|
|
Baselworld särab võidujuveelide
ja luksus-kelladega
tekst: Aino Siebert
Fotod: Aino, Werner ja Jan E. Siebert
Vähe on neid,
keda juveelide särav vikerkaar jätab ükskõikseks,
olgu tegemist eevatütarde või tugevama poole esindajatega.
Isegi geoloog prof dr Anto Raukas julgeb oma raamatus “Kuld
ja kalliskivid” avameelselt tunnistada, et armastab neid:
“Kui külastan mõnda geoloogiamuuseumi, peatun
vääriskivide ees ehk kauem kui muude väljapanekute
juures.”
Ennevanasti oli kulla ja vääriskivide omamine jõukohane
ainult siniverelistele ning haruldane polnud sugugi pilt, mil
keisrid või kõrged daamid end niivõrd juveelidega
üle kuhjasid, et suutsid vaevu püsti seista. 17. sajandil,
mil vääriskivide lihvimine saavutas kõrgtaseme,
said kalliskivid edevuse ja tühisuse sümboliks.
Küütlev
elegants igaühe rahakotile
Tänapäeval
pole juveelide omamine enam aadlike privileeg, igaühe rahakotile
leidub väärtuslikku küütlevat elegantsi. Kuigi
modernses maailmas toovad säravatele kividele kuulsust ennekõike
prominendid, võib ka tavaline surelik tunda ennast seitsmendas
taevas, kui ta kaelas, käerandmetel, kõrvades ja isegi
ninas või nabas helgivad kalliskivid. Juveelid toovad esile
meie isiksuse, meeleolu ja ellusuhtumise.
Mehedki kannavad tänapäeval julgemalt ehteid, sest ühiskond
muutunud avatumaks ja kedagi ei vaadata nagu inimest võõralt
planeedilt, kui aadamapoegade kõrvas või ninas on
välkuvad kivid. Austraalias on juba ammu moes, et mehed kannavad
keti otsas pärleid. Kui tugeva sugupõlve esindajad
püüdsid enne oma kette häbelikult peita, siis moodne
mees kannab uhkusega mitte ainult amulette, vaid ka käevõrusid
ja sõrmuseid.
Samuti pole käekellad tänapäeval mitte ainult ajanäitajad,
vaid ka ilu ja luksuse sümbolid. Mitmeid marke toodetakse
limiteeritult, mis tähendab, et iga eksemplar kasvatab aastate
jooksul oma väärtust. Nii käivadki kogujad Baselis
“kellade jahil”.
Siinkirjutajale, kes praktiliselt ei armasta kanda ehteid, jäi
kulla- ja kalliskivipisik külge Baselworldis, maailma tähtsaimal
juveeli- ja kellamessil. Mis võlub, on ennekõike
disainerite fantaasia ja see, kuidas pannakse vääriskivi
plaatina, kulla või hõbeda sisse elama. Kivi, mis
üksikuna ei jäta muljet, lööb ehtena särama.
Tänapäeval kasutatakse aga ehtes ja kronomeetrites peale
väärismetallide ka modernseid materjale nagu roostevaba
teras, samuti nahka, karusnahka, siidi – ehtekunstike fantaasial
ei ole piire. Huvitav on jälgida, kuidas toodete erinevus
jaguneb riikide järgi.
Šveitslased panevad rohkem rõhku kvaliteedile, ajanäitajate
praktilistele detailidele, kalliskivide kasutamine luksuskellades
on pigem tagasihoidlik. Sakslased armastavad lihtsat, ajatut ja
praktilist stiili nagu skandinaavlasedki ning nemadki pakuvad
kvaliteeti. Kuid lõunamaalased nagu ka USA ja Aasia tootjad
toovad esile värvirikkuse, ühendavad julgelt materjale
ja vääriskivisid, erineva suuruse, vormi ja läikega
pärleid. Nende ehted tunduvad põhjamaalase maitsele
tihti kuidagi ülepakutuna. Hispaanlased armastavad majesteetlikkust
(Masriera või Carreray Carrera) nagu venelasedki (Jewellery
Theatre), värvilised teemandid on Israeli firma Achminov
Diamonds spetsialiteet ja ajatut elegantsi pakub Pluczenik Diamonds
Belgias.
