Kultuur ja Elu 3/2016


Kultuur ja Elu 2/2016

 

 

 

 

 

Rein Ostrat –
sahtlikarikaturist

VILJAR ANSKO,
karikatuuriloolane


Rein Ostrat

Üle poole sajandi on Rein Ostrat jäädvustanud Eesti ja muu maailma poliitikat sahtlikarikatuuridesse. Tegemist on märkimisväärse materjaliga ka Eesti karikatuuri ajaloo seisukohalt.

See lugu sai alguse 2013. aasta suvel, kui ma pärast Läänemaa XX ajalookonverentsi külastasin Läänemaa muuseumis (Haapsalu raekojas) eksponeeritud Virtsu harrastusmuuseumi tegevust tutvustavat näitust. Teiste huvitavate eksponaatide hulgas paelus mu tähelepanu tagasihoidlik A4-formaadis album pealdisega: „Karikatuurid. Rein Ostrat. Virtsu Harrastusmuuseum.ˮ Mahukas kaust sisaldas sadakonda karikatuuri joonistuslikult erineval tasemel – mustandilaadsetest sirgeldustest suurepäraste graafiliste taiesteni. Selgitusi autori kohta kogum ei sisaldanud ja minule oli see nimi täiesti tundmatu. Isehakanud karikatuuriloolasena tajusin aga kohe, et tegemist on märkimisväärse leiuga nii Läänemaa karikatuuriloo kui ka Eesti karikatuuri ajaloo seisukohalt. Pildid said skaneeritud, kuid subjektiivsetel põhjustel kulus veel üle aasta, kuni Virtsu harrastusmuuseumi juhataja Jüri Mõniste abiga sain jälile salapärasele karikatuurikunsti viljelejale.
Tegemist on täies elujõus oleva tagasihoidliku mehega, kes elab ja töötab Läänemaal Virtsus juba 1966. aastast. Tema kunstihuvi ja nikerdamisoskus oli kohalikele teada, aga mehe karikatuuriharrastusest teadsid vast ainult üksikud lähimad sõbrad. Kuna mehe sünnidaatum näitas kohe-kohe lähenevat kolmveerandsajandist juubelisünnipäeva, siis tuli kiiresti ette võtta kultuurilooline avastusreis Virtsu. Kuigi olin ette hoiatatud, et mees on iseloomult omaettehoidev ning võib olla kinnine või isegi kapriisne, läks tutvumisreis igati korda ja paari-kolmetunnise intervjuu käigus õnnestus selle omapärase kunstnikunatuuriga sõbrakski saada. Siin siis see kohati mälulünklik info, mida õnnestus esialgu välja pinnida.



Saatuse sidus mees merega

Rein Ostrat sündis 24. augustil 1940 Järvamaal Lehtse vallas. Isa oli alates 1939. aastast seotud Lehtse mõisaga, hiljem pandi ta kolhoosiesimeheks, ema oli põhiliselt koduperenaine. Peres kasvasid veel Reinust kolm aastat vanem õde ja kuus aastat vanem vend. Sõja-aastad veetis poisike vanaema juures Tartumaal Maarja-Magdaleenas.
Aastatel 1948–1955 õppis Rein Ostrat Lehtse 7-klassilises koolis. Seal paistis ta silma hea joonistamisoskusega – tema karikatuure avaldati kooli seinalehes. Eesti keele õpetaja Randküla soovitas poisil kunstiga edasi tegeleda. Talle anti kooli poolt isegi soovitus õpingute jätkamiseks Tartu kunstikoolis. Poisi enda esialgne plaan oli minna edasi õppima Tapa keskkooli, kuid konkursi kartusel ta sellest mõttest siiski loobus.
Noormees sidus oma edasise saatuse merega. 1957. aastal asus ta õppima Pärnu merekoolis laevamotoristi erialal. Sõitis seejärel merd Eesti Riikliku Merelaevanduse kaubalaevadel ja päästelaevadel. Maapealseks kodusadamaks oli Tallinn.
Aastatel 1962–1966 teenis Rein Ostrat 3,5 aastat Siberis Sverdlovski oblastis Davda linnas nõukogude sõjaväes. Sattunud spordiroodu, tegeles ta laskmise, kergejõustiku, suusatamise, sambomaadluse ja muude spordialadega... Spordiga tegeles mees veel pikalt ka Virtsu-aastatel, osaledes kuni 1984. aastani kalurikolhooside spartakiaadidel kergejõustikualadel. 1974. ja 1975. aastal tuli ta Virtsu võistkonna koosseisus suusatamises Haapsalu rajooni meistriks.
1966. aastast elab Rein Ostrat koos elukaaslasega Virtsus. 1969. aastal sündis poeg, praeguseks on ta kolme pojapoja vanaisa. Esialgu töötas ta motoristina Virtsu praamil, seejärel, alates 1968. aastast kalurikolhoosis Virtsu Kalur (1975. a-st Haapsalu Kaluriga ühinenult Lääne Kalur). Lõpetas 1966–1969 Meremeeste kaugõppekeskkooli ning jätkas merehariduse omandamist Pärnu UKK-s, õppides laevamehaanikuks. 1976. aastast täiendas ta end veel Tallinnas Luise tänaval asuvas kalatöönduslikus merekoolis. Lääne Kalurist tuli ta töölt ära 1990. aastal, kui see muudeti aktsiaseltsiks ja algas asutuse allakäik. Peale AS-ist Westmer lahkumist 1995. aastal oli aasta töötu. Aastatel 1996–2009 töötas Rein Ostrat veel remondimehaanikuna Saaremaa Laevakompanii Virtsu praamidel. 2002. aastast hakkas jooksma vanaduspension.


Ma lihtsalt lesin siin.

Kunstianne avaldus juba kooliajal

Karikatuure hakkas Rein Ostrat joonistama juba Lehtse kooli 4. klassis. Alates 5. klassist ilmusid tema pilapildid pidevalt kooli seinalehes. Ühel Tapa keskkoolis korraldatud karikatuurikonkursil, kus tuli võistelda endast vanemate keskkooliõpilastega, saavutas ta III koha. Mõni tema koolipoisipõlve karikatuur jõudis isegi Tapa rajooni ajalehte Edasi Kommunismile.
Tõsisemaid poliitilisi karikatuure hakkas noormees sahtlipõhja joonistama 1957. aastast. Meresõidu aastatel tekkis neist koputajate tõttu ka pahandusi – Rein Ostrat sai endale teatud dissidendi maine. Nende ja muude pattude pärast sai Pagari tänaval ülekuulamistelgi käidud. Läbiotsimishirmus on Rein Ostrat oma karikatuure mõnel korral ka ära põletanud.
1967. aastal üritas Rein Ostrat ennast täiendada kunstihariduse vallas Tartu kunstikooli kaugõppekursustel. Aga kuna see toimus samaaegselt kaugõppes keskhariduse omandamisega, jäi kunstikool lõpetamata.
Karikatuure jooksva poliitika pihta on Rein Ostrat enam kui poole sajandi jooksul sahtlisse joonistanud märkimisväärsel hulgal. Osa neist on nüüdseks jõudnud Virtsu harrastusmuuseumi kogudesse, kus neid 2013. aasta suvel Haapsalus Läänemaa muuseumis toimunud ekspositsioonil ka laiem avalikkus esmakordselt näha võis.
Meremeheameti kõrval oli veel sobivaks ajaviiteks suveniiride valmistamine, sepistamine ja puunikerdus. Ta on tegelenud ka kunstfotograafia ja amatöörfilmindusega. Rein Ostrati viimaste aastate lemmikharrastuseks on olnud portselanimaal.


Esimene personaalnäitus 75-selt

Esimene personaalnäitus

Hoolimata mõningatest probleemidest õnnestus esmakohtumisele järgnenud paari nädala jooksul Virtsu aktiivsete loomeinimeste abiga mitmekülgselt andekale vanahärrale õigeaegselt väärikas juubeliüritus korraldada. Virtsu Seltsimajas sai üles pandud Rein Ostrati esimene personaalnäitus. Seintel olid esmakordselt avalikkusele eksponeeritud valimik kunstniku karikatuuridest ja šaržidest – kokku üle 60. Laual ja aknalaudadel oli (samuti esmakordselt) välja pandud tema meisterlikult maalitud kõrgkuumuskeraamika.
Virtsu rahvas ja Saaremaale sõitjad said mõneks ajaks võimaluse imetleda kohaliku harrastuskunstniku mitmekülgset loomingut. Asulasse jõudis reklaam õigeaegselt. Vastav teade sai saadetud ka Läänemaa ajalehele Lääne Elu ning teispool väina ilmuvatele Saaremaa lehtedele. Kahjuks ei ilmunud maakonnalehes kogu näituse kestmise ajal ridagi sellest omapärasest kohalikust kultuurisündmusest. (Sellisest arrogantsusest nördinuna lõpetasin Lääne Elu tellimise.) Esialgu näis, et ka Saaremaale see teavitus ei jõudnud, kuid siis avastasin, et on olemas ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisa Nädalalõpp, kus teade Rein Ostrati näitusest ilmus koguni kahel korral (28.08 ja 4.09.2015). Lühilugu Rein Ostratist ja mõni tema karikatuur jõudis ka huumoriajakirja Pilkaja septembrinumbrisse.
Eesti karikatuurilukku jõuab Rein Ostrat nii mõnegi oma suurepärases graafikatehnikas globaaltemaatilise karikatuuriga, kuid ennekõike kurioosse faktiga, et selline sadadesse (või isegi tuhandetesse?) ühikutesse ulatuv heatasemeline karikatuuritoodang oli hulk aastakümneid kõigi pilkude eest varjatud ning jõudis vaatajateni alles autori 75. sünnipäeval. Ja seda edeval 20.–21. sajandil!


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv