseks, kellest said punase terrori ohvrid. Foto: Memento

Leinapark Purtse hiiemäel

Teine rahva algatusel sündinud mälestuspaik on Ida-Virumaal Kurjuse Ohvrite Leinapark Purtse hiiemäel. Erinevalt Pilistvere memoriaalist on Leinapark rajatud üheainsa maakondliku organisatsiooni eestvedamisel ja see on Alutaguse Memento. Ida-Virumaal on selline keskkond, kus eestlased on suures vähemuses ning kõigi iseseisvumise järgsete aastate jooksul on kohalike omavalitsuste toetus eestimeelsele tegevusele on olnud väga tagasihoidlik. Seda enam tuleb hinnata oma jõududega ja suures osas annetuste toel valminud memoriaali, mis jäädvustab eesti rahva nõukogude okupatsiooniohvrid.
Alutaguse Memento sai alguse 16. märtsil 1989 Iisaku koduloomuuseumis kokku tulnud algatusgrupist koosseisus: Daniel Vardja ja Juta Rääsk Iisakust, Mari Kukke ja Mango Maasik Tudulinnast, Leili Kallavus Avinurmest, Uno Säästla Püssist, Ivar Raudsepp Jõhvist ja Renee Puss Kohtla-Järvelt. Kokkutulnud kinnitasid vajadust kannatanuid ühendava organisatsiooni loomiseks, visandasid põhikirjalised ülesanded ning ühe tähtsama eesmärgina kommunistide terroriohvrite mälestuse jäädvustamist. Lõpliku tõuke organisatsiooni loomiseks tolleaegses Kohtla-Järve rajoonis andis 25. märtsil 1989 Tallinna linnahallis toimunud vabariiklik kokkutulek, kus Memento nime all vormistati kõiki Eestis kommunistliku vägivalla all kannatanuid hõlmav ülemaaline organisatsioon. Memento Alutaguse osakond sai alguse 22. aprillil 1989 Kohtla-Järve kultuurimajas 107 osavõtjaga toimunud kokkutulekul. Juriidiliselt aga vormistati Alutaguse Memento koos põhikirja vastuvõtmisega 17. veebruaril 1990 Jõhvi kultuurimajas toimunud koosolekul. Üheks põhiküsimuseks sellel koosolekul sai kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamine vast loodud Ida-Virumaal, sest 1. jaanuarist 1990 nimetati Kohtla-Järve rajoon maakonnaks. Mälestusmärgi püstitamise ettepanekuga pöörduti maavanema Ain Kivioru poole. Maavalitsus moodustas 8-liikmelise algatustoimkonna eesotsas abimaavanema Rein Aidmaga. Valiti välja asukohana Purtse hiiemägi ja maavalitsuse määrusega nr. 240 13. novembril 1990 telliti „Maaehitusprojektilt” lähteülesanne leinapargi projektile.
Leinapargi nimetuse saanud objekti keskseks ideeks sai Eestimaa valukaart, millele on paigutatud info­tahvlid iga maakonna terroriohvrite arvudega. Leinaparki istutati esimene nn nurgatamm 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat eestlaste juuniküüditamise tragöödiast. Sellest päevast alates on iga-aastased leinapäevad, nii 14. juuni kui ka 25. märts, olnud Alutaguse Memento mälestusürituste kohaks. Siin toimuvad rahvuslikud üritused pidupäevadel nagu Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril või Võidupühal 23. juunil. Üritustest on osa võtnud Kaitseliidu Lüganuse malevkond, Viru Üksik Jalaväepataljon, Lüganuse segakoor, Kiviõli segakoor „Loit”, endised vabadusvõitlejad jt.
8 mail 1992 kogunesid Ida-Viru maavalitsuse algatusel Leinaparki kõikide maakondade maavanemad, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja keskkonnaminister tammeistikutega. Tuntud loodusmehe Veljo Ranniku juhendamisel istutati tammed hiiemäe jämekruusasesse pinnasesse. Järgnes kogunemine Purtse kindluselamus, kus arhitekt Valve Pormeister tutvustas leinapargi eskiisprojekti.
Leinapargis on Eesti Vabariigi presidentide istutatud tammed. Esimesena istutas tamme president Lennart Meri 23. aprillil 1993, oma ametiaja esimesel kevadel. Hiljem istutasid leinaparki tammed president Arnold Rüütel ja president Toomas-Hendrik Ilves. Piiskop Einar Soone õnnistas Leinaparki oktoobris 1993 ja samas istutati leerilaste tamm. Märkimisväärset toetust Alutaguse Memento algatatud leinapargile on algusest peale osutanud Lüganuse vald ja Lüganuse Kaitseliidu malevkond. 25 aasta jooksul on parki istutatud 109 leinapuud, neist 87 on nimesiltidega tähistatud. Puudega kaetud ala on umbes üks hektar.