Kuigi siinkirjutaja pole aastate jooksul ehtekunstnikke Eestist
Baselis kohanud, kehtib siingi Ernst Hemingway tuntud ütlus:
igas maailma sadamas leiab vähemalt ühe eestlase. Perekond
Mühle elab Glashüttes juba 700 aastat, alates 1869.
aastast teenivad nad viiendas generatsioonis leiba ajanäitajate
valmistamisega. Mühle Glashütte toodab kvaliteeti, mis
on ühendatud ajatu iluga. Sellele firmale teeb pressitööd
eestlanna Janika Pratt, kes elab nüüdseks mõned
aastad Saksamaal. Elav ja sarmikas noor naine on võitnud
oma sakslastest töökaaslaste südamed.
Mondäänne
Basel
Basel (prantsuse keeles
Bâle) on peale Zürichit ja Genfi Šveitsi suuruselt
kolmas linn, siin elab 170 000
inimest. Seda, et selles rajoonis elasid juba 300 000 aastat tagasi
inimesed, on teaduslikult tõestatud. Esimeste asulate jäljed
ulatuvad kuni 5. sajandini enne Kristust, mil Reini jalamile saabusid
keltid. 1911 leidsid arheoloogid nende asula Rauriker. Kuna Helvetia
püsis sõdades neutraalsena, on piirimetropolis säilinud
vanad hooned ja see teeb linnast vägagi mondäänse.
Metropoli keskus on vanalinnas uhke raekoja ümber, mille
ehitamine algas1504. Kitsad, romantilised tänavad, uhked
hooned kahel pool Reini jõe silda kutsuvad ringi kolama,
astuma kohvikutesse või lihtsalt pinkidel istudes mõnulema.
Kes soovib jalavaeva vähendada, saab istuda ajaloolisse paati.
Paari mündi eest viib paadimees väsinud matkaja ühelt
Reini kaldalt teisele.
Tänu jõele on Basel mitte ainult tähtsaks raudtee
ja jõetranspordi kaubandussõlmeks, vaid ka keemia-
ja farmaatsiatööstuse keskuseks. Siin asuvad selliste
tuntud firmade nagu Novartis ja Hoffmann – La Roche peakorterid.
Linnas on kaks raudteejaama, üks kohe Saksamaa piiril messikompleksi
läheduses (Badischer Bahnhof), kuhu saab sõita saksa
rongipiletiga, mh ka säästupileti Baden-Württemberg-Ticketiga,
ja teine kesklinnas (Schweizerischer Bahnof). Õhureisija
võib maanduda Basel-Mulhouse-Freiburg lennujaamas, mida
kasutavad šveitslased, prantslased ja sakslased ühiselt.
Baselis räägitakse peale saksa keele veel oma murret,
millest saksa keele oskaja ei saa kõige parima tahtmise
juures aru. Kuid kõrvadele mõjub kõla hästi.
Peale tuntud messide, Baselworldile lisaks veel art Basel (tänavu
14.–17. juuni), on linn kuulus oma karnevali poolest, mida
nimetatakse Allemannische Basler Fasnacht´iks. See algab
siis, kui Saksamaal on kostüümipidu juba lõppenud,
ehk tuhakolmapäevale (Aschemittwoch, tänavu 22. veebruar)
järgneval esmaspäeval kell 4 varahommikul, mil linnas
kustutatakse kõik tuled; karnevalistid liiguvad fantaasiarikaste
laternate valguses ja pidu kestab täpselt 72 tundi ehk “die
drey scheenschte Dääg” (kolm ilusaimat päeva).
Kostüümide juurde kantakse suuri originaalseid maske
(Larve).
|
Ostja kontrollib pärlite kvaliteeti.
|
Superlatiivide
luksusmess
Nagu igal kevadel, avatakse
tänavugi Baselis, seekord 8. märtsil, järjekordne
maailma luksuskellade ja väärisehete mess. Kaheksaks
pikaks päevaks ärkab muidu vaikne linn ellu Okasroosikese
unest ja hakkab kihisema energiast, sest metropoli saabuvad tuhanded
väljapanijad, ostjad, ajakirjanikud ja luksuskaubahuvilised.
