|
|
Ehitusmeister ja linnaehitus
tekst: Kuno Raude
EAL liige, Pärnu linna peaarhitekt 1982–1986
Selleks et edasi
minna, tuleb ajas tagasi rännata. Nii selgub aegade jooksul
toimunu.
Ligemale
3 miljoni aasta jooksul on inimese eellased elanud looduse andidest.
300–400 000 aastat tagasi Aafrikas kujunenud Homo
sapiens jõudis Euroopasse alles 40–50 000
aastat tagasi, kus nad elasid ca 15 000 aasta jooksul koos
neandertaallastega. Vaid 12 000 aastat tagasi hakati praeguse
Süüria aladel rajama koobasasulaid, tuhatkond aastat
hiljem kerkisid samas piirkonnas algelised hooned.
Linnad kui
tsivilisatsiooni sünnipaigad
Linn sai tekkida vaid
teatud eeldustel. Vajalik oli kindel riiklik organisatsioon, kirjakunsti
ja arvepidamise olemasolu. Pidi tundma astronoomiat, matemaatikat
ja geomeetriat. Linnade tekkeks vajalikud tingimused küpsesid
esmalt Mesopotaamias, Niiluse ja Induse jõe orus, praeguse
Süüria ja Palestiina aladel, Egeuse mere saartel. Aga
ka Induse jõe orus, Kaukasuse ja Zagrose mäestiku
lõunanõlvadel. Tsivilisatsiooni üldtunnustatud
sünnipaigaks on Sumer. 6000 aastat tagasi loodud kiri, ühiskonna
korraldus, teoloogia ja ehitusoskused olid aluseks kõikidele
hilisematele Lähis-Ida ja Euroopa kultuuridele. Sumeri müüt
„Enuma Elish“, kirjeldus valgusejõudude triumfist
pimeduse ja kaose üle, on 1000 aastat vanem juudi rahva esiisa
Moosese veeuputuse raamatust. 5 500 aastat tagasi oli maailma
suurimaks linnaks Sumeri linn Ur, kus elas 50 000 inimest!
Ur, Kiš, Eridu Lagaš ja Nippur koosnesid savitellishoonetest,
kesksel kohal jumalakoda ja tempel, kust preestrid kontrollisid
kogukonna kõiki eluavaldusi. Sumeri linnaehitajad mõjutasid
või koguni juhendasid ehitustöödel egiptlasi,
kes peale Ülem- ja Alam-Egiptuse liitumist lõid 5 200
aastat tagasi ühise kuningriigi. Niiluse kallastel sai võimalikuks
Mempfise, Hermopolise, Crocodilopolise, Dedera, Esna, Edfu sünd.
5000 aastat tagasi rajasid foiniiklased esimesed linnad Euroopasse
Vahemere äärde ja Kreeta saarele. Läänemaailmas
rohkesti idealiseeritud Antiik-Kreeka kultuuri, sealhulgas tema
linnaehituse ja arhitektuuri, eeskujudeks olid egiptlased ja foiniiklased,
kreeklaste töö geniaalseteks jätkajateks roomlased.
Roomlased tõusid meie ajaarvamise alguseks Vana Maailma
valitsejateks ning rajasid aluse õhtumaa tsivilisatsioonile.
Ollakse arvamusel, et Rooma impeeriumi urbaniseerumise tase oli
kõrgem, kui Euroopa riikides kodanlike revolutsioonide
eelõhtul 18. sajandi lõpus. 330. aastal m.a.j sai
Rooma impeeriumi pealinnaks Uus-Rooma, endine Bütsants, mida
hiljem tunti Konstntinoopolina, kus prevaleeris idamaine kultuur.
6. sajandi lõpust alates nimetati Bütsantsi ka kreeklaste
Pühaks Rooma riigiks, mis langes 1453. aastal türklaste
kätte. Konstantinoopol sai nimeks Istanbul, mis kõige
otsesemal teel avaldas mõju idaslaavlaste, sealhulgas Kiievi
riigi, aladele. Kiievi-Venemaa võttis vastu ristiusu, muutudes
Bütsantsi liitlaseks kreekapäraste kultuuritraditsioonide
hoidmisel.
Linnade areng Euroopas levis Vahemere äärest põhja
poole. Kiievist kujunes eeskuju Vana-Vene linnadele, sealhulgas
Pihkvale ja Novgorodile. Alad põhja pool Alpe olid ja jäid
Vahemere rahvastele peaaegu kogu keskaja vältel maailma ääremaaks.
15. sajandil elas näiteks Tallinnas vaid 5000-6000 elanikku,
peale Põhjasõda oli Eestis alles jäänud
vaid 120–150 000 elanikku. Iga rahvas on linnaehituseni
jõudnud erineval ajal, saades impulsse veel vanemate traditsioonidega
rahvastelt.
|
Tsikuraat Nippuris, Iraagis.
|
Linn kui elukeskkond ja tegevuskoht
Vaatamata sellele, et
ajaloolised linnad on tuntud eelkõige valitseja nime järgi,
on linnaehitus läbi aegade olnud valitsejate ja ehitusmeistrite
ühine otsingute jada, millega on kaasas käinud ühiskonnakorralduse
muutumine, pidev rõhkude ümberasetamine hoonestusviisis,
linnakujunduses, elustiilis. Linn on inimeste elukeskkond ja tegevuskoht.
