|
|
Kultuuritegelane August Pulst
– 125
tekst: Mari Mae
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
|
A. Pulst Ruhnust vanavara korjamise reisult tulles 1921
a. Foto: ETM
|
„August
Pulst, kunstnik, muuseumitegelane.” Nii alustab Pulst oma
memuaare „Mälestusi muusika alalt”. Siiski on Pulstil
olnud palju enam rolle, kui Lenderi tütarlaste gümnaasiumi
joonistamisõpetaja, valdavalt impressionistlik maalikunstnik,
dekoraator.
Estonia teatris ning
muuseumiühingute, Tori muuseumi ja Baltikumi esimese muusikamuuseumi
(Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) asutaja ja pikaajaline juhataja.
Ta on mänginud paljusid pille (viiulit, torupilli, harmooniumit,
lepapasunat, mandoliini, kitarri), kirjutanud luuletusi ja näidendeid
ning pidanud raadios pärimuskultuuri tutvustavaid loenguid.
Pulst rõhutab oma mälestustes, et rahvalaul ja -pillimuusika
(ning kunstmuusika) haaras teda juba lapsepõlves, oli kütkestavalt
kaasakiskuv, võlus kuulama, talletama, kaasa elama, kaasa
tegema ja avaldas talle sügavat mõju. „Kasvades
kogesin, tundsin peagi elaval kujul kõike seda, mida hiljem
kuulsin korduvalt väidetavat – muusika on kunstidest
kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist
hauani.”2
Rahvakultuuri
jäädvustaja
Esmased kontaktid ja
esmane huvi rahvamuusika vastu tekkis küll lapsepõlves,
ent suurt rolli mängis Pulsti osalemine ülemaalise vanavara
(muinasvara) kogumisel ja päästmisel Põhja-Eestis,
mille juhiks Pulst end ise nimetab. Kogutud materjalid ulatuvad
Pulsti sõnul 14 000 numbrini ja need on üle antud
Eesti Rahva Muuseumile. „1914. a. Kadrina kihelkonnas
Eesti Rahva Muuseumi ülesandel vanavarakorjamise tööd
tehes, leidsin suurest Ohepalu külast, kus 70 suitsu (talundit),
ühe haruldase pulmapillimehe, viiuldaja umbes 70. a. vana,
kuid pillimängust oli ta juba „väsinud”, vanaks
jäänud. /---/ Oma kuulsuse tipul olles arvas, et enam
kui sajas pulmas pillimeheks olnud ja mängu eest tasuks 12
naela s.o. kg. 4,8 säärepaelu saanud, igast pulmast
üks,” kirjutab Pulst.3 Tema mälestused
kubisevad sarnastest subjektiivsetest ja tunnustavatest, südamlikest
rahvamuusikute kirjeldustest. Ta on öelnud, et rahvalaulud
ja pillilood on kõige olulisem muinasvara.4 Pulsti
eesti rahvakultuuri ja rahvamuusikasse süvenemist soodustas
ka valitsev trend kultuurimaastikul.
„Aastatel 1916–1921 ei puutunud mulle silma ühtegi
mainimisväärset ei rahvalaulikut ega pillimeest. Tähendada
võiksin ainult, et sel ajavahemikul esines Tallinnas tuntud
laulja Ella Masing-Grünberg, kes sageli rahvalaule mitmesugustel
ülesastumistel „Estonia“ kontsertsaalis ette kandis.
E. Masing ilmus lavale rahvarõivais,” kirjutab
Pulst.5
Etnograaf Igor Tõnuristi sõnul oli Pulst oma aja
laps, kes tiivustatuna rahvusromantilistest ideedest hakkas päästma
vana eesti rahvakultuuri. „Meenutame seejuures, et Pulst
alustas oma kultuurialast tegevust ajal, mil käis äge
võitlus eestlaste kultuurilise iseolemise eest, jätkus
eesti rahvuse konsolideerumise protsess, algas I maailmasõda,
tekkis ja hakkas ilmet võtma eestlaste omariiklus,”
kirjutab Tõnurist.6 Pulsti mälestuste hulgas
on lisaks rahvamuusikute kirjeldustele ka isiklikke mälestusi
20. sajandi alguse haritlastest (muusikutest Mart Saarest, Peeter
Südast, pillimeistrist Tõnis Olbreist, kunstnikest
Kristjan Rauast, Ants Laikmaast jt), milles on kajastatud rahvusromantilistest
ideedest tiivustumise tendentsi. Pärimuskultuuri elemente
ilmus professionaalsesse heliloomingusse, kunsti, kirjandusse.