Kuid ka staarid ja prominendid või need, kes selleks saada
loodavad. Igal pool näeb elegantses riietuses inimesi, tänavatele
pargituid luksuslimusiine ja on kuulda maailma erinevaid keeli.
Noobel väljapanek jääb avatuks kuni 15. märtsini.
Hoolimata mahlakatest üürihindadest on Baselworld maailma
juveeli- ja kellatööstuse esindajatele tähtsaim
kohtumiskoht, sest siin presenteerivad umbes 50 riigi luksuskaubanduse
tootjad uusi kollektsioone. Šveitsi metropolis sõlmitakse
järgmisteks aastateks tähtsaid kaubalepinguid. Kuid
muidugi leiavad ka ostjad Baseli ülirikkalikust valikust
luksustoodete uued trendid ja saavad hea ülevaate, mida tasub
klientidele pakkuda.
Näituse brutopindala on 160 tuhat ruutmeetrit. Vanad messihooned
on jäänud kitsaks, uus hoonetekompleks on ehitamisel
ja peaks valmima järgmise aasta kevadeks, kinnitas Šveitsi
messiühingu (MCH Swiss Exhibition Ltd.) direktor René
Kamm. Momendil organiseeritakse Baselis 30 erinevat üritust,
messiühingul on kasutada kuus halli. Külastajad saavad
kasutada erinevate messihoonete vahel kulgemiseks tasuta shuttle-busse.
Juba aastaid juhib üritust edukalt Sylvie Ritter, kes paneb
Baselworldi töötama Šveitsi kelladele omapärase
täpsusega. Tähtsa dirigeerimistöö juures ei
kaota ta kunagi ülevaadet ega oma head tuju. Tippmänedžer,
kes räägib vabalt peale saksa ja Baseli kohaliku murde
veel inglise ja prantsuse keelt, on avatud kõigele ja kõigile.
See ongi kindlasti tema eduka äritegevuse saladus, sest proua
Ritteril on õnnestunud panna kokku perfektselt funktsioneeriv,
kuid samas fantaasiarikas, elegantne ja meeldiv šõu.
Möödunud aasta väljapanek, nii leiab Sylvie Ritter,
oli messidest esteetiliselt kõige ilusam. Baselworldi külastas
läinud aastal 103 200 inimest, mis tähendab 2,5-protsendilist
külastajate tõusu võrrelduna aastaga 2010.
Direktrissil on põhjust rõõmustamiseks, kuna
viimased aastad ei ole olnud majanduslikult kerged. Avapressikonverentsil
püüdis René Kamm sisendada osavõtjatesse
optimismi. “Indikaatorid on positiivsed,” tõi
ta esile. Tema sõnu kinnitas muuhulgas Chopard´i
president Karl-Friedrich Scheufeie: “Baselworld on meie jaoks
kõige tähtsam mess.” Scheufeiega ühines
omakorda Christoph Wellendorf Pforzheimist. Wellendorf esitleb
oma toodangut messi Fifth Avenue´l (hoone 1), mida külastatakse
peale vääriskivide halli kõrval kõige
rohkem. Kuigi itaallastel on olnud viimastel aastal luksustoodete
müügiga raskusi, rääkis suur Eesti fänn
Guitano Cavallieri, siis samanimelise brändi juht Girgio
Visconti, esimest korda Baselwordil, kinnitas, et sai sõlmitud
suurepäraseid kontakte Lähi-Ida riikidesse. Ehk Itaalia
tootjadki võivad loota parematele aastatele.
Väljapanijad kurtsid aga boksihindade suurenemise üle,
nad tõid esile oma kartuse, et seoses uue messihalli ehitamisega
võivad näituse pinna hinnad veelgi tõusta.
Baselworld ei esitle mitte ainult juveele ja kronomeetreid, siin
müüakse ka tehnikat. Tootjad soovivad investeerida modernseisse
masinatesse, sest see vähendaks omakorda tootmishindasid.
