|
|
Hävitajad – eesti küla põhjakiht
Eestis otsustati hävituspataljonid EK(b)P Keskkomitee büroo otsusega uuesti asutada 20. aprillil 1944. Pataljonid tuli formeerida kõigis maakondades kohalikest elanikest vabatahtlike üksustena ning peamiseks ülesandeks pidi saama võitlus metsavendadega. 1992. aastal ilmus juba Evald Laasi koostatud dokumentide kogumik „Vastupanuliikumine Eestis aastal 1944-1949”. Kogumiku dokumendid pärinevad aga põhiliselt omaaegsest Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivist ning kujutavad endast enamikus valdade ja maakondade parteikomiteede informatsioone juhtumite kohta oma territooriumil. Tänapäeval Riigiarhiivis asuvad Nõukogude julgeoleku aruandlus- ja juurdlusdokumendid ei olnud tollal veel uurijate kasutuses.
Eestis pidasid relvaga käes võitlust metsavendade vastu Nõukogude julgeolekuorganid, siseväed, hävituspataljonid (hävitajad), agendid (eraldi agendiliigiks olid n-ö mõrvaagendid), miilits, SMERŠ, sõjavägi, piirivalve, relvastatud aktiiv – kohalikud Nõukogude võimu pooldajad või selle võimu kaasajooksikud. Hävituspataljonide, rahvakaitse ja bandiitide hävitajate pataljonide nime kandnud üksused olid põhiline relvastatud jõud, mida Nõukogude võim Eestis kasutas võitluses metsavendade vastu. Samas oli see jõud mitmesugustel põhjustel madala võimekusega ning Nõukogude julgeoleku poolt hinnatud ainult kui abistav üksus nende tegevusele.
Hävitajate tegevusest on Nõukogude ajaloopropagandas vähe kirjutatud, sest algselt siseministeeriumile allunud pataljonid viidi peagi julgeolekuministeeriumi koosseisu ning see tingis materjali salastamise. Kuid sõjajärgsetest hävituspataljonidest pole põhjalikumalt räägitud ka iseseisva Eesti ajalookirjutistes. Hävituspataljonide õudsetest tegudest eesti inimeste kallal on tahetud millegipärast vaikida. Mõrvarid ise on suurelt osalt küll mulla all, kuid nende järglased, sugulased, n-ö teadjad elavad meie hulgas.
Käesolevas numbris alustame pikema kirjutisega hävituspataljonide tegevusest pärast sõda. Autoriteks riigiarhivaarid Valdur Ohmann ja Tiit Noormets, kogumik „Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954”.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
