|
Matrjoškad on vallutanud
pealinna poed
Vene rahvuslikus stiilis maalitud
matrjoškad on vallutanud ära Tallinna peamised suveniiripoed.
Pealinnas viibivad turistid ostavad neid kaasa, pidades puunukke
ekslikult eesti meeneteks. Eesti kodanikuna tunnen säärase
petmise pärast välismaalaste ees piinlikkust.
Mida see populaarne vene rahvakunstiese
endast kujutab? Venemaal saab tema võidukäigust varsti
täis 125 aastat. 1890. aastal tõi A. Mamontova Moskva
mänguasjatöökotta „Detskoje vospitanie”
Jaapanist kolm eri kõrgusega daruma-nukku, mis väliselt
kujutavad kirevaksmaalitud punnsilmseid habetunud vanamehi. Jaapanipärane
Daruma ehk Bodaidaruma tuleb india budismi misjonäri Bodhidharma
nimest, kes tegutses 5.–6. sajandil p.Kr. Hiinas Shadini
kloostris.
Uue toote kujundamisel saadi inspiratsiooni
ka treitud, üksteise sees asetsevatest pühademunadest.
Puutöömees Vassili Zvjozdotskin valmistas daruma-nuku
sarnased vormid, millele kunstnik Sergei Maljutin maalis peale
vene rahvuslikes riietes piigad. Jaapanist toodud kujukestest
erinesid nad vaid lameda aluse poolest – originaalid olid
alt ümarad ning pikali lükates tõusid, sarnaselt
jonnipunnist mänguasjale, alati ise püsti.
Daruma-nukukese uus kujundus nimetati
Venemaal matrjoškaks (ld k matrõna – auväärne
abielunaine, majaemand) ning see saavutas Moskvas ja selle ümbruses
suure populaarsuse. Tekkisid maalijate koolkonnad, rajati spetsiaalseid
nukumuuseume. Tänapäeval võib puuvormidele maalituna
kohata isegi poliitikuid.
Fakt on aga see, et matrjoška
ei ole mingil moel eesti suveniir ning kui poed neid nukke müüvad,
peaks kõrval olema sildike, et tegemist on vene suveniiriga.
Eriti kahju on, et igal matrjoškaostjal jääb ostmata
mõni tõeline eesti suveniir.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