Pulst kirjeldab oma mälestustes Ants Laikmaad: „Üks
igapäevaseid jalutuskäike viis tema suurele toiduainete
turule, milline asetses „Estonia” teatri ümber.
Siin silmitses ta sõidukite peal esinevaid vaipe, millistest
mõne parima ka endale ära ostis. /---/ Nii soovitas
ta minulegi turgu etnograafia mõttes ikka silmas pidada.
See soovitus osutus edaspidi vägagi viljakaks.”7
Muud moodi, kui „viljakaks” ei saa ka Pulsti tegevust
eesti rahvakultuuri jäädvustamisel nimetada. Väidetavalt
just tänu tema hulgalistele kontaktidele heliplaadistati
Riigi Ringhäälingus 1936., 1937. ja 1938. aastal 11
tundi rahvamuusikat, kokku 629 pala 56 rahvalaulikult ja pillimehelt.
Esimesel heliplaadistamise nõupidamisel 4. aprillil 1936.
aastal Riigi Ringhäälingu ja Eesti Rahvaluule arhiivi
vahel lepiti küll kokku selles, et plaadistada tuleb, ent
küsimus oli keda laulikutest-pillimeestest plaadistamisele
välja kutsuda. „Puudusid lähimad andmed nende
kohta. Otsustati – Pulsti peab muusikamuuseumist välja
kutsuma. /…/ Jah, muusikamuuseumil oli plaadistusmaterjali,
oli kümneid rahvalaulikuid- pillimehi, kes just viimastel
aastatel pikkadel ringreisidel kogu vabariigi ulatuses olid rahva
ees esinenud ja ühes sellega ka heasse esinemisvormi tõusnud.
Peale selle veel rohkesti neid, kes oma kodukohas lavadel olgugi
kord või paar üles astusid, kuid ikkagi värskelt
arvelevõetud. Aga ka hulk andmeid olemasolevate kohta,
kes veel kohal kontrollimata,” tõdeb Pulst.9
Pulsti ringreisid, mille käigus Eestis tegutsenud rahvamuusikutest
hea ülevaade ja kontaktid saadi, olid erakordselt populaarsed
ja edukad. Selle edu saladus oli mõistagi korraldaja ennastsalgav
töö ja tolleaegsete rahvamuusikute ehedus. Pulst töötas
nn ainuisikulise kontsertasutusena, korraldades mitme nädala
pikkusi kontsertreise üle terve Eesti, olles kirjavahetuses
igas kihelkonnas asuvate rahvamuusikutega. Tema kutse peale olid
viimased reeglina koheselt valmis esinema sõitma. Pulst
korraldas neile ööbimisi, transporti ja toitlustust,
tegeles reklaamitööga (kirjutas rahvamuusikuid reklaamivaid
artikleid, lendlehti, plakateid, postkaarte, korraldas reklaamüritusi,
rongkäike jne), koostas kavasid, juhatas sisse esinejaid
kontserdil. Lisaks kirjutas üles suulist pärimust ning
kogus vanavara. Aastatel 1922–1939 korraldas Pulst kokku
18 ringreisi 436 saalis 901 ettekandega 180 000 kuulajale. Ta
andis muuseumitele üle enam kui 500 fotot, 12 rahvapilli
ja 1137 lehekülge käsikirjalisi mälestusi.Selle
kõige valguses on lihtne mõista August Pulsti tähtsust
meie kultuuri jäädvustamise kontekstis.
