|
|
Artur Sirk tuleb Ambla surnuaeda istuma
tekst: Jaanika Kressa
Tänavu 2. augustil möödub 80 aastat Eesti ajaloo säravaima poliitiku Artur Sirgu surmast. Et ta meil meeles püsiks, plaanitakse riigimees, patrioot ja rahva ühendaja pronksi valada ja kodukihelkonda Amblasse sealse Vabadussõjas langenute mälestussamba lähedusse istuma panna.
Kuigi seda, et Vabadussõjalaste Liikumise 37-aastase liidri Artur Sirgu mõrvasid 1937. aastal Luksemburgis Echternachis just Eesti Vabariigi poliitilise politsei töötajad, pole suudetud tõestada, usuvad seda paljud.
Sajand pärast omariikluse algust on Eesti ikka lõhkise küna ees: ühed soovivad riigi raha eest panna püsti veel ühte ausammast tema tapjale, teised on rahvaalgatuslikult raha kogumas, et ausamba saaks mees, kes vabaduseaate eest rahuajal elu hinda maksis.
Tõde ei põle tuleski
Mälestusseltsi „Artur Sirkˮ asutasid 2016. aasta juuli lõpus Sinise Äratuse noored Jaak Madison ja Triin Kuusk. Ajalugu, meie rahva ja riigi saatus, on neid noori alati huvitanud. Saatuse tahtel sattus mõlemale lugemiseks kätte Evy Laamann-Kalbuse mälestusteraamat „Tõde ei põle tuleski. Artur Sirgu lugu”.
Mõttele Sirgule ausammas panna, ärgitas Madisoni lisaks raamatu lugemisele ka põgus kirjavahetus autoriga. 1922. aastal sündinud Evy Laamann-Kalbus on Vabadussõja veteranide Ella ja Paul Laamanni tütar, kes nägi lapsepõlvekodus kõiki juhtivaid vabadussõjalaste liikumise tegelasi. Ta tundis ka Artur Sirgu tütart ja nagu Sirgu tütar Vivian, jäi ka Evy Laamann isast ilma noores eas ja pidi kasvama võõral maal.
„Nad mõlemad armastasid kodumaad rohkem kui peret,” ütleb Evy, kes on terve elu eestlaste ebaõigluse pärast kannatanud. Elades Ameerikas, on talle igal pool eestlaste kokkusaamistel ikka seinalt vastu vaadanud kaks pühapilti: Päts ja Laidoner. Tema jaoks on need tegelased isiklikud vaenlased, vanemate vangipanijad, küüditajad ja mõrtsukad.
Lugege minu raamatut
„Artur Sirk kaotas elu just nende kahe mehe alatult plaanitsetud ja polpoli agentide läbi viidud julma mõrvatöö tõttu. Ta heideti teise korruse aknast välja munakividele, kusjuures kukkumisel ükski kont viga ei saanud, ainult kaelaluu selja taga oli mingi raske esemega lõhki löödud. Hiljem leidis see ka soome arsti kinnitust: löök oli tehtud metallist raske esemega. Ja surma põhjustas just see löök, mitte kukkumine. Ta elas paar päeva haiglas, pomisedes midagi eesti keeles, kuid arst ei saanud temast aru ja siis ta suri. Hotellitoast oli aga kadunud raamatu käsikiri, mis ootas trükkimist, samuti Hilda Sirgu kirjad abikaasale. Hilda Sirk kaotas mehe ja Vivian isa. Ometi ehitatakse mõrtsukatele Eestis ikka ausambaid! Kas on õigust maapeal? Palun lugege minu raamatut: ka mina kaotasin oma isa. Ta oli Artur Sirgu sõber ja nad mõlemad sõdisid soomusrongidel koos ühise vaenlase vastu,ˮ kõneleb 95. aastat käiv daam Ameerikast läbi skaibi oma heleda häälega. See hääl tuleb unistuste päris-Eestist, kus ei ole kalasilmi, lipitsemist ega kannuste teenimist, vaid on uhkus, au ja viha ning käiakse püstipäi.