Valukaart Purtse hiiemäel avati sümboolse puhastustule valgusel 31. augustil 1994, st päeval, kui Eestist lahkus viimane okupatsiooniväe sõdur. Viimse okupandi lahkumist märkis puhastustule juurde toodud punasõduri topis. Avamispäeval oli üldtahvlil järgmine tekst: „Pea meeles! Kommunistide vägivalla all kannatas vähemalt 270 000 eesti­maalast, neist hukkus vähemalt
78 000 inimest.” Ida-Virumaa osas oli infotahvel: „Jõhvi ja Ida-Virumaa – 4100”. Alates Võidupühast 23. juunist 1995 on leinapargis Kaitseliidu ­Lüganuse malevkonna nimeline tamm. 9. mail 1996 istutati leinaparki Alutaguse Memento volikogu algatusel mälestustamm Tšetšeeni-Vene sõja ohvritele. Hulgaliselt on istutanud tammesid mitmed teisedki organisatsioonid, maakonnad, koolid ja üksikisikud hukkunud pereliikmete või perede mälestuseks. Nimetame mitmeid Eestist pärit pagulasi, kes on annetustega toetanud Leinapargi rajamist ning hooldamist: Harald Nurk Rootsist, perekond Richard ja Laine Säägi ning Ferdinand Puurman Inglismaalt, meditsiinikolonel Ly Lehtmets USA-st, Valdek Raiend Kanadast, ajakirjanik Cwyn Davies ja tema eestlasest abikaasa Hella Inglismaalt. Neile tuleb lisada pagulasorganisatsioone nagu Eesti Sõjaveteranide Koondis Leicesteris Inglismaal ja Johan Kõpu nimeline Eesti Kapitali fond Rootsis.
Tuntud maastikuarhitekt Valve Pormeister tegi annetuse leinapargile mälestuskellatorni projekti näol. ­Nurgakivi Leinapargi kellatornile pandi 16. novembril 1996. Metallkonstruktsiooni ja kella valmistas tasuta AS Viru Rand. Mälestusmärk püstitati ühistööna, milles osalesid Säästla pere kolm põlvkonda ja Lüganuse kaitseliitlased. Kellatorn avati 14. juunil 1997. Torni alusplaat on graniidist ning plaadil on read eeposest Kalevipoeg: Nende piina-pigistused, nende vaeva-väsimused, muistsed kallid mälestused, kostku meile kustumata. Nüüd heliseb tornis hingekell kõigil mälestusüritustel.
Järgmise olulise objektina tuleb nimetada nimemüüri Lüganuse kihelkonna 256 elaniku mälestuseks. Need on punase terrori ohvrid Aseri, Jõhvi, Lüganuse, Maidla ja Sonda valdadest, Kiviõli ja Püssi linnast, eesti kodanikud, kes mõrvati või hukkusid vangilaagrites ja sundasumisel. Rahva annetustega kogusid Memento liikmed ja Lüganuse kaitseliitlased 47 000 krooni selle nimemüüri mälestustahvlite valmistamiseks. Töid alustas Alutaguse Memento esimees Uno Säästla koos Lüganuse kaitseliitlastega 1998. aasta sügisel ja pidulik avamine toimus rahvuslikul leinapäeval 14. juunil 1999. Järgnes aga kurioosne lugu, mis näitab väga ilmekalt Ida-Virumaal esinevat vastuseisu eestimeelsetele tegudele. Nimelt kutsuti Alutaguse Memento asutajaliige ja esimees Uno Säästla aru andma väärteost, mida serveeriti kui püha hiiemäe puutumatu pinna rikkumist ning süüdistajateks osati värvata meie taarausulisi. Iga kaine ja arukas inimene peaks mõistma, et võsastunud hiiemäele 10 aastaga rajatud tammikuga leinapark tõstis meie esivanemate pühapaiga väärtust mitmekordselt. Umbes 12-ruutmeetrisel alal nimeplaatide all väljakaevatud pinnas on tühiasi, võrreldes ohvrite mälestuse jäädvustamisega. Hiiemägi ongi parim koht eestlaste okupatsiooniohvrite, märtrisurma läinud Eesti kodanike mälestamiseks! Siin saavad kokku põlisrahva sajandite vältel omaks võetud traditsioonid viimase saja aasta valusate mälestustega kogu Eesti ulatuses.
Kui Sinimägede sõjatandril on takistatud väärika memoriaali rajamist ja mitmel korral on rüvetatud eesti sõjameestele püstitatud tagasihoidlikke mälestusmärke, siis Purtse iidsele hiiemäele istutatud puudega on jäädvustatud sajanditeks Eesti kangelaste ja märtrite lood. Virumaalt pärit Richard Säägi Maitla pataljonist on üks näide Sinimägede lahingute kangelastest, kes vasturünnakul 27. juulil 1944 esimeste seas jõudis Grenaderimäe tippu. Ümbruskonda valitsev mägi jäi vaenlasele vallutamatuks lahingute lõpuni septembrikuus, kuigi eestlastel tuli kohe tagasi tõrjuda vaenlase kaheksa üksteise järel sooritatud vasturünnakut. 4. augustil 1944, kui lahingute vaibudes võeti Maitla pataljon eesliinilt reservi, siis Richard Säägi sai lahingulise vapruse eest korraga autasuks Raudristi 1. ja 2. klassi teenetemärgi. 45. rügemendi pataljoniülem Paul Maitla sai aga kõrgeima teenetemärgina Raudristi Rüütliristi.

