|
|
Henn Tiivel – 75
tekst: Tõnis Siim
foto: ants liigus
|
Tantsupeo “Meri” idee autor Pärnu mees
Henn Tiivel.
|
Legendaarne rahvatantsuõpetaja
Henn Tiivel – Eesti üks väljapaistavamaid, isikupärasemaid
ja suurima missioonitundega rahvatantsujuhte ning kunstiõpetajaid
on sündinud 14. mail 1937. a. Valgamaal Helme vallas. Tänavu
möödus eestlaste mitme põlvkonna rahvatantsu-
ja kunstiõpetaja sünnist 75 aastat.
Aastatel 1965–1967
koolipoisina Elva keskkoolis Henn Tiiveli juhendatud rahvatantsurühmas
osalenuna tahaksin meelde tuletada tollal 27-aastase energiast
pulbitseva ja maksimalistist pedagoogi jõupingutusi selle
nimel, et meist saaksid kultuursed, rühikad, elurõõmsad
ja terved inimesed ning head tantsijad. Nende eesmärkide
nimel valasime higi, tegime üldfüüsilisi ja ettevalmistavaid
võimlemisharjutusi, nägime vaeva ning saavutasime
ka edu.
Tüdrukud,
vaagnast välja!
Kuna Henn oli koleerilise
iseloomuga noor maksimalist, siis ta käratses, kiitis, manitses,
tegi ise kõiki harjutusi ette ja kaasa ning kasutas õpilaste
innustamiseks mõnikord vägagi krõbedaid rahvalikke
väljendeid. „Tüdrukud, vaagnast välja!”
oli üks tema tollaseid hüüdlauseid. Sellise eesmärgipüstituse
ja taotluse järgi võib Hennu pidada ka Eesti rahvatervise
edendajaks, kuna vaagnasse vajumine toob endaga kaasa suure hulga
kõikvõimalikke terviseprobleeme alates kõhu-
ja seljahädadest ning lõpetades viljakusprobleemide
ja eluea lühenemisega.
Jooksupolka
eesti rahvustantsuks!
Esimesteks tantsusammudeks,
mida Henn 1965/66. aastal õpetas, olid polkasammud ja esimeseks
tantsuks jooksupolka, mitte kaerajaan. Ka on jooksupolka väiksemas
ringis eesti rahvustantsuks juba kord olnud – 1930ndate teisest
poolest on teada, et Eesti omaaegsete suure rahvusliku vaimuga
Hugo Treffneri Poeglaste ja Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tartu
Tütarlaste Gümnaasiumi (praeguse Miina Härma kooli)
ühispidudel oli traditsiooniks tantsida enne moodsate tantsude
juurde asumist kõigepealt jooksupolkat! Miks ei võiks
seda vana head kahe tollase sõpruskooli traditsiooni taaselustada
kogu tänase Eesti jaoks! Sest jooksupolka – jookse-jookse-hüppa
tants on mitte ainult lihtne ja meeleolukas, vaid ka väga
tervistav tants! Jooksupolkat on võimalik tantsida hiina
tervisevõimlemise taiji võtmes, kui põlvetõstet
sooritada tõukejala puusast läbi alaselja alates sabaluust
tekitatud kumera „tiigriselja” väljasirutamise,
mis on ühtlasi ka vaagnast väljatõusmise sirutusliigutus..
Ausammas
õpetajale
Eesti kultuuriruumi
ei kuulu isikukultus ja kellelegi elu ajal ausamba püstitamine.
Küll on aga Henn inspireerivaks eeskujuks, et püstitada
see kõikide jäägitult oma tööle pühendunud,
suure missioonitunde ja endast palju andnud õpetajate ja
treenerite austamiseks. Loodetavasti ei võeta seda ebaviisakusena,
kui panna pühendunud ja kõiki innustava õpetaja
austamiseks mõeldud kuju teenima oma õpilasi edasi
ka ausamba kui ikooni vormis – aitamaks meenutada ja järgi
teha õpetaja ettenäidatud liigutusi, järgida
õpetaja esitatud ettekirjutusi ja põhimõtteid.
Ikoonskulptuuri sisuks ja poosiks, mida jäljendada, võiks
olla kujutis (momentvõte) tantsijast jookse-jookse-hüppa
tantsimisel, mis on fikseeritud hüppe koha peal, hetkel,
kus tõukejalg toetub põlvest veidi kõverdatuna
maapinnale ja vaba jalg on põlvetõste asendis ning
käte liikumine jõudnud väljahingamise faasis
naba või diafragma kõrgusele. Tegemist oleks hiina
tervisevõimlemisest (Michuani stiili taiji’st) laenatud
ühe soojendus- ja baasharjutusega – nn posti-seismisega
ühel jalal.
Säärane skulptuur võiks asuda mõne koolimaja
juures, kus Henn on õpetanud – väga hästi
sobiks see tema kunagise töökoha – Elva vana koolimaja
ette muruväljakule, kust paistavad aula ja võimla
aknad – kohad, kust Henn tänasekski eesti rahvale väga
vajalikke õpetussõnu jagas!
|
|
|
