Eesti Vabariik 100
Jüri Vilms, Jaan Poska ja „üliõpilane” Kingissepp

tekst: Jüri Kotšinev

Meenutame sündmusi ja inimesi, mis viisid Eesti omariikluse väljakuulutamiseni. Eestimaa kubermangu komissari Jaan Poska, Maanõukogu abiesimees Jüri Vilmsi kõrval oli üks mõjuvõimsamaid isikuid ka tulihingeline revolutsionäär Viktor Kingissepp.

1917. aasta 9. aprillil, pärast veebruarievolutsiooni (8.–14. märts), mille käigus kukutati Vene keisririigis tsaarivõim ning võim läks Venemaa Ajutise Valitsuse kätte, kohtus Venemaa Vabariigi kohtuminister Aleksandr Kerenski Tallinna linnapea Jaan Poskaga (linnapea alates 1913. aastast). Kerenski tegi Poskale ettepaneku asuda uue võimuorgani – Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissari kohale. Läbirääkimiste käigus õnnestus Poskal saavutada Kerenski heakskiit rahvuskubermangu loomiseks. Põhja- ja Lõuna-Eesti liideti ühtseks rahvuskubermanguks. Sellega ühendati Liivimaa kubermang Eestimaa kubermanguga. Suure haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Maanõukogu esimeheks sai Artur Vallner ja see organ tuli kokku 1. juunil 1917. Eesti maanõukogu abiesimees Jüri Vilms oli tihti kubermangu komissari Jaan Poskaga pidanud arutlusi, mida teha vastastega. Eestis valitses kaksikvõim. Vasteks kubermangu komissariaadile olid Eestimaa Tööliste ja Soldatite Nõukogud. Selle organi eesotsas oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Viktor Kingissepp. Vilms ja Poska nimetasid Kingisseppa omavahel „üliõpilane Kingisseppˮ. See oli ilmselt vihje sellele, et Kingisepp ei olnud Poska ja Vilmsi silmis diplomeeritud jurist.
Tegelikkus oli aga selline, et Viktor Kingisepp õppis vahemikus 1898–1906 Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumis ja asus siis õppima Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, kus astus Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste partei liikmeks. 1908. aastal heideti ta poliittegevuse eest ülikoolist välja, kuid ta jätkas hiljem seal õppimist ja omandas vahemikus 1911–1917 õigusteaduskonnas õppides ja selle lõpetades juristi diplomi.
„Üliõpilane Kingisseppˮ võttis Eestimaa kubermangu komissarilt Poskalt võimu üle 1917. aasta 9. novembril Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee nimel. Endise „üliõpilaseˮ ja aktiivse revolutsionääri Kingissepa juhtimisel saadeti laiali Eestimaa kubermangu Maanõukogu ja võim läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, mille liikmeks Kingissepp oli. Võimu üleminek sai teoks tänu sellele, et vahepeal oli Petrogradis toimunud bolševistlik putš, mida nõukogude ajaloolased nimetasid Suureks Sotsialistlikuks Oktoobri­revolutsiooniks ja Ajutiselt Valitsuselt läks 7. novembril 1917 võim üle Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule.
Jääb vaid lisada, et nii Poska, Vilms kui ka Kingisepp olid juristid. Kaks esimest olid lõpetanud Tartu Ülikooli ja kolmas – „revolutsiooni­romantik Kingisseppˮ Peterburi (Petrogradi) Ülikooli.
Veel väärib märkimist asjaolu, et uue – Eestimaa kubermangu piirid said riigi lõunaosas Läti arvelt pisut suuremaks. See toimus kohtuminister Kerenski heakskiidul. Poskale lubas Kerenski ka uue kubermangu – Eesti­maa autonoomiat. Peagi keeras ajalugu uue lehekülje, mis tähistas eestlaste suurimat võitu läbi aegade – omariikluse väljakuulutamist 1918. aastal. Sellest sündmusest möödub täpselt sada aastat, mida nüüd kogu riik ja rahvas tähistab.