|
Vanad muusikamehed 1. ringreisil 1927. aastal. August Pulst
keskel. Foto: ETM
|
Tulekul on
Pulsti pidunädalad
August Pulsti sünnist
saab 14. jaanuaril 2014. aastal 125 aastat. Lisaks täitub
August Pulsti loodud muusikamuuseumil 90. aastat tegevuse algusest
1924. aastal. Eesti teatri- ja muusikamuuseum ning Mooste rahvamuusikakooli
direktor Krista Sildoja, kes on tegelenud aastaid pärimuskultuuri
uurimise ning rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide
õpetamise ja jäädvustamisega, annavad sellel
puhul koostöös välja raamatu „Äratusmäng
uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi”, mis
sisaldab põhjalikku ülevaadet Pulsti tegevusest 20.
sajandi alguse rahvalaulikute ja pillimeeste jäädvustamisel.
Muuseum soovib Pulsti eeskujul 2014. aasta jaanuaris aset leidvatel
Pulsti pidunädalatel taas kord inimeste ette tuua kohalikke
külapillimehi ja laulikuid.
Nii toimuvad jaanuari teises pooles, Pulsti pidunädalatel
külamuusikute ringreisid. Üles astuvad hinnatud lõõtsamehed
Julius Vilumets, Elmar Ruusamäe, Heino Kahar; kandlemängijad
Väino Kelp, Aivar Arak, Heino Sõna; kandlel ja lõõtsal
Harry Lindmets. Laiemale üldsusele hästi tuntud nimedest
esinevad Tuule Kann, Pille Karras, Juhan Uppin, Margus Põldsepp,
Heino Tartes, Lauri Õunapuu, Ants Taul, Õie Sarv
ning Krista ja Raivo Sildoja.
Nagu eelmisel sajandil, nii toimuvad ka nüüd rahvapillide
tutvustused koolides, kontserdid ja õhtused simmanid eheda
rahvamuusika saatel. Pulsti pidunädalatel toimuvatel kontsertidel
on samad eesmärgid, mis Pulstil sada aastat tagasi.
Peamiselt soovib muuseum
koguda:
- kontsertide salvestamisega paikkondlike külapillimeeste
esituses autentset pärimusmuusikat, millega tegi Pulsti korraldamisel
algust Herbert Tampere fonograafi abiga juba 1932. aastal;
- Pulsti eeskujul andmeid tegutsevate külamuusikute kohta
ning annetusi Eesti teatri- ja muusikamuuseumile August Pulsti
isikukogu täielikuks digiteerimiseks ning avalikkusele kättesaadavamaks
tegemiseks.
Olles nii muusikaga aastate vältel tihedalt kokku kasvanud,
arvan, kui muusika on kõige elulähedasem kunst, siis
peavad ka andmed kogu meie muusikakultuuri kohta olema samaväärselt
ülevaatlikud, üksikasjalikud, täiuslikud kui ka
elulähedased,” nendib Pulst.10 Ning selles suunas töötab
ka Eesti teatri- ja muusikamuuseum, mille Pulsti tegevusest alguse
saanud kogud säilitavad tohutult suurt ja hindamatut osa
tervest eesti kultuurist.
* * *
1) August Pulst, „Mälestusi muusika
alalt” (ETMM M234: 1/14:2)
2) August Pulst „Mälestusi muusika alalt” (ETMM
M234: 1/14:2)
3) August Pulst „Mälestusi muusika alalt” (ETMM
M234: 1/14:18)
4) August Pulst „Mälestusi muusika alalt” (ETMM
M234: 1/14:7)
5) August Pulst „Mälestusi muusika alalt” (ETMM
M234: 1/14:20)
6) Igor Tõnurist, „Rahvamuusikakoguja August Pulsti
põhimõtetest”, Aeg Kiri. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
1924–2004. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt,
Tallinn 2004, lk 35
7) August Pulst, „Isiklikke mälestusi Kristjan Rauast
ja Ants Laikmaast” (ETMM M234: 1/37:2)
9) August Pulst, „Mälestusi muusika alalt” (ETMM
M234: 1/23:3)10 August Pulst, „Mälestusi muusika alalt”
ETMM M234: 1/14:6
|
|
|
