|
|
Karula rahvusmülgas
70 aastat tagasi 14.
juunil algas esimene küüditamine, millele järgnes
1949. aasta märtsiküüditamine. Karulas halvasid
repressioonid eriti rängalt ala, mis asub Lüllemäelt
kagus.
1994. aasta 14. juuni
Valgamaalane teatab, et Karulasse luuakse rahvuspark. Võiks
eeldada, et pargi kaudu puhutakse sellesse inimestest laastatud
paikkonda elu sisse. Et rajatakse park, mille üle võiksid
kõik uhkust tunda. Kus kehtivad Eesti Vabariigi seadused
ja inimõigused, mitte nõukoguliku koolitusega ametnike
suva. Praegu aga tunnevad pargi üle uhkust selle organiseerijad
ja need, kellele on meelepärane kulaklusele järjekordne
ärategemine. Mis tunne on neil, kellest pargiga üle
sõideti?
Kõrgeim võim
pidi kuuluma ju rahvale? Initsiatiiv pargi rajamiseks tuli Eesti
Looduse Fondilt ja Keskkonnaministeeriumilt. Organiseerijate hulka
olid arvatud vallametnikud, metsa- ja jahimehed. Kuhu aga jäid
tulevased maa- ja metsaomanikud, keda park kõige rohkem
puudutada võis?
Paljusid Karulasse tagasisoovijaid,
keda punaterror oli mööda ilma laiali loopinud ja kes
oma ülejäänud elu oleks soovinud siduda kodu-Karulaga,
ei esindanud keegi. Ka ei tehtud neile avalikke üleskutseid,
näiteks „Inimesed, tulge Karulasse tagasi!” Siit
võib teha järelduse, et neid ei tahetudki tagasi.
Ja nii viidigi rahva seljataga läbi talumaade sundkollektiviseerimine.
Ei mingeid kokkuleppeid. Kinnistu omanikule dikteeriti dokumendiga,
kuidas ta peab pargis käituma. Maid jäeti tagastamata
ja omanikele kehtestati üliranged piirangud.
Elu jäi seisma. Võsa ja umbrohi võtavad üha
suuremat ulatust. Järved on kinni kasvanud, varem alati korralikult
niidetud kraaviperved on võsastunud, heinamaad on umbe
kasvanud, puud on peale kasvanud, koprad purevad kaldaäärseid
puid, maa soostub. Rahvusmülgas, mitte rahvuspark.
Kui 14. juunil 1941
pandi inimeste Siberisse küüditamisega Karulas alus
looduse umbekasvamisele, siis 14. juunil 1994 tõkestati
pargi loomise sildi all küüditatute tagasitee koju.
Karula inimesed toimetati Siberisse ja teised teevad sinna nüüd
oma rõõmupargi!!!
NSVL lagunemisel jäi
kõikides tekkivates üksustes valitsevaks mõtteviisiks
bolševism, millega vältimatult kaasneb rahva enesemääramise
õiguse eitamine.
Minge ja vaadake seda imeilusat Eestimaa kanti, mis on mitmete
põlvede Karula-inimeste poolt üles haritud, kuid „tänu”
ELF nüüd juba endise juhi Rein Kuresoo, endise Karula
rahvuspargi direktori Pille Tomson-Kama jt. aktiivsele „tegevusele”
on mülkaks muudetud.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