Mida suurem on linn, seda rohkem on linnaelanikul lootust leida
endale sobiv rakendus. Kas eelistada linna hoonestust, tema ilmet,
või linnas peituvaid tegutsemisvõimalusi? Olulised
on mõlemad, sest nad moodustavad ühtse terviku, mõlemat
vajavad linnas elavad inimesed. Kas kaasaegsel raehärral,
linnavolinikul, linnapeal ja linnakodanikul on käepärast
võtta hea ülevaade oma linna ja linnaosade kujunemisloost,
meestest, kes sajandite pikkuse ajalooga linna ehitamisele erinevatel
aegadel kaasa aidanud? Arvan, et süsteemne ülevaade
Eesti linnade arengu kohta puudub enamuses linnades, kui mitte
kõikides.
Maailma kultuuripärandi hulka kuuluva Eesti linnaehituse
ja arhitektuuri süsteemikindel uurimine ning kirjeldamine
on väga töömahukas ning aeganõudev töö,
mis päris kindlasti ei mahu ühe teadustöö
raamidesse. Ja ega Eestis ei olegi kuigi palju neid uurijaid (Wilhelm
Neumann, Paul Härmson, Rasmus Kangropool, Rein Zobel, Helmi
Üprus, Kaur Alttoa, Dmitri Bruns, Leonid Volkov, Oleg Kotšenovski
jt), kes on ligemale tuhandeaastase linnaehituse ajalooga Eestis,
peamiselt siiski Tallinnas, tegelenud. Ehitusmeistrite, aga ka
linnade ja maakondade peaarhitektide ning linnapeade osatähtsuse
uurimine linnade ja asulate kujunemisel on jäänud sootuks
tagasihoidlikuks.
Almanahh
„Ehitusmeister ja linnaehitus“
Erinevatel aegadel on
Eestimaa linnade ja asulate arengus ehitusmeistri või peaarhitekti
roll olnud ühtviisi olulise tähtsusega. Kui palju neid
inimesi on olnud ja mida nad on endast maha jätnud, ei tea
vist süsteemselt mitte keegi. Siit idee – koostada ja
anda välja korralik almanahh „Ehitusmeister ja linnaehitus“.
Tutvustasin ideed EAL eestseisuse koosolekust osavõtjatele.
Idee leidis mõistmist ja moraalse toetuse, rohkemaks ei
ole Eesti Arhitektide Liidul võimalusi. Pealegi on noored
arhitektid huvitatud pigem tulevikku suunatud projekteerimisest
kui kultuuriloolisest tuhnimisest minevikus.
Kuidas edasi? Arvan, et ettevalmistustöödega almanahhi
koostamiseks ja väljaandmiseks saavad alustada Eestis tegutsevad
ning tegutsenud maakondade- ja linnade peaarhitektid, vallaarhitektid,
kelle esmaseks tööks võiks olla oma eelkäijate
nimekirjade koostamine. Praegu tegutsevad maavanemad, linnapead
ja vallavanemad võiksid hoolitseda selle eest, et saaksid
koostatud nimekirjad oma eelkäijatest. Siit saaks süvitsi
edasi liikuda. Arhiiviandmete (võimustruktuuride otsused,
arhitektuur-planeerimise ülesanded, projekteerimisinstituutide
andmed, arhitektuurinõukogude või linnaehituskomisjonide
protokollid, linna- või rajooni täitevkomiteede istungite
protokollid, ehitusload, RAEK inspektsiooni ehitusjärelevalve
toimikud, ehitiste vastuvõtuaktid, fotokogud, jm.) ning
ajaleheartiklite, ajakirjades sisalduva, kriminaaltoimikute, ehituskomitee
kolleegiumi materjalide, linna- või rajooni parteikomiteede
istungite protokollide, näituste arvamuste ja kommentaaride,
kaasaegsete mälestuste jm. alusel saab autorite kollektiiv
luua tervikpildi ühe või teise maakonna-, linna-,
alevi- ja muu asula arengu kohta tänapäevani välja.
See on väga suur, ent kultuurilooliselt vajalik töö.
Almanahhi koostamiseks ja väljaandmiseks tuleb välja
selgitada almanahhi koostamisest huvitatud arhitektid, linnauurijad,
arhitektuuriajaloolased, toimetaja(d), kirjastaja(d), rahastajad.
Olen arvamusel, et kavandatav töö peaks pakkuma huvi
Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, kõikidele kohalikele omavalitsustele,
Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Arhitektuurimuuseumile, ka linnaehitusega
tegelevatele ettevõtjatele.
Oma huvist almanahhi koostamise vastu
ning oma märkused ja ettepanekud palun saata e-posti aadressil
kuno.raude@gmail.com
|
|
|
