|
|
Mis toimub Sinimägede mälestusüritusega?
tekst: jaanika kressa
|
Sinimägede kokkutulek. Foto: Kuno Raude
|
Eesti Sõjameeste Sakala Ühing külastas 19. augustil Jaak Madisoni kutsel Riigikogu ja andis oma saadikule muuhulgas üle päev varem Viljandis vastu võetud avalduse, milles endised sõjamehed avaldavad rahulolematust Sinimägede mälestusürituse sisu ja vormi muutumise ja moonutamisega viimastel aastatel.
„Meie tänavu 25-aastaseks saanud ühing on varasematel aastatel võtnud osa kõikidest Sinimägedes toimunud Eesti kaitselahingute mälestusüritustest. Meil on olnud head suhted Virumaa võitlejate ühinguga ja Vana Narva Seltsiga, me oleme olnud kohal Narva Garnisoni kalmistu taastamisel, Vana-Vaivara kalmistu mälestusmüüri avamisel ja muudel olulistel hetkedel. Me mäletame Kaljo Westi korraldatud kokkutulekuid Grenaderimäel, me mäletame Arvo Puu ja paljude teiste Virumaa patriootide tegevust varasematel aastatel.
Virumaal võitlesid 1944. aastal meie relvavennad kõigist kodumaa paigust ja ka Euroopa vabatahtlikud. Me saame aru, et oleme elanud juba üle aja, kuid just seetõttu me küsime, mis toimub Sinimägede üritusega viimastel aastatel?
Juba 4–5 aastat on üritus väljunud Eesti Teise Vabadussõja mälestamise ja austamise raamidest. 1941. aasta vabatahtlikest ei räägita enam üldse, nagu neid poleks olnudki. Mitmel korral on korraldajad nimetanud meie sõda justkui mingiks võõraks sõjaks, kuhu me olime kistud vastu enda tahtmist.
Info ürituse toimumise kohta on muutunud täiesti puudulikuks, tänavu polnud mitte mingisugust reklaami ega teavitamist, nagu Sinimägede kokkutulek oleks juba täiesti põrandaalune.
Paaril viimasel aastal on Eesti Kaitseväe kaplanid käinud punamonumendi juures austust avaldamas. Kes annab neile korraldusi? Kes volitab selliseks tegevuseks? Eesti rahvas kindlasti mitte. EELK vaimulik palvetas Sinimägedes punamõrtsukate eest! Keda selline mees teenib? Kindlasti mitte eesti rahvast. Ja kes on need otsustajad, kes otsustavad sõnavõttude sisu üle? Kellele toetuvad praegused korraldajad, võttes õiguse otsustada, et meie valitud Riigikogu liige ületas eelmisel aastal mingeid piire ja temale Sinimägedes enam sõna ei anta? Millised ja kelle seatud on need piirid, mille järgi meie mõtteviis Sinimägede mälestusüritusele enam ei kõlba?
Me ei soovi minna Sinimägedesse kutsumata külalistena, vaid ootame veel eksisteerivate vabadusvõitlejate ühingutega arvestamist. Endiste sõjameeste, meie relvavendade soov on alati olnud, et see kokkutulek oleks avalik ja pidulik ning sinna ei piirataks sissepääsu mitte kellelegi, kes meie võitlusest lugu peab.
Me võitlesime Eesti vabaduse eest ja meie soov on, et Eesti käituks vaba riigina ka praegu.”
|
|
|