Eurooplased, kes kasutavad valmistamises ikka veel palju käsitööd,
ei või tihtipeale konkureerida Aasia firmadega, kuna seal
kasutatakse alates vääriskivi lihvimisest kuni kivide
“uputamiseni” ehtesse tehnikat. Muidugi on ka tööjõud
arengumaades tunduvalt odavam kui mujal.
Kellafirma Tissot juht Françoise Thiebaud rääkis,
et nende toodang läheb peamiselt Jaapanisse, USA-sse ja Hiinasse.
Aasia riikides leidub küllaldaselt varakaid inimesi, kes
hindavad kvaliteeti. Seevastu on Jaapani turg eurooplaste jaoks
kahanenud, näiteks noobelbrändi Tag Heueri käive
on seal ainult 6 protsenti. Hublot-juht Jean-Claude Biver prognoosis,
et nende kellade müük kasvab Hiinas lähiajal tunduvalt,
sest iga viie aasta tagant tõuseb Aasia riigis ostuvõimeliste
inimeste arv 100 miljonit.
Peale aktuaalsete trendide näidatakse Alpidemaa metropolis
veel mitmesuguseid unikaalseid ehteid, teemante, pärleid
ja vääriskive. Kuigi võib tunduda, et eelnevate
aastate jooksul on kõik juba nähtud, õnnestub
Sylvie Ritteril igal aastal üllatada uute värskete ideedega
nii ajakirjanikke (umbes 2000), väljapanijaid kui külastajaid.
Seoses majanduskriisiga kannatas Baselworld samuti fenomeni all,
mille kohta Hollywoodi filmivabrik kasutab väljendit “The
perfeckt Storm” (perfektne torm) ehk ka luksustoodete tööstus
on saanud kogeda globaliseerimise negatiivset poolt: kõikidel
turgudel oli märgata ultrakiiret langust. Finantskriis viis
mitmed tuntud Baselwordist regulaarselt osa võtnud firmad
pankrotti. “Kuid,” leiab René Kamm, “igas
kriisis on ka midagi head. Turg oli sunnitud tegema korrektuure.
Kliendid ei osta enam uisapäisa kokku, vaid investeerivad
rohkem turvalistele väärtustele nagu klassikaline kella-
või ehtekunst.” Juba eelmisel kevadel oli tunda, et
Baselword hakkab tasapisi kriisist toibuma. Mitmed ettevõtmised
olid küll saanud tagasihoidlikumad raamid, kuid sisuliselt
säras luksustoodete näitus edasi.
Baselworld
garanteerib toodete ehtsuse
Väljapanijate nõukogu
president Jacques J. Duchêne toob igal aastal esile, et
Baselworld garanteerib toodete ehtsuse. Kaebused selle kohta,
kas mõni toode on kopeeritud või mitte, lahendab
nn “Panel” – nõukogu, kes 24 tunni jooksul
pretensiooni saabumisest langetab juriidilise otsuse, kas toote
autoriõigusi on rikutud vôi mitte. Žürii
koosseisu kuuluvad seitse juristi ning eksperdid Šveitsist,
Saksamaalt, Jaapanist ja Itaaliast ja selle otsus kehtib ainult
messi ajaks, kuid viib tihtipeale konflikti edasi kohtusse.
“Tänapäeval kopeeritakse kõike. Näiteks
on Šveitsi majandusele toonud plagiaatide valmistamine kahju
800 miljoni frangi ulatuses,” rääkis Duchêne.
“Murega oleme märganud, et kasvamas on võltsingute
kvaliteet ja järeletehtud tooteid on tänapäeval
väga kerge müüa interneti kaudu. Kuid ostjad peaksid
enne tehingu sõlmimist endale aru andma, et plagiaatidele
ei anta garantiid ning pealegi toetatakse valekauba ostmisega
organiseeritud kriminaalsust.”
Itaalia toll saavutas võltstoodete leidmisel ja konfiskeerimisel
eelmisel aastal suurt edu: Gioia Tauro sadamas leiti 80 000 valekella,
Toscanas kakskümmend tuhat tükki rohkem ja Roomas koguni
200 tuhat võltsitud ajanäitajat Aasiast – kõik
Made in China.
