|
|
Valli Lember-Bogatkina
mälestusnäitus Eesti Rahvusraamatukogus
95 – ja mis siis!
Georg Bogatkin
|
Valli Lember-Bogatkina (1921–2016),
Eesti kunsti grand old lady, oli nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud akvarellist ja kuulus alates 1944. aastast Eesti Kunstnike Liitu. 2006. aastal pälvis kunstnik Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta on loonud lisaks akvarellidele pannoosid ja klaasimaale, kavandanud postkaarte ja plakateid, illustreerinud raamatuid. Tema loomingu lahutamatuks osaks on läbi aegade olnud joonistused pliiatsis, söes või pastellis, kuid valdavaks meelistehnikaks oli akvarell. Selles tehnikas on ka 1981. aastal maalitud Tiit Kuusiku portree, mida säilitatakse Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus. Mälestusnäitus on tagasivaade suure kunstniku loomingule.
Foto: Delfi
|
Ema ootas väga selle näituse tegemist. Aeg sai kokku lepitud juba aasta tagasi
ja tema plaanid olid suured.
Valli soov oli teha suve jooksul mõned suuremõõtmelised akrüülmaalid-kompositsioonid oma perekonnast. Kahjuks seda aega talle ei antud. Tihti kordas ta lauset, mis oli mõeldud sünnipäeva kutsele „95 – ja mis siis!ˮ. Sellepärast otsustasime panna näitusele sellise pealkirja.
Valli looming on väga suur ja mitmekesine. Sellele näitusele tahaks panna töid nii varasest loometeest kui ka hilisemast ajast. Samuti eksponeerime mõnd tundliku joonega reisipäevikut. Valli ei osanud ega tahtnud kasutada fotoaparaati. Tema joonistused haaravad palju laiemat pilti, kui fotosilm seda saaks teha.
Maalidest on esindatud nii kompositsioonid, maastikud, portreed kui ka aktid. Enamik töid on akvarellid
Üks huvitav osa on kunagi diafilmide jaoks maalitud muinasjututeemalised kaadrid. Iga pilt pidi haarama vaatajat oma põneva tegevusega. Osa nendestki töödest on näitusel.
Portreedest saame taas vaadata meie teatritegelasi ja pilte Valli sõpradest.
Ema üks lemmikteemasid on olnud rahvatantsud. Need vahvad liikumises ja värvis kompositsioonid on alati olnud kauniks täienduseks näitustele.
Kuna ema ja isa moodustasid kunstnike paari, kes mõlemad olid suured isiksused, ja muidugi mõjutasid teineteist, siis otsustasime sellel näitusel eksponeerida ka mõnd isa (Vladimir Bogatkini 1922–1971) tööd.
|
|
|