Hoida elus mälestust
|
 Skulptor Ekke Väli koostatud kavand
rajatavast ausambast.
|
Vabadussõjalaste liikumise liidri Artur Sirgu ausammas rajatakse Ambla Vabadussõja ausamba vahetusse lähedusse, mille lähedale on maetud ka Sirgu vanemad. Ausamba avamine on plaanis 2. augustil 2017 ehk Sirgu 80. surma-aastapäeval.
Sihtasutus Mälestusselts Artur Sirk on loodud eesmärgiga hoida elus mälestust ning teadmist Vabadussõjalaste Liidust ja selle sisulisest juhist Artur Sirgust. Mälestusseltsi esmane tööeesmärk on püstitada Artur Sirgule ausammas tema kodukohta, edasine töö hõlmab trükiste ja kirjanduse levitamist ning ürituste korraldamist.
„Kuna Sirk käis lapsepõlves esimesed aastad koolis Amblas ning tema vanemad puhkavad Ambla kalmistul, siis on see paik tema mälestusmärgi jaoks sobiv,” põhjendab Jaak Madison asukohavalikut.
Mälestussammas rajatakse Ambla koguduse maadele, sihtasutus on koguduse juhatuselt selleks juba nõusoleku saanud. Artur Sirgu monumendi looja on skulptor Ekke Väli. „Esialgne plaan on ausammas avada 2. augustil, kuid võib ka juhtuda, et see lükkub veidi edasi,” selgitab Madison, et praegu pole kogu vajalik raha veel koos.
Madison usub, et mineviku ümberhindamisel saab veel palju ära teha, kõik sõltuvat ajast ja juhtidest: „Esimene samm, mille eelnõu me ka Riigikogu ette viime, on vabadussõjalaste rehabiliteerimine. See on esimene tegu, mida me saame teha ja peame tegema. Järgmine samm on ajalooküsimuste ümbervaatamine ja nende käsitlemine vastavalt reaalsele tõele, mitte enesepettusele.”
Ilus Echternach ja vale-Wengler
Echternachi linnake Luksemburgi riigis oli enne Teist ilmasõda veel saksakeelne, kuid praegu mõistavad seal saksa keelt vaid üksikud vanemad ja heledamad. Lõuna poolt sisse tulnud on prantsuskeelsed, nagu nüüd kogu Luksemburgi riik.
Johan Wengleri hotelle oli 1937. aastal Echternachis kaks. Üks linna sees ja teine pisut linnast väljas. See, kus peatus Artur Sirk, ehitati väga ruttu pärast tema surma ümber ega toimi enam ammu hotellina. Aastate jooksul on paljud eestlased üritanud Sirgu kohta midagigi leida, ent lõviosa meist on ekselnud tolle teise Johan Wengleri hotelli poole.
Mõne aasta eest käisin seal minagi. Kuna nüüd ei kanna ükski hotell seda nime, sisenesin ühte vanalinna kõrtsi ja pöördusin oma murega sealse kõige vanema ja heledama kunde poole. Ta saigi aru ja hüüdis üle kõrtsi kohe prantsuse keeles teistelegi, milles asi. Seejärel helistas keegi linnavalitsusse ja meid juhatati lahkesti, kahjuks loomulikult kogemata just vale-Wengleri suunas.
Ilus-ilus tee pisut linnast välja. Kindlasti käis Artur Sirk just seal palju kordi jalutamas. Ta oli 37-aastane. Tal oli nii suur usk Eestisse, ta lootis ikka veel. Ja tal oli just valminud raamatu käsikiri, mille tema mõrtsukad loomulikult hävitasid.
Me ei saa teda tagasi ega lugeda tema raamatut, ja meil ei ole enam vabadussõjalasi. Aga me saame vähemalt mäletada, saame muutuda terveks ja mäluga rahvaks.
Aus eestlane ja patrioot!
Aita rajada ausammast, mis aitab ka järgnevatel põlvkondadel mälestustes hoida ajaloolisi suurmehi ning toeta oma panusega:
Sihtasutus Mälestusselts „Artur Sirk”
EE197700771002192119, LHV Pank
Selgitus: Artur Sirgu ausammas
|
|
|