Viru Rotary klubi liikmed tõid Leinaparki Uno Säästla nimelise pingi ja väljendasid sellega sügavat austust Alutaguse Memento juhile tema elutöö eest. Pingil on istet võtnud 85-aastane Uno Säästla ja tema abikaasa Evi, tagaplaanil Viru Rotary klubi liikmed. Foto: Rotary klubi

Alutaguse rahva kingitus peab jääma püsima

Kui meenutada Leinapargi loomise lugu ja kohalike omavalitsuste osa rahva algatatud ürituse toetamiseks, siis on esialgne entusiasm üha vähenenud. Võitluses Nõukogude okupatsioonist vabanemise teel olid paar esimest aastat edukad selles mõttes, et altpoolt rahva seast alustatud tegusid toetasid tookordsed võimuesindajad, taastatavad oma­valitsused ja paljud ettevõtted. Kõigile toetajaile, nii organisatsioonidele kui ka üksik­isikutele on Leinapargis paigaldanud tänutahvlid Alutaguse Memento. Sellega on jäädvustatud pargi rajamise lugu. Toetas ka tookordne taastatud maakonnavalitsus ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Algusaastail toetas aktiivselt hilisem maavanem Rein Aidma, kes oli 1990. aastal üks algatajaid. Aga mõni aasta hiljem tõrjus ta tagasi kõik Alutaguse Memento ettepanekud Leinapargi edasiarendamiseks ning püüdis jätta maakondliku objekti hooldamise üksnes Lüganuse vallale.
Vabariigi Valitsuselt sai Leinapark esimese toetuse 2004. aastal peaministri Juhan Partsi ajal, kui represseeritud isiku seaduse vastuvõtmisega määrati justiitsministeeriumi haldusalasse mälestuse jäädvustamise projektide toetamine ja lahendamine. Pärast seda, kui moodustati represseeritute abistamise fond, sai võimalikuks regulaarne toetus Alutaguse Mementole Leinapargi hooldamiseks. Kuid Sihtasutus Eesti Represseeritute Abistamise Fond (SA ERAF) ei suuda oma tagasihoidlike summadega üksinda piisavalt toetada selliseid ainulaadseid mälestusobjekte nagu seda on Pilistvere Memoriaal ja Purtse Leinapark. Fondi toetusel saab tegutseda veel kümme kannatanute ja vastupanuvõitlejate organisatsiooni. Nende algatatud projektid mälestuse jäädvustamiseks, uurimistööd ja avaldatud trükised saavad samuti toetuse fondilt. Tänaseks on kujunenud selline piinlik olukord, et Purtse hiiemäele rajatud Kurjuse Ohvrite Leinaparki hooldab üksnes 85-aastaseks saanud Uno Säästla perekond valla toetusel.
2017. aasta oktoobris tõid Viru Rotary klubi liikmed Leinaparki Uno Säästla nimelise pingi ja väljendasid sellega sügavat austust Alutaguse Memento juhile tema elutöö eest. Liigutav lugu sunnib küsima, mida tuleks veel teha, et Alutaguse rahva kingitus jääks püsima? Ainuke vastus on selline, et Eesti riik peaks 100. sünniaastal lõpuks ometi selle ainulaadse kingituse tõeliselt vastu võtma! Selleks tuleb fikseerida Leinapargi staatus, sest täna on see objekt eikellegimaa. Võib-olla tuleks võtta kaitse alla selliselt, et oleks tagatud ka pidev ja piisav rahaline toetus. Lüganuse valla ja ühe fondi toetusest jääb napiks. Paljude mälestusobjektide rajamisega kõikjal üle kogu Eestimaa on eestlased kinnitanud ühtekuulumist eelnevate põlvedega, nendega, kes lõid meile vaba riigi. Tänase Eesti Vabariigi ülesanne on hoida korras rahva loodud ja eestlaste ühtsust sümboliseerivaid objekte.