Ka Mehhikos õnnestus tolliametnikel leida üle 100
000 võltsitud kronomeetri, Hongkongis leiti turgudelt,
kauplustest, ateljeedest ja eraisikutelt koguni pool miljonit
võltskella, lisaks veel narkootikume ja relvi. Kõik
need politseiaktsioonid toimusid Šveitsist saadud vihjete
alusel.
Kes võltsib, lendab Baselworldilt kohe välja ja jääb
järgmine kord ukse taha. “Töötan juba rohkem
kui viiskümmend aastat kellatööstuses ja olen selle
aja jooksul näinud mitmeid kriise. Esindan arvamust, et ettevõtted,
kellel on soliidne finantsalus ja tugev produktsioon, kes on investeerinud
aastaid firma arengusse, näitavad fantaasiat ja võivad
pakkuda kvaliteeti, saavad ka praeguse raske ajaga hakkama,”
ütles president ja jätkas: “Me ei tea veel, kuhu
praegune kriis meid viib, kuid tean, et me peame oma suhtumist
ja käitumist muutma, pöörduma tagasi traditsiooniliste
väärtuste poole.”
Baselworld
– röövlite unistus
Muidugi on Baselworld
röövlitegi unistus. Arvatavasti on nii mitmelgi jõugul
sahtlites juba plaanid, kuidas ennast kuritegelikul teel rikastada.
Väikeseid teemanteid on kergem näpata ja peita kui suuri
rahapatakaid. Seetõttu pööratakse messi ajal
julgeolekule erilist tähelepanu. Mööda halle liiguvad
nii politseinikud kui erariietes detektiivid. Aastate jooksul
pole suuremaid vahejuhtumeid esinenud. Läinud kevadel varastati
ühe eksponendi kallihinnalise sisuga kohver lennujaamas,
mees pani selle hetkeks käest ära.
Eelmisel kevadel õnnestus aga pikanäpumeestel varastada
ühest vitriinist neli väärtuslikku teemantit. Rööv
avastati alles kümme minutit hiljem, varastel õnnestus
põgeneda. Kõigepealt oli kurjategija alustanud väljapanijaga
vestlust, selle aja jooksul avasid tema kaaslased lukustatud vitriini.
Tõenäoliselt olid röövlitel kaasas vastavad
tööriistad. Tekitatud kahju oli mitme miljoni suurune,
ent kannatanu ei teinud messi juhtkonnale etteheiteid: “Mis
puudutab Baselworldi julgeolekut, siis on see tipptasemel,”
nentis ta.
Oli ka neid, kes nõudsid juurde kaameraid ja sissepääsu
ainult registreerimise alusel. Sylvie Ritter tõi esile,
et mess vastab igati kindlustusühingute poolt esitatud julgeolekustandarditele:
“Kui Baselword ei oleks turvaline, siis ei tuleks siia keegi.”
Seda tõendab ka aastal 2009 toimunud rööviüritus,
kus varas püüdis 13 miljonit franki maksvate juveelidega
jalga lasta. Põgenemisel kaotas ta suurema osa saagist,
politsei vahistas varga messihoone lähedal.
Baselworldi teine suur probleem on salakaubavedajad, sestap on
ka Šveitsi toll messipäevade ajal eriliselt tähelepanelik.
Möödunud aastal konfiskeerisid ametnikud piiril deklareerimata
luksuskaupa poole miljoni ulatuses. Üks ameeriklanna püüdis
vöökotis smugeldada 8 kilo kullakange ja üks prantslane
jäi vahele kohvritäie luksuskelladega. Ta pidi maksma
98 000 franki trahvi. Ranged kontrollid on messi ajal ka rongides.
Baseli külastajatel tasub alati reisidokument endaga kaasas
kanda.
|
Pforzheimi juveelid on maailmas tuntud ja ihaldatud. Milline
tunne on kanda luksusehteid, said ühe päeva
proovida ka eestlannad Triin Maran (metsosopran) ja Triinu
Boutahir (pianist).
|
Sakslased
püüavad leida uusi ostjaid šõu ja kvaliteediga
Saksa luksustööstust
austatakse maailmas ennekõike tänu kõrgele
kvaliteedile. Samuti nagu teisedki traditsioonilised kella- ja
ehtevalmistajamaad Šveitsi, Itaalia, Prantsusmaa ning viimasel
ajal Hongkong, Hiina ja Korea, on Saksamaagi luksustööstus
suuresti sõltuv ekspordist. Seetõttu püütakse
äratada klientides ostuhimu mitte ainult Baselworldis, vaid
ka kohapeal erinevate üritustega. Lõuna-Schwarzwaldis
või Saksimaal võib külastaja vaadelda kellade
valmistamise traditsioone, Ida-Obersteinis on vääriskivide
lihvimiskeskus, kullalinn Pforzheimis on peale modernse Ehetemaailma
(Schmuckwelten) veel muuseum (Schmuckmuseum), kus on välja
pandud nii antiiksed kui modernsed vääriskividest valmistatud
ehted.
Karlsruhe ja Stuttgardi vahele jäävas väikelinnas
on kodunenud mitmed tuntud juveelifirmad nagu Victor Mayer (Fabergé),
Wellendorf ja siin valmistatakse Cartier´, Escada, Karloff
ja teiste moeloojate ehted või kellasid. Pforzheimis tegutseva
firma Köhle Schmuckwaren tegevjuht Karina Ratzlaff, kes esindab
luksustööstust “Made in Germany”, toob esile,
et Saksamaal on umbes 360 kellade ja juveelide valmistajat. Ettevõtete
käive oli möödunud aastal kokku 680 miljonit eurot.
Väljapanek,
kus unistused täituvad
Baselworld on superlatiivide
näitus, kus kõik unistused täituvad. Eeldades
muidugi, et kaasas on kopsakas kukkur või tšekiraamat.
Kui seda ei ole, pole samuti probleem, siis võib lihtsalt
silmadega nautida juveelide ja luksuskellade sära ning fantaasiarikkust.
Baselworld on nagu hiigelsuur muuseum või Fifth Avenue
New Yorgis, “eksponaatide” vaatamiseks peab võtma
aega. Unustada ei tohi muidugi ka mugavaid jalatseid. Kui silmad
hakkavad särast virvendama või jalad peale kilomeetrite
läbimist särtsu lööma, võib istuda
pingile jälgima publikut. Keegi ei pane pahaks, kui teda
kõnetatakse. Õhtul, kui mess sulgeb oma uksed, algab
hoonete ees pidu. Tundub, et kogu maailm on saabunud Baselisse,
erinevad keeled, erinevad nahavärvid, erinevad temperamendid
– kuid kõik harmoneerub äärmiselt sujuvalt.
Rahvaste pidu par exzellente.
Kui kallihinnaliste toodete vaatamine teeb kadedaks, võib
liituda messivastaste ridadega, et võidelda rikaste vastu.
Baselis on seegi võimalik ajal, kui näitus on avatud.
Igal kevadel põrkuvad ajaloolises piirimetropolis sõbralikult
kokku erinevad maailmavaated. On neid, kellele ei tekita mingit
peavalu maksta üheainsa teemandi eest viis miljonit dollarit,
kuid on neidki, kes ei tea, kust võtta raha leiva ostmiseks.
Baselworld on mess, mida tasub kindlasti külastada. Kuigi
tavaline surelik võib peadpööritavate hindade
tõttu mitmetest kreatsioonidest ainult unistada, siis saab
siin rahvusvahelises miljöös suurepärase ülevaate
kogu maailma juveeli- ja väärisehete produktsioonist.
Baselworld
Esimene kellade- ja ehetemess organiseeriti
Šveitsis aastal 1917 ja 1931. aastal sai üritus esimese
paviljoni. 1972. a avas mess end välismaistele tootjatele,
esimesed külalised tulid Saksamaalt, Suurbritannias ja Itaaliast.
Läks veel 14 aastat mööda ja Baselisse kogunesid
luksuskauba tootjad kogu maailmast. Alates aastast 2003 on messi
nimeks Baselworld.
www.baselworld.com
|
|
|
