Kultuur ja Elu 3/2016


Kultuur ja Elu 2/2016

 

 

 

 

 

Roman parun von Rosen

tekst: Jüri Kotšinev
foto: wikipedia


Roman von Rosen

Tuntud baltisaksa suguvõsa esindaja parun Roman von Rosen (1847–1922) oli riiginõuniku ja Eestimaa asekuberneri Roman von Roseni poeg abielust Jelizaveta Sulhanovaga. Rosenite suguvõsa oli üks tuntumaid ja võimsamaid baltisaksa dünastiaid, mis oli Eestimaaga seotud juba XIII sajandist.

Roman von Rosen noorem alustas teenistust 1868. aasta juulis kolleegiumi sekretärina. Aastatel 1877–1889 oli ta Venemaa välisministeeriumi asjur suhetes Jaapani ja USA-ga. 1890. aastal sai Roman von Rosenist riiginõunik ning siis algas tema diplomaadikarjäär. 1890–1895 oli von Rosen Vene Keisririigi saadik Mehhikos, 1895–1897 saadik Serbias ning 1897–1899 saadik Jaapanis. 1899. aastast määrati von Rosen Venemaa saadikuks Baierisse ning 1901–1902 saadikuks Kreekasse. 1902. aasta lõpus määrati von Rosen saadikuks Jaapanisse. 1903. aastal tõstis keiser Nikolai II Roman von Roseni õuemeistri (Vene keisririigi õukonnatiitel) seisusesse. Vene-Jaapani sõja ajal (1904–1905) oli von Rosen Venemaa saadik USA-s. Selles ametis oli ta kuni 1911. aastani. 1905. aasta augustikuus võttis Roman von Rosen koos Vene Keisririigi Ministrite Nõukogu esimehe krahv Sergei Wittega osa USA-s Portsmouthi rahuläbirääkimistest Jaapaniga. Witte kirjutas oma mälestustes Roman von Rosenist kui tõelisest džentelmenist.
1911. aasta augustis määrati Roman von Rosen Riiginõukogu liikmeks ning ta oli selleks ajaks välja teeninud Vene Keisririigi kõrged aumärgid: 1894. aastal Püha Stanislavi I järgu ordeni, 1898. aastal Püha Anna I järgu ordeni, 1900. aastal Püha Vladimiri II järgu ordeni, 1907. aastal Valge Kotka ordeni ja 1911. aastal Püha Aleksander Nevski ordeni. 1910. aastal omistati Roman von Rosenile aumärk 40-aastase laitmatu riigiteenistuse eest. Peale Veebruarirevolutsiooni peeti von Rosenit ajutise valitsuse tõenäoliseks tulevaseks välisministriks.
Peale oktoobripööret õnnestus von Rosenil emigreeruda USA-sse. Vene Keisririigi baltisakslasest diplomaadi elu lõppes New Yorgis traagiliselt, 1922. aasta alguses bussi alla jäädes. Ta jõudis siiski valmis kirjutada
mälestused, mis ilmusid USA-s. Roman von Roseni alluvuses töötanud diplomaat Solovjov meenutas teda kui väga laia silmaringi ja analüütilise mõistusega inimest. Roseni vaated ja seisukohad Venemaa tollase välispoliitika suhtes olid realistlikud ja tema pilk ulatus kaugemale kui kolleegidel Peterburis Venemaa Keisririigi välisministeeriumis. Ta suutis näha ette tuleviku poliitilisi arenguid, toetudes kainele analüüsile ja loogikale. Näiteks suutis Roman von Rosen enne Vene-Jaapani sõda selle puhkemist ette näha. Ta saatis Tokyost Peterburi telegrammi, kus kirjutas, et positsioon, mille on võtnud Venemaa Jaapani suhtes, viib tema kindla veendumuse kohaselt paratamatult sõjani kahe riigi vahel. Sellisel juhul on aga vaja kiiremas korras lõpule viia Port Arturi kindlustustööd ja suurendada Vene Keisririigi sõjaliste jõudude kohalolu Mandžuurias. Kolleegid välisministeeriumist vastasid von Rosenile lühidalt, et Mandžuuriaga seonduv ei kuulu von Roseni kompetentsi. Samamoodi nägi Roman von Rosen sündmuste arengut õigesti ette enne I maailmasõja puhkemist. Riiginõukogu liikmena saatis ta eriettekande ohust, mida toob endaga kaasa suhete katkestamine Vene ja Saksa keisririigi vahel.
Selline oli Eestimaa rüütelkonna ühe võimsama suguvõsa liikme Roman von Roseni diplomaadikarjääri lühike ülevaade.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv