Kultuur ja Elu 3/2015

Kultuur ja Elu 2/2015

Palju õnne!
Herbert Lindmäe 85

Herbert Lindmäe sündis
20. oktoobril 1930 Alatskivi vallas. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis (tookord nimetatud Tartu I Keskkooliks). Lõpetas kooli 1950. aastal ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas cum laude 1955. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati tööle prokuratuuri, kus töötas aasta ja oskas sealt seejärel lahkuda. Jätkas töötamist kriminaaleksperdina. 1965. aastal astus aspirantuuri ning kaitses õigusteaduse kandidaadi väitekirja 1968. aastal. Aastast 1967 töötas TÜ õigusteaduskonnas kriminaalõiguse kateedri vanemõpetajana. H. Lindmäe sai dotsendi kutse 1972. aastal ning professoriks 1988. aastal. Õigusteaduse doktori kraadi kaitses Herbert Lindmäe 1992. aastal. Kriminalistika õppejõuna on ta ülikoolis töötanud üle 30 aasta.
Aastatel 1993–1998 töötas H. Lindmäe Riigikohtu kohtunikuna ja oli kriminaalkolleegiumi liige, jätkates samal ajal õppetööd TÜ õigusteaduskonnas.
H. Lindmäe on kirjutanud paarsada teadusartiklit ja avaldanud mitu kriminalistika-alast õpikut. Me teame teda alates 1987. aastast avaldatud tööde järgi kui aktiivset uurijat nõukogude okupatsiooni ajal toimepandud massirepressioonidest. Nende kuritegude kohta avaldatud tööde eest sai H. Lindmäe 1988. aastal Eesti Kultuurifondi aastapreemia. Aastail 1992–2004 oli H. Lindmäe Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni aseesimees ja selle komisjoni kõige rohkem uurimistöid avaldanud autor. Esimese tööna avaldati koostöös Aleks Kurgveliga vabadusvõitlejate nimisturaamat „Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaileˮ. See oli komisjoni tööde seeria 12. raamat (ORURK-12). Raamatu tublisti täiendatud kordustrükk ilmus 2010. aastal. Suurima panuse meie lähiajaloo mõistmiseks ja jäädvustamiseks on H. Lindmäe andnud üheksa raamatuga Suve­sõjast 1941. Neist kaheksa on avaldatud aastail 1999–2013 ja üheksas raamat Harjumaast on käsikirjana valmis ning ilmub lähiajal trükist. Olles noorukina 1944. aasta Eesti kaitselahingute elav tunnistaja ning läbi töötanud kümneid tuhandeid allikaid Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajast, on Herbert Lindmäest saanud vaieldamatu autoriteet meie lähiajaloo alal. Kriminalisti ja õigus­teadlasena kirjeldab ta sündmusi ausalt ja täpselt faktidele toetudes ning suhtudes äärmise lugupidamisega Eesti vabaduse eest seisnud võitlejaisse. Eesti kaitselahingutes 1944. aastal Narva rindel võidelnud auväärne ajaloodoktor Vello Helk Taanist andis neile uurimistöödele kõrge hinnangu: „Unustamist aitab vältida Herbert Lindmäe suurpanus, mis annab rohket informatsiooni... Meie ajaloo kurvad faktid on raiutud raamatutesse, mis jäävad tuleviku ajaloolaste varasalveks.ˮ
Herbert Lindmäe oli Eesti Kongressi saadik. Ta kuulub korp! Sakala vilistlaskogusse.
H. Lindmäed on autasustatud 1997. aastal Riigivapi III kl teenetemärgiga. Samuti on talle annetatud Kriminaalpolitsei teenetemedal (2006).
Aktiivselt ja pidevalt on autor valgustanud ajakirjas Kultuur ja Elu nii meie lähiajaloo aktuaalseid küsimusi kui ka tänaseid eesti avalikkust erutavaid probleeme. Tema lood on alati põhjalikult läbi mõeldud ning veenvalt esitatud. Nii on avaldatud tema artiklid: „Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportileˮ (3/2011), „Kelle huvides tuleb hoiduda äratamast minevikutonte?ˮ (1/2012), „Tartu rahu ei anna rahuˮ (2/2013), „Kas Sinimägede pärandiks on tükikese kaotus eestlaste üldinimlikust südametunnistusest?ˮ (4/2013), „Kas laulame edaspidi laulukaare all Katjakest?ˮ (3/2014), „Ei iialgi enam Eestit!ˮ (2/2015).
Herbert Lindmäe kõigis töödes näeme, et ta kaitseb eesti rahva võõrandamatut õigust väärikalt võidelda oma vabaduse eest iseseisvalt ja sõltumatult välismõjudest. Sellega on ta pälvinud oma rahva lugupidamise ja austuse.

Peep Varju

Palju õnne ja tervist!

soovib Kultuur ja Elu